Hagejatele on tekkinud mittevaraline kahju tarbijakaitse otsusega hüvitatud. Hagejatel oli Tai Kuningriigi viisa perioodiks 25.10.-24.01.2008, mis välistab illegaalse maalviibimise. Passis on riiki sisenemise ajaks märgitud 16.
järgi lasub kahjustatud isikul kohustus teha omalt poolt mõistlikke pingutusi kahju vältimiseks. Hagejate poolne viivitus, mis takistas kostjal 1 probleemi lahendamist, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja 1 tasus tarbijakaitseametis läbi viidud menetluse tulemusena solidaarselt koos kostjaga 2 hagejatele 6258,64 krooni uue hotelli eest täiendavalt makstud summa eest, 519.37 krooni kasutult kulutatud puhkusepäevade eest, 778.30 krooni telefonikõnede eest. Kostja 1 leiab, et tegemist on õigusliku aluseta saaduga, mis tuleb hagejatel tagastada. Kostja 1 leiab, et hagejad on avaldanud meedias ebaõiguseid andmeid ja sellega kostjale 1 kahju tekitanud. Tänu kostja 1 kiirele tegevusele paigutati hagejad hotelli Sunset Park, mis on üks Tai kallimaid ja eksklusiivsemaid hotelle. Hotell asub looduse keskel, tegemist on kohalikku kultuuri kajastava majutusasustusega, millel on ühena vähestest ka erarand basseinidega. Hagejate häireteta puhkus algas 17.11.2007, mil nad olid Sunset Parki majutatud. Hagejad esitasid kohe pärast reisilt saabumist kostjale 1 nõude hüvitise saamiseks, lubades sealjuures kostja 1 kohta meedias avaldada negatiivset reklaami. Hageja 2 esines 11.12.2007 telesaates Reporter, väites, et rotid sõid nende riided ja kingitused ära, hotellitoad kubisesid vaarao sipelgatest, tubade seinad hallitasid, keegi ei tegelenud hagejate probleemidega, kostja 1 seadis hagejate elu ohtu nii sinna kui tagasilennul ning kogu reis keerati tuksi. Saatele tuginedes avaldasid üleriigilise levikuga päevalehed ligikaudu nädal aega kostja 1 kohta ebatõeseid andmeid. SL Õhtuleht avaldas artikli „Õuduste reis“ 14.12.2007 , mida on viidatud ja kommenteeritud reisiportaalis www.trip.ee. Kostjal 1 jäi hagejate poolt avaldatud ebaõigete andmed tõttu saamata tulu, hagejad on sekkunud kostja 1 majandustegevusse ja tekitanud laimamisega kahju. Kostjal 1 jäi hagejate tegevuse tulemusena müümata 60 reisikohta summas 828 000 krooni. Tavapärane müümata reisikohtade arv on 3-5, kuid pärast hagejate meedia esinemisi suurenes täitmata reisikohtade arv oluliselt. Ühe reisijakoha maksumus lennukis on 882 eurot e 13 800 krooni. HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Hagejad vastuhagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hagejad möönavad, et reisivautšeril ei olnud märgitud sõnaselgelt meervaadet, kuid kõnealuses hotellis oli vaid 44 de luxe-tuba, kõik merevaatega ning merevaate rõhutamine reisi tellimisel oleks olnud kohatu. Hagejad võttis vastu kostja 1 esindaja, kes teatas, et majutusega on probleem ja kellega koos vaadati üle asendustoad, kuid kes lahkus põhjendusega, et peab teised reisijad hotellidesse majutama, lubades saata kellegi kohalikus firmast asja lahendama. Hagejatele pakuti vahetuseks vaid neid tubasid, kus hagejad ka ühe öö veetsid, muid tube hagejatele vahetuseks ei pakutud. Asendus hotelli eest pidid hagejad tasuma eraldi lisatasu, mis ei ole
Ülebroneerimine oli kostjale 1 teada juba 7.11.2007 mitte ei selgunud see alles taisse jõudes. Hagejaid sellest ei informeeritud, millega jäeti hageja ilma võimalusest reisist loobuda või valida teine hotell. Hagejatele jääb arusaamatuks, kuidas vastutavad kõik hagejad selle eest, mida hageja 2 meediale avaldanud on. Hagejal 2 oli õigus oma reisimuljeid ja kannatusi kaasmaalastega jagada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja 1 seisukoha ja tutvunud asjas kogutud tõendite ja hagejate ning kostja 2 kirjaliku seisukohaga, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja 2 ostis kostjalt 2 reisi Tai Kuningriiki, mille korraldas kostja 1. Reisi toimumise ajaks oli 15.11-30.11.2007 ning reisikinnitusel (reisivautšeril) oli märgitud majutuskohaks Pattaya ning hotell Jomtien Grand Palace Hotle, de luxe tuba. