Obsah (4)

§ 52§ 54§ 26§ 55

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-3096 Haldusasi OÜ Rinolle kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja to

4. peatükis sätestatud dokumendi kättetoimetamise korda rikkudes. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 lahendile nr3-3-1-10-04, mille punktis 13 on kolleegium asunud seisukohale, et kontrollida tuleb, kas maksuamet on teinud enda poolt kõik võimaliku kaebaja teavitamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 62 lg 2 p 1 kohaselt kehtib menetluses põhimõte, et isiku õigusi piirav haldusakt tuleks talle teatavaks teha kättetoimetamise teel. Kaebaja leiab, et maksuhaldur pole teinud omalt poolt kõike, et kaebaja saaks vaidlusaluse haldusakti õigeaegselt kätte (tl 6). Kaebaja sai maksuotsuse esmakordselt allkirja vastu kätte alles 24.11.2009 ja seda kuupäeva tuleb lugeda ka kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks.

§ 52

lg 1 sätestab, et haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.

§ 54

lg 6 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesolevas asjas seda aga ei nähtu. Vastuseks maksuhalduri päringule 03.11.2009 on Eesti Post Klienditeeninduskeskus teatanud, et PMTK poolt postitatud tähtkiri registreerimise numbriga RP155430078EE aadressile Rinolle OÜ, Aruküla 79, Jüri on hoiutähtaja möödumisel PMTK-le tagasi saadetud. Teatises märgitakse, et kirjakandja-autojuht käis kohal 07.09.09 kell 11:30, kedagi polnud kohal, uksed lukus. Teade viidud postkasti 08.09.

1. Seega nähtub vastusest, et dokumenti ei õnnestunud maksukohustuslasele üle anda ning samuti jääb selgusetuks asjaolu, miks ei antud maksukohustuslasele üle teadet tähtkirjast ja kuhu postkasti see on postiasutuse poolt 08.09.2009 viidud. Maksukohustuslane märgib siinjuures, et Rinolle OÜ registrijärgsel aadressil ei saa esineda sellist võimalust, et keset tööpäeva ei oleks mitte kedagi antud aadressil kohal või et uksed oleksid lukus. Aadressil Aruküla tee 59 asuva haldusfirma OÜ Berg KV õiendist 26.11.2009 nähtuvalt asuvad antud aadressil lisaks kaebajale veel viis firmat, kus kokku töötab pidevalt 10-15 inimest. Suuremad rentnikud antud territooriumil on AS Maleko, Salava Grupp puitdetailide tehas, Arhiivikeskus, OÜ Sekmetal ja OÜ Kaarlaid. Territooriumil on tööaeg 08.30-17.00 ja administratiivhoone uksed on avatud. Väljaspool tööaega kella 17.00 kuni 08.00 on territooriumil mehitatud valve, kes teatab rentnikule, kui kellelgi on soov väljaspool tööaega territooriumile pääseda. Kaebaja on kätte saanud registrijärgsel aadressil kogu posti, s.h. nt ka PMTK 03.12.2009 koostatud intressinõude nr 13-3/10906, mis saadi kätte 04.12.
2. Pole välistatud postiasutuse eksimus teate edastamisel adressaadile (tl 7). Kaebaja leiab, et maksuotsuse kättetoimetamine perioodilises väljaande kaudu on seadusevastane, kuna pole järgitud

§-s 55 sätestatud tingimusi. Teade on avaldatud enne kui PMTK oli teadlik asjaolust, et maksuotsuse kättetoimetamine posti teel pole õnnestunud. PMTK on teinud postiasutusele päringu väljastusteate kohta alles 03.11.

1. Maksuhalduril on olemas kõik kaebaja andmed selleks, et kaebajale otsust kätte toimetada. Näiteks on maksuhaldur teatanud maksukontrolli aluseks oleva korralduse täitmise tähtaja pikendamisest 24.04.2009 kaebaja seaduslikule esindajale e-posti vahendusel. Seejuures on kaebajat juba alates 13.05.2009 2 korralduse
2. aprillist 2009 täitmise keeldumisest ja korralduse vaidlustamisest halduskohtus esindanud adv. Madis Mahlapuu (tl 8). Kaebaja palub kohtul võtta kaebus menetlusse ja juhul kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on ületatud palub kaebaja tähtaja ennistamist (tl 14). Vastustaja seisukoht Maksuhaldur saatis kaebajale maksuotsuse 03.09.2009 tähtkirjaga registrijärgsele aadressile Aruküla 79 Jüri 75301 Harjumaa. Vastustaja pole saatnud kaebajale dokumente aadressile Aruküla 59 Jüri 75301 Harjumaa. Dokumentide kättetoimetamise korda ei saa pidada rikutuks kaebaja poolt

§ 52

lg 1 sõnastuse valikulise edasiandmise tõttu.

