Obsah (8)

§ 168§ 162§ 428§ 429§ 432§ 144§ 175§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-47200 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Swedbank Liising hagi OÜ Silbeti Plokk (pankr

§ 168lg 5 alusel tuleb hagimenetlusega seotud kulud jätta kostja kanda.

Kui kohus leiab, et kõigi kulude kostja kanda jätmine oleks

§ 162

lg 4 alusel kostjale ebamõistlikult koormav, peab hageja mõistlikuks lahendust, kus kohus jätab poolte kulud nende endi kanda. 07.02.

1. a taotles hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on 767,57 eurot (riigilõiv 15,97 eurot, õigusabikulud 751,60 eurot).
2. Kostja esitas 14.02.
3. a kohtule seisukoha hagist loobumise ja hageja menetluskulude kohta, samuti taotluse kostja menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kostja ei omanud mistahes vastuväiteid seonduvalt hageja avaldusega hagist loobumiseks, ent vaidles vastu hageja taotlusele jätta kõik menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja märkis, et puudub õiguslik alus

§ 168

lg 4 kohaldamiseks, kuivõrd hagejal puudus vajadus hagi esemeks olevate otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning hageja ei ole ka hagis põhjendanud oma õiguste rikkumist. Halduri poolt korraldatud teine ja nõuetekohaselt läbiviidud teise üldkoosoleku tulemusel otsustatu ei ole hagi sisuline rahuldamine kostja poolt. Hageja kannab hagist loobumise tulemusena nii iseenda kui ka kostja menetluskulud. Juhul, kui kohus peaks hageja menetluskulud välja mõistma, on kostja seisukohal, et hageja õigusabikulud on ebamõistlikult suured ega ole põhjendatud. Kostja taotleb hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1 533,86 eurot.

1. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude suuruse osas, märkides, et kostja vaidlustas hageja õigusabikulude suuruse põhjendusel, et need on ebamõistlikult suured (767,57 eurot), samas nõuab kostja ise hagejalt õigusabikulusid kaks korda suuremas summas (1 533,86 eurot). Kostja menetluskulude koosseisus olev 14.02.
2. a arve on esitatud 5 tunni 15 minuti töö eest. Sellest 5 tundi on spetsifikatsiooni kohaselt kulunud menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramisega seotud töödele. Hageja arvates on ilmne, et selline ajakulu pole põhjendatud ning et nimetatud töö jaoks kulutatud aja mõistlik pikkus poleks pidanud ületama kahte tundi. Kostja põhjendatud õigusabikulud ei peaks olema suuremad kui hageja kantud õigusabikulud, seega 751,60 eurot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Hagist loobumine
3. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kuna hageja on hagist loobunud. 8.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja AS Swedbank Liising esitas 3 04.02.

1. a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on vaidlus üldkoosoleku otsuste kehtetuse osas kaotanud oma tähenduse, kuna teisel üldkoosolekul hääletati uuesti üle varasemalt läbi hääletatud küsimused. Kuna hagiavalduse esitamise tingis halduri poolne üldkoosoleku korra rikkumine (alternatiivse hääletuse läbiviimine), mis leidis parandamist teisel üldkoosolekul, siis on kostja pankrotihalduri isikus hagi sisuliselt rahuldanud. Kostja hagist loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle.
2. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Menetluskulude jaotus 10.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Sama § lõike 5 järgi kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud. 11. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 11.1. Hagiavalduses on hageja vaidlustanud kõik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsused põhjendusel, et üldkoosolek viidi läbi ja võeti vastu otsused olukorras, kus hageja vaidlustas pankrotihalduri poolt hagejale kui võlausaldajale antud hääled ning üldkoosolekul viibinud kohtunik ei olnud määrust häälte määramise kohta teinud. Hageja hinnangul tekkis kvoorum alles pärast kohtuniku tehtud määrust. 11.2. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. 11.3. Kohus märgib, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid, mis ei vastaks seadusele, samuti ei rikutud otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat korda. PankrS § 82 lg 3 kohaselt, kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi 4. lõike alusel määratud häälte arvu vaidlustada ning sellisel juhul määrab häälte arvu kohtunik, kes teeb selle kohta määruse. Asja materjalidest tulenevalt on kohtunik määruse AS-le Swedbank Liising võlausaldajate üldkoosolekul (16.09.2010.

