summas 95.87 eurot (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) 1 hageja ASAS-i Swedbank arvelduskontole arvelduskontole nr 22102021568 22102021568, 102021568, märkides selgitusse: ”Swedbank ”Swedbank Liising hagi J P vastu, maksekorraldus nr 28199, 28199, 26.08.2010 osaline tagastamine”. tagastamine”. Kohtuotsus tehakse avalikult avalikult teatavaks teatavaks maakohtu kantselei kaudu 16.02.2011 kell 15.
2 Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Ego järelmaksu müügilepingud, maksegraafik, kliendi viivisvõlgnevuse raport, kostjale saadetud teatis lepingute ülesütlemise kohta, kohtumäärus 17.08.2010, teatised kohtule 18.08.2010, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastus vastus hagile. Kostja on vastuseks esialgsele hagiavaldusele teatanud 10.09.2010, et ta tunnistab hagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Samuti on kostja teatanud 21.01.2011 vastuseks täpsustatud hagiavaldusele, et ta tunnistab hagi täies ulatuses ning loobub ka enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja on edastanud kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks, teatades ka, et õigeksvõtul põhineva otsuse korral loobub hageja apellatsioonkaebuse esitamisest. 27.01.2011 korraldava määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate taotluste olemasolul nende esitamiseks hiljemalt 10.02.2011, teatades ühtlasi, et vastuväidete puudumisel teeb kohus otsuse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 16.02.2011 kell 15.00. 09.02.2011 on hageja esitanud taotluse otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks, samuti riigilõivu tagastamiseks tulenevalt
III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja kohustused hageja ees tulenevad Ego järelmaksu müügilepingutest. Vastavad lepingud on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja lepingute ennetähtaegse ülesütlemise teated.
lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt raha maksmise kohustuse rikkumisel nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult 3 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kahe lepingu järgi kokku summas 1045.52 eurot (16 358.89 krooni), millisest summast põhivõlgnevus moodustab 886.95 eurot (13 877.68 krooni) ning ülejäänud summa moodustavad intressivõlgnevus, viivisvõlgnevus ja võla sissenõudekulu.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 26.08.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldused nr.28199, 26.08.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 2250 krooni, ja nr 27230, 05.04.2010 summas 750 krooni, s.o. kokku summas 3000 krooni ehk 191.73 eurot. Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud kuuluvad kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja poolt täpsustatud ulatuses, s.o summas 95.86 eurot ning
lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele summas 95.87 eurot.
lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri / Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 19. 19. veebruaril 2011. a. a Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.