07.12.2010 laekus Tartu Halduskohtule Aivar Rosenthali 02.12.2010 kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt pandi 02.12.2010 Tartu Vangla E-4 eluosakonnas üles teade, et 12.12.2010 kell 15.00 annab Tartu Vanglas (kirikus) kontserdi ansambel „Sõnajalg“. Sellele teadetelehele võisid kinnipeetavad, kes soovivad kontserdil osaleda, kirjutada oma nime. Sellel samal lehel toodi veel välja, et kontserdile ei lubata kinnipeetavaid, kellel on distsiplinaarkaristused (rohkem kui 1), kes on tööst keeldunud ja kes on sõimanud, ähvardanud vanglaametnikke. 1 A. Rosenthal rõhutab kaebuses, et külastab Tartu Vangla kirikus korraldatavaid üritusi nii igal nädalavahetusel kui ka siis, kui on külalisesinejad ja varem pole sellest probleemi olnud, et kas „oled tööst keeldunud või on sul distsiplinaarkaristused“. Kaebuse esitaja leiab, et see rikub tema õigusi ja vabadusi, kui temal ei lubata (lubatud) 12.12.2010 külastada ansambel „Sõnajalg“ kontserti. Kaebusega taotletakse Tartu Vangla tegevuse – võimaluse võtmine külastada Tartu Vangla kirikus ansambel „Sõnajalg“ kontserti 12.12.2010 – põhiseadusevastaseks tunnistamist ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Aivar Rosenthali kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses vaide kohustamise nõudes. Seega on kaebuse esitajal ettekirjutuse tegemise (kohustamise) nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Aivar Rosenthal ei ole kaebuses ära toonud ka põhjendatud huvi alust seonduvalt Tartu Vangla toimingu (kaebuse esitajal võimaluse võtmine külastada 12.12.2010 ansambli „Sõnajalg“ kontserti) õigusvastasuse tuvastamise nõudega, mis on tuvastamiskaebuse puhul vajalik välja tuua.
lg 3 kohaselt peab olema välja toodud õigusvastasuse tuvastamisel kaebaja põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks ei saa olla üksnes väide, et haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi. Kohus märgib, et kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohus ei tohigi seda teha. Kohus 2 kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi välja toonud (Riigikohtu halduskolleegium 3-3-1-32-10). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Seejuures asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt ka hilisem (võimalik) kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise võimaliku kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale.
lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on ära langenud ka põhjendatud huvi alus kohustamistaotluse osas kohtueelse menetluse läbimiseks seoses asjaoluga, et kaebuses käsitletud kontsert on toimunud 12.12.2010. Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.