1. a)antud häälte arvu kohta teinud 24. septembril 2010. a, määrates võlausaldajale kokku 35 421 853 häält (* esimesel üldkoosolekul määras haldur võlausaldajale 20 421 853 häält). Kohus märgib pooltele, et viimatinimetatud kohtumääruse on Tartu Ringkonnakohus oma 17.01.2011. a kohtumäärusega tühistanud. Ringkonnakohtus leidis, et haldur määras esimesel võlausaldajate üldkoosolekul hääled õigesti (* 20 421 853 häält, s.o, 15 000 000 häält vähem). Kohtu arvates piisab pankrotimenetluses esialgseks häälte arvu määramiseks nn usutavalt prognoositud vara väärtusest lähtumisest. Liisinguandjal on võimalus enne nõuete kaitsmise koosolekut vara võõrandada ning esitada oma lõplik nõue, või esitada omapoolsed tõendid, mis lükkavad eelnevalt antud hinnangu ümber. PankrS § 82 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja häälte arv on 4 määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. 11.4. Kohus märgib, et kuna esialgselt antavad hääled on eraldi vaidlustatavad ning häälte arvu määramise vaidlustamise tulemusena antavate häälte muutmisel võib määrata teisel üldkoosolekul teistsuguse häälte arvu, ei ole võlausaldajal (hagejal) mõistlik pöörduda häälte arvu määramise põhjendatuse tõttu kohtusse kõigi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Võlausaldajate teisel üldkoosolekul (27.10.2010.
2. a)on hageja saanud kokku 35 421 853 häält, kuigi põhjendatud häälte arv oli 20 421 853 häält. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtuniku määruse alusel antud häälte alusel uue üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste kinnitamine ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamine. 11.5. Kuna hageja esitas hagi üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning samas oli hagejal võimalus kiiremini ja tõhusamalt saada õiguslik lahendus häälte arvu vaidlustamise menetluses, kannab hageja riski menetluskulude kandmisel. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 16.09.2010. a (* õige kvoorumi alusel) vastu võetud otsused kehtisid kuni 27.10.2010. a. Vaatamata otsuste teistkordsele hääletusele olid seaduslikud ka esimese üldkoosoleku otsused. 11.6. Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ning hageja kanda tuleb jätta kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 12.

§ 144

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist kahe arve alusel, summades 894,76 eurot ja 639,10 eurot. Kokku 1 533,86 eurot. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole põhjendatud ja mõistlikud, eelkõige ajakulu osas. Mõistlik ei saa olla kostja argument, et hageja õigusabikulud (751,60 eurot) on ebamõistlikult suured, kui kostja taotleb enda õigusabikulude hüvitamist kaks korda suuremas ulatuses. Arve 201102017 spetsifikatsiooni kohaselt on ajakulu arvestatud kokku 5 tundi ja 15 minutit, kusjuures ajakulu 4 tundi ja 35 minutit on kahel korral märgitud täpselt samasuguse kommentaariga (vastuse koostamine Swedbank Liising AS-i 04.02.
2. a hagist loobumise avaldusele ja 07.02.
3. a menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine). Kohus leiab, et 14.02.
4. a arve järgi on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi 30 minutit (tunnihind 127,82 eurot). Seega on kostja kantud põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud kokku 9 tunni 30 minuti ajakulu ulatuses ehk 1 214 eurot 29 senti.
5. Kohus märgib hagejale, et seoses hagist loobumisega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 2 p 2).

Kohtunik 5