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lennureisil toimusid vahemaandumised Bakuus ja Delhis. Tagasisõidul Delhis lennuki tankimisel reisijaid lennukist välja ei viidud. Hagejad ei ole hagiavalduses ega ka teistes menetlusdokumentides oma varalist nõuet kvalifitseerinud ei lepingutasu vähendamise ega ka kahjunõudena vaid märkinud üksnes, et hageja 2 soovib tagasi saada reismaksumust. Hagejate varaline nõue põhineb asjaolul, et kostjad ei võimaldanud neile lepingus kokkulepitud majutust. Hagejate mittevaralise kahju nõue põhineb kahel asjaolul. Esiteks nõuavad hagejad 10 000 euro suurust kahjuhüvitist selle eest, et lennuki tankimisega sellisel, et tankimise ajal olid reisijad lennukis, seati nende elu ohtu. Teiseks nõuavad hagejad mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et lepingutingimistele mittevastav majutuse andmisega rikuti nende puhkusest saadav nauding. Kokkuvõtlikult võib öelda, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 1 täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte. Asja lahendamiseks on vaja eelkõige välja selgitada millistes lepingu tingimustes (majutustingimustes) pooled kokku leppisid, kas asenduseks antud hotellitoad vastasid esialgselt kokku lepitud majutustingimustele ning milline on asendushotelli andmise õiguslik tagajärg. Kas ja mil määral kostja 1 vastutab hagejatele ebamugavusi põhjustanud asjaolude eest, kas lennuki tankimine toimus lubatud viisil ning milline on kohane õiguskaitsevahend kostja väidetavate lepingurikkumiste puhul. Vastuhagi lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kostja 1 poolt hagejatele tasutud 9114, 40 krooni on tasutud õigusliku aluseta ning kas ja mil määral vastutavad hagejad kostja 1 saamata jäänud tulu eest. Pakettreisileping on oma olemuselt töövõtuleping ning seda reguleerivad eelkõige
44.peatüki sätted. Osas, mida erisätted ei reguleeri, tuleb kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni.
lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
lg 1 järgi vastutab reisija ees reisikorraldaja.
lg 1 ja 2 ning
lg 2 määratlevad hagejate õiguskaitsevahenditeks lepingu täitmise nõude, hinna alandamise võimaluse ja kahju hüvitamise nõude. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 näol on tegemist reisikorraldajaga
Kostja 1 näol on tegemist õige kostjaga, kelle vastutus tuleneb seadusest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja 2 sõlmis lepingu kostjaga 2, seega tema vastutus tuleneb lepingust.
Pakettreis peab vastama
lg 1 ja 2 järgi reisikirjeldusele ning lepingu sõlmimist ja selle tingimuste kohta tuleb reisikorraldajal väljastada reisikinnitus. Lepingu tingimusi tõendab eelkõige reisikinnitus. Kohtule esitatud hagejatele väljastatud reisikinnitusel on märgitud majutuskohaks Pattaya ning hotell Jomtien Grand Palace Hotle, de luxe tuba. Reisikinnituses ei ole märgitud eritingimusena merevaadet. Kostja 1 kodulehe väljatrükist nähtub, et Jomtein Grand Palace Hotel de luxe toad on märgitud kõik merevaatega tubadeks. Hagejad märkisid, et kostja 1 pidi aru saama, et hagejad soovivad merevaatega tuba, sest kõik vastava kategooria toad olid märgitud merevaatega tubadeks. Kohus nõustub siinkohal hagejate seisukohaga. Kostja 1 pidi
V oli muuhulgas ka merevaade, sest kõikidel vastava kategooria tubadel oli hagejate valitud hotellis merevaade. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatele ei võimaldatud Taisse saabudes majutuda kokkulepitud hotellitubadesse. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud tüüptingimuste p 8.5, mille kohaselt ei loeta lepingu rikkumiseks hotellitoa vahetust vahetult enne reisi, kui selle põhjuseks on ülebroneerimine, ettenägematu avarii või remont. Kohtule esitatud faksist (I kd tl 75) nähtub, et kostja 1 sai ülebroneerimisest teada 7.11.