§ 54

lg 6 järgi loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kuna dokumenti ei saadud postiteenuse osutaja poolt 07.09.2009 kaebajale isiklikult üle anda, siis jäeti kaebajale 08.09.2009 teade tähtkirja saabumise kohta, millega loeti dokument kättetoimetatuks. Riigikohus on 03.03.2004 määruse nr 3-3-1-10-04 punktis 14 asunud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h. maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-65-09). Juhul, kui postiteenuse osutajal ei õnnestu isikule registrisse kantud aadressil dokumenti üle anda, siis sellises olukorras ei ole võimalik ka saadetise saabumise kohta teate üleandmine, mistõttu jäetakse dokumendi saabumise kohta postkasti teade. Teade jäeti kaebaja registrijärgse aadressi postkasti. Kaebajal lasub tõendamiskoormis näidata, et postiteenuse osutaja ei viinud dokumendi saabumist puudutavat teadet kaebaja registrijärgsele aadressile (tl 65). Teate edastamise tõesust ei lükka ümber kaebaja väide, et eelnevalt on ta kõik dokumendid kätte saanud. Menetlusdokumentide üleandmine kolmandatele isikutele on lubamatu (

§ 26

). Saadetise posti teel kättetoimetamine oli õiguslikult piisav ning tulenevalt eelnimetatust ei olnud vaja teadet Ametlikes Teadaannetes avaldada. Selles mõttes oli tegemist täiendava informeerimise võimaluse kasutamisega (kohtuistungi protokoll, tl 169). Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab tegutsemisel aga üles näitama tavapärasest kõrgemat hoolsust. Haldusorgan ei saa ega kohustu kontrollima, kas tähtkirja saabumise kohta jäetud teade jõuab reaalselt äriühingu adressaadini ning kas esindusõiguslik isik reageerib sellele või hävitab pahatahtlikult. Haldusorganilt ei saa oodata, et kõik menetlusdokumendid antaks üle isiklikult, kuna puudub selline kohustus ja see muutuks ebamõistlikult koormavaks ning häiriks haldusorgani põhifunktsioonide täitmist.

§ 52

lg 3 lause 1 sätestab, et menetlusosalise soovil edastatakse menetlusdokument elektrooniliselt. Elektrooniliselt edastamist ei saa pidada kohustuseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-65-09 tõdenud, et kui maksukohustuslane soovib maksuhalduri dokumente kätte saada muul kui registrijärgsel aadressil, siis peab ta esitama selleks vastavasisulise taotluse. Vastustaja ei nõustu kaebaja järeldusega, et 15.04.2009 korralduse vaidlustamine andis talle õiguspärase ootuse, et vaidluse lõpuni edasist maksumenetlust läbi ei viida. Vastustaja palub kohtul jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata (tl 66). 3 Kohtu põhjendused HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Maksuotsus on koostatud 02.09.2009 (tl 16-25) ja kaebus esitati 23.12.

1. Kaebuse esitaja on arvestanud tähtaega alates 24.11.2009, peale seda kui märkas vastavat kannet emaksuametist ning läks maksuhalduri juurde selgitusi küsima (kohtuistungi protokoll, tl 169). Sellest kuupäevast arvestatuna oleks kaebus tähtaegne, kuid maksuhaldur on lugenud dokumendi kättetoimetatuks 08.09.2009 seisuga, kui postiteenuse osutaja jättis kaebajale vastava teate. Vastustaja viitas seejuures maksukorralduse seaduse § 54 lg-le
2. Maksukorralduse seaduse § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Antud juhul saadeti dokument tähtsaadetisena ning postiteenuse osutaja täpsustavast e-kirjast (tl 164) nähtub, et 07.09.2009 ei olnud kedagi kohal ning teade tähtkirja saabumise kohta jäeti postkasti 08.09.
3. See on kooskõlas ka vastava vöötkoodi sisestamise järgse sündmuste käiguga, mille maksuhaldur on samuti esitanud (tl 163). Vastustaja selgitustest nähtub, et 03.09.2009 võeti nimetatud saadetis Põhja-Tallinna kandekeskuses vastu ja lähetati adressaadile. 06.09.2009 saabus see postivahetuspunkti ja 07.09.2009 Jüri postkontorisse. 24.09.2009 saadeti kiri Jürist tagasi ning 28.09.2009 hoiutähtaja möödumise järgselt PMTK-le (kohtuistungi protokoll, tl 169). Seadus võimaldab juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokumendi kättetoimetatuks lugeda kui postiteenuse osutaja on jätnud teate tähtkirja saabumise kohta postkasti. Vastustaja on lähtunud seadusest ning kaebuse esitaja väide, mille kohaselt ei ole PMTK kõike vajalikku omalt poolt teinud, ei ole asjakohane. Vaidlust ei saa olla selles, et PMTK andis saadetise postiteenuse osutajale üle (tl 163). See on hõlpsasti kontrollitav ja sisuliselt ei vaidlusta seda ka kaebuse esitaja. Küll aga peab kaebuse esitaja võimalikuks postiteenuse osutaja eksimust. Samas ei ole selle kohta mingisuguseid tõendeid esitatud. HKMS § 15 lg-s 3 on sätestatud, et kaebuse või protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega ja kui tõendite esitamine ei ole võimalik, siis näitama põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa ja teatama kus nad asuvad. Kui kaebuse esitaja pidas võimalikuks väljastusteate jätmist valesse postkasti, siis oleks olnud võimalik postiteenuse osutajalt postkastiga seonduvaid asjaolusid üle küsida. Esitatud ei ole ka näiteks vastava töötaja kinnitust, et ta oli eranditult kogu tööpäeva kestel kabinetis. Kaebuse esitaja selgitas, et OÜ Rinolle töötajate arv ei olnud suur, kuid asjad olid korraldatud nii, et vähemalt üks inimene oli pidevalt kohal (kohtuistungi protokoll, tl 169). Eelneva taustal ei saa pidada väga veenvaks väidet, mille kohaselt ei saanud esineda võimalust, et kedagi ei oleks registrijärgsel aadressil kohal olnud või et uksed oleksid võinud vahepeal lukus olla. Ühe töötaja puhul ei saa välistada olukorda, kus vahepeal siiski (korraks) lahkutakse ning samuti ei saa välistada olukorda, et postiteenuse osutaja käis kohal nimelt sellel ajal. Pigem ei ole põhjust kahelda maksuhalduri vastavasisulistes seisukohtades, sest postiteenuse osutaja poole on selgituste saamiseks pöördutud ning postiteenuse osutaja on näidanud ära ka konkreetse kellaja, millal kohal käidi. Samuti ei ole põhjust eeldada, et postiteenuse osutaja jättis teate tähtkirja saabumise kohta mõnda teise postkasti kui 4 varasemalt on kirjad või teated (siiski) õigesse postkasti saabunud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et kolmandatele isikutele ei ole lubatud dokumente üle anda (

