TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-3222 Määruse kuupäev 19.01.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Aivar Rosenthali kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistami

§ 11lg 31 p 1 ja p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Tartu Vanglale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

08.12.2010 laekus Tartu Halduskohtule Aivar Rosenthali (erinevates dokumentides kasutatud ka kirjapilti „Rosental“) kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas 16.11.2010 vaide E5 531 Tartu Vangla 12.11.2010 käskkirja nr 1-4/2563 peale, millega karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks 6-kuulise katseajaga VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Rosenthal 15.10.2010 kella 20.10 paiku vanglateenistuja korraldusele asuda koristama olmeruume. Tartu Vangla jättis oma 01.12.2010 otsustusega nr E5 531-1 vaide rahuldamata, kuna Tartu Vangla 12.11.2010 käskkirja nr 1-4/2563 andmine oli õiguspärane. 1 Kaebaja märgib, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav vaid kohustuste süülise rikkumise eest, mis tähendab, et distsipliinirikkumise puhul tuleb alati tuvastada kinnipeetava tahtlus ja ettevaatamatus rikkumise toimepanemisel. Kaebaja rõhutab, et temal on kohustus ainult koristada ja hoida korras oma elukambrit, mitte aga sektoris olevaid olmeruume. Kaebaja osutab, et VangS § 67 p 4 kohaselt on olmeruumide korras hoidmine kinnipeetavale kohustuslik, aga see ei puuduta väidetavalt kaebuse esitajat, kuna teda pole käskkirjaga tööle määratud. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ja nõuab toimingu lõpetamist (lõpetamiseks kohustamist), kuna leiab, et Tartu Vangla on teda alusetult karistanud. Vastuseks halduskohtu päringule edastas Tartu Vangla 10.01.2011 elektronkirjaga nõutud dokumendid (Tartu Vangla 14.09.2010 käskkiri nr 1-4/1907 kinnipeetava Aivar Rosentali tööle määramise kohta (käskkirjal oleva märkuse kohaselt on kinnipeetav tutvunud käskkirjaga 16.09.2010); Tartu Vangla 12.11.2010 käskkiri nr 1-4/2563 A. Rosentalile distsiplinaarkaristuse määramise kohta; A. Rosenthali 16.11.2010 esitatud vaie nr E5 531; Tartu Vangla 01.12.2010 vaideotsus nr E5 531-1 (märkuse kohaselt vaideotsusel on A. Rosenthal selle kätte saanud 03.12.2010)) ja teatas, et Aivar Rosental vabanes Tartu Vanglast 04.01.