lg 1 järgi on hagejatel lepingu rikkumisel õigus nõuda eelkõige lepingu täitmist.
lg 1 sätestab, et võlgnik võib lepingu rikkumise omal kulul heastada, muuhulgas mittekohase täitmise asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Rikkumise heastamisel säilib kahjustatud lepingupoolel
lg 4 järgi õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus tõlgendab
lg 3 ja lg 4 sätteid koosmõjus selliselt, et võlausaldaja ei saa nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel kogu ulatuses vaid üksnes selles ulatuses, mille võrra täitmine viibis. Heastamisele ei ole seadusega sätestatud eraldi kriteeriume, kuid kui käsitleda heastamist kui lepingu täitmise alternatiivi, peab heastamisena pakutav vastama kohase täitmisega samale tasemele.
lg 1 sätestab, et töö mittevastavusel lepingutingimustele, võib töövõtja töö parandada või teha uue töö.
lg 1 sätestab, et reisikorraldaja peab lepingu rikkumise kõrvaldamiseks võtma tarvitusele mõistlikud abinõud. Kohus asub seisukohale, et kostjal 1 oli kohustus pakkuda hagejatele vastu samaväärne majutusvõimalus. Hagejad kinnitasid kohtule 28.10.2009 istungil, et nad ei ole lepingu suhtes kasutanud muid kujundusõigusi kui hagi esitamine kahju hüvitamiseks. Kohtule esitatud teenuste kvaliteedikontrolli akti ja tunnistaja V.A ütlustest nähtub, et hagejatele pakuti asendustube samas hotellis. Hagejad keeldusid cottage-tüüpi tubade vastuvõtmisest, kuid nõustusid järgmisel päeval minema hotelli Sunset Park. Kohtule esitatud hotelli Sunset Park kohta esitatud internetiväljavõtetest, fotodest, salvestisest ja tunnistajate J.G ja S.K ütlustest nähtub, et hotell Sunset Park ja Jomtien Grand Palace Hotle on heakorratasemelt võrreldavad, kuid erinevat tüüpi hotellidega. Sunset Park hotelli hinnaklass on kõrgem kui kokkulepitud hotelli hinnaklass. Kohus asub seisukohale, et üheks kriteeriumiks, mille alusel tuvastada, kas tegemist on samaväärse majutusvõimalusega, on majutuse hind ning sellega kaasnevad hüved. Võrdlusel tuleb lähtuda kohalikust kontekstist st hotellide heakorrataset tuleb võrrelda omavahel mitte näiteks Eesti hotellide heakorratasemega. Hotellis Sunset Park võimaldati hagejatele majutus ning hommikusöök, tasuta transport linnasüdamesse, nende toad asusid pargis eraldi majades ning nende kasutuses oli hotelli erarand. Kokkulepitud hotellis oleks olnud hagejad majutatud hotelli peamajja merevaatega tuppa, neile oleks olnud tagatud hommikusöök ja võimalus külastada avalikku randa. Kaaludes kahe hotelli heakorrataset, hinda ja pakutavaid lisateenuseid leiab kohus, et kostja 1 poolt asenduseks pakutud majutusvõimalus on samaväärne algselt kokkulepitud majutusvõimalusega. Kostja 1 on oma
Kohus leiab, et hagejad on lepingu rikkumise esinemisel nõudnud lepingu täitmist ning kostja 1 on seda ka teinud. Lepingu rikkumise kõrvaldamine ei välista kahjunõude esitamist. Hagejad on oma kahjunõude esitanud tarbijakaitseametile ning seal toimunud menetluse käigus on hagejate otsene kahju, tehtud kulutused ning saamata jäänud puhkusepäev hüvitatud. Kohus leiab, et hagejate varalised nõuded, mis tulenevad kostja 1 poolt lepingu rikkumisest ja selle täitmisest pärast hagejate vastava täitmisnõude esitamist, on juba rahuldatud. Tarbijakaitseametis toimunud menetluse käigus on hagejatele välja mõistetud mõistlik hüvitis saamata jäänud puhkuse päeva eest. Järgnevalt käsitleb kohus võimalust, kas hagejate poolt asendusmajutuse vastuvõtmine võiks olla puudustega töö vastuvõtmine, mis lubaks esitada reisitasu vähendamise nõude. Hagejad ei ole iseenesest käsitlenud oma nõuet reisitasu vähendamisena. Reisitasu vähendamine saab kohtu arvates toimuda proportsionaalselt lepingu rikkumisega. Hagejate nõuet võib käsitleda ka reistasu vähendamisena kogu ulatuses. Hagejad on hagiavalduses oma nõude alusena välja toonud üksnes reisi esimesel päeval ilmnenud majutusprobleemid. Hagejad