§ 26

). Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur käitus seaduse kohaselt ning järgis saadetise kättetoimetamise korda. Kaebuse esitaja on osundanud võimalusele saata maksuotsus osaühingu elektronposti aadressile, kuid selles osas ei ole kaebuse esitaja ka ise piisavalt hoolas olnud.

§ 54

lg 3 kohaselt on elektronposti aadressile saatmise võimalus küll ette nähtud, kuid see peaks toimuma menetlusosalise selge soovi kohaselt. Haldusasja materjalist ei nähtu, et menetlusosaline oleks sellekohast soovi avaldanud. Seega oli taolise seadusest tuleneva kindla kättetoimetamisviisi valik maksuhalduri poolt igati põhjendatud. Maksukorralduse seaduse § 52 lg-s 1 on sätestatud, et maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Riigikohtu 13.10.2009 lahendis 3-3-1-65-09 on viitega Riigikohtu 03.03.2004 määrusele asjas nr 3-3-1-10-04 selgitatud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu 19.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-75-07). Mis puutub saadetise (täiendavasse) kättetoimetamisse perioodilise väljaande kaudu (

§ 55), siis täiendava võimaluse kasutamine ei saa olla vastustajale etteheidetav.

Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes kahel korral ning selles ei ole ka menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust. Ka teate saatmise eeldus oli täidetud, kui vastustajale saadeti 28.09.2009 Põhja Tallinna kandekeskusest vastav materjal tagasi. Vastustajal pidi olema enne 30.09.2009 informatsioon, et maksuotsust ei ole füüsiliselt kätte saadud (kohtuistungi protokoll, tl 169). Postiteenuse osutaja 04.11.2009 vastus päringule ei ole selles mõttes tähenduslik, sest sellega küsiti täpsustusi seonduvalt saadetise kättetoimetamise ja väljastusteate jätmisega. Dokumendi resolutiivosa tuli avaldada teistkordselt vähemalt kahenädalase vahega ning maksuhaldur on selliselt ka toiminud. Selles osas menetlusosaliste vahel samuti sisulist vaidlust ei ole. Seega ei oleks kaebus tähtaegne ka sel juhul kui arvestada tähtaega teate teistkordsest avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Samas ei ole see teema olemuslik, sest saadetise kättetoimetamine

§ 54lg 6 järgselt tuleb lugeda nõuetekohaseks.

Antud juhul ei ole kaebus tähtaegne ning vastustajaga tuleb nõustuda selles, et kaebuse esitaja seisukohad alternatiivselt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks ei ole piisavad ega põhjendatud. Eelnevalt nimetatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-65-09 punktis 16 on selgitatud, et kaebetähtaja ennistamiseks peaks kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks ja et tegemist peaks olema kaebuse esitajast kui adressaadist sõltumatu, mitte temast oleneva põhjusega. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa eeldada ka postiasutuse viga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada. Enno Loonurm Kohtunik 5