1. Kohtule edastatud dokumentidest nähtub järgmist: 1) Tartu Vangla 14.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1907 on (teiste kinnipeetavate hulgas) tööle määratud Aivar Rosental majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 14.09.2010 kuni 14.12.2010, töötasuga tunnis 9,90 krooni. Käskkirja pöördel on märge, mille kohaselt on Aivar Rosenthalile käskkiri teatavaks tehtud allkirja vastu 16.09.
2. 2) Tartu Vangla 12.11.2010 käskkiri nr 1-4/2563 „Distsiplinaarkaristuse määramine“. Nimetatud käskkirjaga karistati kinnipeetavat Aivar Rosentali 15.10.2010 kell 20.10 süüdimõistetute eluhoone
3. sektsioonis kambris nr 272 toime pandud distsipliinirikkumise – ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele asuda koristama eluosakonna olmeruume, mis olid temale graafikujärgselt määratud – eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kuuekuulise katseajaga (VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest). 3) Aivar Rosenthali 15.11.2010 vaie (registreeritud 16.11.2010 nr E5 531) Vangla 12.11.2010 käskkirja nr 1-4/2563 tühistamise nõudes. Tartu 4) Tartu Vangla 01.12.2010 vaideotsus nr E5 531-1 , millega jäeti A. Rosentali vaie Tartu Vangla 12.11.2010 käskkirja nr 1-4/2563 tühistamiseks rahuldamata. Vaideotsuses on muuhulgas tuvastatud järgmist: Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal R. Jõksi 14.09.2010 käskkirjaga nr 14/1907 määrati kinnipeetav A. Rosental tööle vangla majandustöölise abitöölise ametikohale. Vaide esitaja on tutvunud nimetatud käskkirjaga 16.09.
4. 2 Vaide esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri S. Gapontšuki 15.10.2010 ettekandega, millest nähtub, et vaide esitaja keeldus temale määratud tööst. Vaide esitaja 15.09.2010 seletuskirjast nähtub, et alates 2010.a aprillikuust kannatab tema stressi ja depressiooni all ning temale on määratud diagnoos F 22.
5. Vaide esitaja leiab, et temal ei ole võimalik oma haiguse tõttu töötada koristajana. Seletuskirjas palub end mitte määrata rohkem koristajana S-4 eluosakonda. Tartu Vangla kodukorra p 11.1.2 alusel kinnitab vangla arst kinnipeetava sobivuse tööle suunamiseks. Enne tööle määramist on tervisekaardi andmetel tuvastatud, et vaide esitaja tervislik seisund võimaldab temal osaleda majandustöödel ning tööst vabastamise aluseid ei esine. Vaide esitaja on viibinud 18.09.2010.a arsti vastuvõtul. Läbivaatuse käigus arst ei tuvastanud vaide esitajal ühtegi terviseriket, mis takistaksid temal töötamast. Seetõttu ka vahetult peale tööle määramist ei ole vaide esitajal tuvastatud töötamist takistavat terviseriket. Psühhiaatri dr S. Ambre 03.11.2010 õiendi kohaselt viibis vaide esitaja 10.09.2010 arsti vastuvõtul ning oli valmis tööle asumiseks. Vastunäidustusi töötamiseks ei olnud. Vaide esitaja on ise loobunud 10.10.2010 meeleolu korrigeerivast toetusravist põhjendusega ravivajaduse puudumisele. Nimetatud säilitusravi miinimumannuses ei ole segav tööülesannete täitmiseks. Õiendist nähtub, et kerge füüsiline töö on vaide esitaja puhul igati tervistumist soodustav, toetades aktiviseerumist ja parandades enesehinnangut. Tartu Vangla on rõhutanud, et seega puudus vaide esitajal mõjuv põhjus tööst keeldumiseks ning korralduse täitmata jätmiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et kerge füüsiline töö on vaide esitaja tervise jaoks pigem soodustav tegevus. Vaideotsuses on märgitud, et VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas Põhiseaduse § 29 lõikega 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Töökohustus on kinnipeetaval sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Samuti puudub kinnipeetaval õigus nõuda vanglalt töö tegemist temale sobival ajal. Vaide esitajat on 28.09.2010 karistatud distsiplinaarkorras samasisulise rikkumise eest. 15.11.2010 esitatud kaebuses A. Rosental märgib järgmist „vangla rakendab minu suhtes jõu- ja sunnipoliitikat selleks, et sundida mind töötama, kuigi ma ei ole avaldanud soovi töötada ja kui avaldan soovi, siis palun võimaldage mulle sellist tööd, mis oleks sobiv minu erialale ja mida ma soovin teha, mitte aga vangla sunnib mind mingit tööd tegema.“ Tartu Vangla rõhutab vaideotsuses, et vaide esitaja selline suhtumine näitab, et temale ei ole vastuvõetav töötamine vangla majandustöödel (koristajana) ning töötamine oleks tema jaoks sobiv ainult meelepärasel erialal. Vangla leiab, et selline avaldus annab piisavalt alust kahelda vaide esitaja tööst keeldumises tervislikel põhjustel ning viitab pigem subkultuurilisele (ühiskonna mingile rühmale eriomane kultuur, mis märgatavalt erineb selles ühiskonnas üldiselt valitsevast kultuurist) negatiivsele suhtumisele koristustöödesse. Vangla osutab, et vaide esitaja käitumine ning tema hoiakud on tema enda otsused, kuid nende otsuste langetamisel peab paratamatult arvestama nendega kaasnevate tagajärgedega. Kui vaide esitaja ei soovi täita töökohustust ning osaleda majandustöödel, tuleb arvestada tagajärgedega, milleks on distsipliinirikkumine ning määratud distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt leidis Tartu Vangla direktor vaide läbivaatajana, et Aivar Rosental pani ülalkirjeldatud rikkumise toime tahtlikult ning tegemist oli süülise 3 distsipliinirikkumisega, mille toimepanemise eest võis vaide esitajat karistada distsiplinaarkorras, mistõttu , tuginedes VangS § 67 p 1, § 37 lõigetele 1-3 ja HMS § 85 p-le 4 otsustas vangla jätta Aivar Rosentali vaide rahuldamata, kuna Tartu Vangla 12.10.2010 käskkirja nr 1-4/2563 andmine oli õiguspärane.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Aivar Rosenthali kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses vaide kohustamise nõudes. Seega on kaebuse esitajal ettekirjutuse tegemise (kohustamise) nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Aivar Rosenthal ei ole kaebuses ära toonud ka põhjendatud huvi alust seonduvalt Tartu Vangla tegevuse (seoses kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisega tema keeldumise eest täita 15.10.2010 kella 20.10 paiku vanglateenistuja korraldust asuda koristama eluosakonna olmeruume) õigusvastasuse tuvastamise nõudega, mis on tuvastamiskaebuse puhul vajalik välja tuua.

§ 10

lg 3 kohaselt peab olema välja toodud õigusvastasuse tuvastamisel kaebaja põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks ei saa olla üksnes väide, et haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi. Kohus märgib, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohus ei tohigi seda teha. Kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi välja toonud (Riigikohtu halduskolleegium 3-3-1-32-10). 4 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Seejuures asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt ka hilisem (võimalik) kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise võimaliku kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale.

§ 11

lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10).

Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse selle esitajale.

Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on ära langenud ka põhjendatud huvi alus kohustamistaotluse osas kohtueelse menetluse läbimiseks seoses asjaoluga, et Tartu Vanglalt laekunud info kohaselt on Aivar Rosental Tartu Vanglast vabanenud 04.01.2011. Kuna kaebuse esitaja ei viibi enam Tartu Vanglas, on antud juhul ilmselge, ka see, et ka kaebaja huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ei aita kuidagi kaasa kaebajat oma õiguste teostamisel või kaitsmisel. Maare Aloe kohtunik 5