ei ole enda kinnitusel esitanud kostjatele hinna alandamise avaldust. Ka kohtus ei soovinud hagejad oma hagi käsitleda hinna alandamise avaldusena. Kohus leiab, et hagejate nõud, mis V tugineda reistasu vähendamise õigusel, ei ole proportsionaalne saaduga. Hagejad viibisid kokkulepitud aja Tai Kuningriigis ning kasutasid reisipaketis ette nähtud reisiteenust. Proportsionaalne oleks reisihinna vähendamine saamata jäänud puhkusepäeva võrra. Hagejatele on saamata jäänud puhkusepäev hüvitatud, seega ei ole neil ka reishinna alandamisel põhinevalt õigus enamat nõuda. Kui asuda isegi seisukohale, et hagejad võtsid vastu puudustega lepingu täitmise, siis puudustega täitmine oli rahaliselt väärtuslikum kui oleks olnud kohane täitmine. Kohus leiab, et esitatud varaline nõud ei kuulu rahuldamisele, sest kostja on oma lepingurikkumise kõrvaldanud, seega puudub tema tegevuses alates asendushotelli pakkumisest õigusvastasus. Kahju ei ole tekkinud, sest hagejad on reisipaketis pakutu ära kasutanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei vastuta sihtriigi kultuuriliste eripärade või klimaatiliste tingimuste eest. Gekod eluruumides on Tai kliimatingimustes tavapärased nähtused ja samastatavad Eesti mõistes selliste nähtustega nagu näiteks eluruumides ringi lendavad putukas. Hotelli kõrval ja selle territooriumilt väljas asuv loodus on samuti kohalik eripära, mille eest kostjad ei vastuta. Kohtule esitatud hotelli Sunset Park kohta käiva info põhjal saab väita, et hagejad majutati pargis asuvasse hotelli majakesse, mitte solgioja äärde. Passirežiimi rikkumise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule esitatud hagejate passidest nähtub, et passidesse märgitud Taisse saabumise ja lahkumise kuupäevad ei kattu tegelikult reisil viibitud ajaga. Hagejate viisa kestvus oli 25.10.2007-24.01.2008, seega ei ole õige väide, et hagejad viibisid riigis seadusliku aluseta. Tunnistaja V.A ütlustega on tõendatud, et passi tehtud ebaõiged märked ei põhjustanud hagejatele probleeme. Kohus leiab, et kostja 1 kui reisikorraldaja vastutab
Kostja 1 ei saa vastutada reisi sihtkohariigi ametivõimude tegevuse eest. Viisade kontroll ning riiki sisenemise kohta märgete tegemine on tai ametivõimude kontrolli all. Järgnevalt käsitleb kohus hagejate mittevaralise kahju nõudeid, esmalt puhkuse rikkumise ja järgnevalt elu ohtu seadmise eest.
Puhkusest saamata jäänud nauding on mittevaraline kahju. Kostja rikkus mittekohase majutuse pakkumisega lepingut ning tunnistaja V.A ütlustega ning kvaliteedi kontrolli aktiga on tõendatud, et hagejad pidid esimese puhkusepäeva veetma majutust oodates. Samas peab kahju hüvis olema proportsionaalne kostja rikkumisega. Proportsionaalsust saab mõõta kohtu arvates ka reisi maksumuse järgi. Reis maksis koos viisadega 71 120 krooni neljale inimesele, seega 17 780 krooni ühe inimese eest. Hagejatel jäi kasutamata üks reis päev, seega on kohtu arvates põhjendatud mittevaraline kahju hüvitis 125 eurot inimese kohta. Hagejate elu ohtu seadmisest tulenev mittevaralise kahju nõue on kahju arvates põhjendamatu. Kohtule esitatud LatCharter kirjadest, tegusemis juhendist ja lennu opereerimise infost nähtub, et hagejate poolt kirjeldatud viisil lennuki tankimine on lubatud. Lennuk Airbus 320 tangiti kütusega Jet 1A ning seda kütust võib tankida selliselt, et reisijad on tankimise ajal lennuki pardal. Kohus leiab, et kuna lennuki tankimine ei toimunud õigusvastaselt, ei pea kohus analüüsima edasi kahju olemasolu ja põhjuslikku seost ega kostja süüd. Kohus möönab, et hagejates võis lennuki tankimine hirmu põhjustada, sest tunnistaja J.G ütlustest nähtub, et reisijaid ei teavitatud sellisest tankimisviisist eelnevalt ja see tuli ka kostjale 1 üllatusena. Samas ei anna see alust nõuda kahju hüvitamist. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja 1 esitatud vastuhagi suhtes.
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohtule esitatud tarbijakaitseametis toimunud menetluse tulemusena koostatud tarbijakaebuste komisjoni 21.04.2008 otsusest nähtub, et kostjad olid kohustatud solidaarselt hüvitama hagejatele 800 eurot majutuskulude eest, 1038,75 krooni kasutamata puhkusepäeva eest igale inimesele ja 1556,60 krooni telefonikõnede eest. Otsus on täidetud. Tarbijakaitseseaduse § 37 lg 3 ja 4 sätestavad, et otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda kohtusse, määramata ära kohtusse pöördumise tähtaega. Kohus leiab, et vabatahtlikult täites on kostja 1 otsusega nõustunud. Tarbijakaitseseadus ei sätesta, kas kostja 1 kaotab õiguse kohtusse pöörduda pärast otsuse vabatahtlikku täitmist. Kohus asub seisukohale, et kohtusse pöördumise õigus on põhiseaduses sätestatud põhiõigus, mida saab piirata üksnes sõnaselge keeluga. Seega tuleb jaatada olukorda, kus ka pärast vabatahtlikku tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmist säilib õigus pöörduda kohtusse. Kohus leiab, et tarbijakaebuste komisjoni otsus on põhjendatud. Kohus analüüsis eelnevalt saamata puhkuse päeva eest väljamõistetud varalise kahju õiguspärasust.
Telefonikõnede tegemine olukorra lahendamiseks on kohtu arvates põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega, samuti tuli kostjal oma rikkumine omal kulul kõrvaldada, seega ei saanud kostja nõuda hagejatelt majutuse eest lisatasu maksmist. Kostja 1 on tasunud 9114,40 krooni õiguslikul alusel, mis oli täitmise hetkel olemas ega ole ära langenud, seega on vastuhagi nõue alusetult saadu tagastamiseks põhjendamatu.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õigusvastane on muuhulgas ebaõigete andmete esitamine ning majandustegevusse sekkumine. Vastuhagis on esitatud varalise kahju – saamata jäänud tulunõue. Kostjal 1 kui juriidilisel isikul on õigus nõuda varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute eest. Kohtule esitatud ajaleheartiklitest ning saate „Reporter“ videost nähtub, et hageja 2 on kostja 1 kohta esitanud järgmised faktiväited: Tai reisi ajal sõid rotid ära hagejate kingitused ja riided ning ja lennuki tankimine seadis hagejate elu ohtu. Tegemist on faktiväidetega. Kostja 2 on esitanud ka hinnangu, et tema puhkus ebaõnnestus kostja 1 tegevuse tõttu. Tunnistaja V.A ütlustega on tõendatud, et rotid testi rikkusid ära perekond V kingitused. Samas ei maini hageja 2, et hotell nõustus hüvitama rikutud kingitused, mis võis jätta kostjast 1 ebasoodsa mulje. Lennuki ebaõige tankimine on faktiväide, mis ei leidnud kohtumenetluses kinnitus. Kohus leiab, et tegemist on õigusvastase tegevusega hageja 2 poolt. Kohus peab vajalikuks märkida, et andmeid on avaldanud üksnes hageja 2 mitte kõik hagejad, seega ei ole teised hagejad kohased kostjad vastuhagis. Kostja 1 on saamata jäänud tulu kohta esitanud arvestuse, kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid müügimahu vähenemist, samuti ei ole kostja 1 tõendanud põhjuslikku seost vähenenud müügimahu ja hagejate tegevuse vahel. Kostja 1 enda poolt koostatud arvestust ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda. Kohus küll rahuldab hagi osaliselt, kuid võrreldes nõutuga on rahuldatud üksnes marginaalne osa hagist ja seetõttu on põhjendatud jätta nii hagi kui ka vastuhagi menetluskulud poolte kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.