lg 1 p 4 sätestatu kohaselt lõpetab halduskohus asjas menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. M. R ei ole asja läbivaatamist taotlenud. Esitatud kohtukulude nimekirjast koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega (tl 37 pöördel), millest nähtuvalt taotleb M. R õigusabikulude summas 268.43 eurot viitega
lg 5 väljamõistmist ja tasutud riigilõivu 28.75 euro tagastamist
Menetluskulude nimekirja, arve ja arve eksplikatsiooni järgi on M. R kandnud (tl 17, 44-45) järgmised kohtu- ja õigusabikulud:
lg 4 p 1 kohaselt määratletakse mitte kohtu-, vaid kohtuvälise kuluna ning peab jääma kaebuse esitaja M. R enda kanda (tl 44-45). 1 Kohtu seisukoht
lg 1 p 4 järgi halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse jätkamiseks kaebuses MTÜ J esimehe T. M 31.08.2010 kirja vormis antud korraldusele nr 39, millega tühistati Koigi jahtkonna esimehe poolt väljastatud suurulukiload KU 13661, KU 13662, KU 13663, KU 13664, KU 13665 ja KU 13666, mistõttu esineb alus
lg 1 p 4 rakendamiseks.
lg 5 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
Antud juhul on õigusabikulusid tekitavateks põhilisteks toiminguteks: • • kaebuse koostamine haldusasjas nr 3-11-68 1,5 tunnilises mahus summas 3 600. 00 krooni ehk 230,08 EUR (koos käibemaksuga) ja arvamuse koostamine menetluse lõpetamise kohta haldusasjas nr 3-11-68 0,25 tunni ulatuses summas 600.00 krooni ehk 38,35 EUR (koos käibemaksuga) (31.12.2010 arve nr 0443 - tl 44) Taotletavate õigusabikulude kogusumma moodustab seega 268,43 EUR, millele lisandub kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 15,97 EUR ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest makstud riigilõivu 12,78 EUR tagastusnõue. Arve nr 0443 summas 268,43 eurot on M. R tasunud 24.01.2011 pangaülekandega Advokaadibüroo Greinoman & Co arveldusarvele 8300030073 Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaali. Õigusabikulude bloki esimese elemendina on M. R esindaja välja toonud 1,5 tunnilise ajakulu kaebuse koostamiseks summas 268,43 EUR. Kaebuse füüsiliseks mahuks on seejuures 3,5 lehekülge sisulist teksti millele lisandub 4 lisa 7 lehel. Kohtu arvates, arvestades et üldjuhul eeldab kaebuse koostamine põhjalikku tutvumist asja materjalidega ja vaidlusalust suhet reguleerivate õigusnormidega ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, on 1,5 tunniline ajakulu põhjendatud ning kindlasti mitte ülespaisutatud, võttes arvesse kaebuse mahtu, keerukust ning sisu. Teise osa õigusabikuludest moodustab kulu ühise arvamuse koostamiseks menetluse lõpetamiseks käesolevas haldusasjas nr 3-10-3123 ja M. R haldusasjas nr 3-11-68 kokku 2,25 leheküljel, millest sisulist teksti 1,25 lehekülge kokku 0,5 tunnilises mahus M. R osaga sellest ½ ehk 0,25 tunni ulatuses hinnaga 38,35 EUR. Kohtu hinnangul, kuigi menetluse lõpetamise taotluse tekstiosa ei saa pidada keeruliseks on 15 minuti kulutamine 1,25 lehekülje teksti koostamiseks ja trükkimiseks tavapärane. Nõustuda ei saa vastustajaga selles, just nagu kaebaja õigusabikulud ei kuuluksi MTÜ Jlt väljamõistmisele ja seda põhjusel, et
lg 5 teksti kohaselt „vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel“. Kohtukuludeks on teatavasti riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (
lg 2), mitte õigusabikulud, mis on kohtuvälised kulud (
Tekkinud olukorda on kommenteerivas Riigikohtu määruses nr 3-3-1-92-06 märgitakse, et „kuigi
lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", leiab Riigikohtu halduskolleegium, et see ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Kolleegiumi arvates on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud 2 silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb
lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada
lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.“ Jääb vaid lisada, et see, mis on kohaldatav
lõikes 6 nimetatud kaebusest loobujale rakendub ka
Seega kuulub arve 0443 alusel MTÜ Jlt kaebaja kasuks väljamõistmisele 268,43 EUR õigusabikulusid.
lg 4 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Selles sättes peetakse silmas kaebuselt või apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu (§ 84 lg 1). Kaebuse all mõistetakse kohtule
§-s 6 kataloogist pärinevate nõuetega esitatud palvet. Riigilõivu määra halduskaebuselt näeb ette RLS § 56 lg 10. Asja materjalidele lisatud SEB panga internetipanga väljatrüki kohaselt on M. R 07.01.2011 tasunud kaebuselt riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072673 SEB panka 15.97 eurot. Peale selle, nagu nähtub kaebusele lisatud SEB panga Internetipanga väljatrükist, on M. R 07.01.2011 maksnud riigilõivu ka esialgse õiguskaitse taotlemisel Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072673 SEB panka 12,78 eurot. Samas õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud riigilõivu ei tagastata vaid mõistetakse kohtukuluna välja vastustajalt. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole kaebuse lahutamatu koostisosa. Õiguskaitse taotluse esitamise õigus tuleneb
§-st 122 ja riigilõivu määra sellelt toimingult sätestab RLS § 56 lg 181. Nagu märgitud peetakse
lg-s 4 alates 01.09.2006 kehtivas regulatsioonis tasutud riigilõivuna silmas sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud riigilõivu, mis tasutakse kaebuselt või apellatsioonkaebuselt. Ehki pärast 01.09.2006 on riigilõivude arv halduskohtumenetluses kasvanud (määruskaebus, esialgse õiguskaitse taotlus), ei anna see alust
Riigilõivu tagastamise regulatsioon §-s 84 on kehtestatud silmas pidades just riigilõivu tasumise sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhtusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 3 kohaselt kehtestatakse riigilõiv avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ettenähtud juhul ning RLS-s sätestatud määras. Riigilõivu tagastamise aluste läbivaks ühendavaks tunnuseks on olukord, kus kaebust ei lahendata sisuliselt (ehk ei teostata sooritust, mille hüvitamiseks riigilõiv on kehtestatud). Samasugusest loogikast lähtub ka RLS § 15 „Tagastatav riigilõiv“, mille kohaselt tagastatakse riigilõiv mh juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist (lg 1 p 4), kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata (lg 1 p 5) ja kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse (lg 1 p 6). Sisuliselt läbivaadatud esialgse õiguskaitse taotlus ei ole võrdsustatav tagastatud või läbi vaatamata jäänud kaebusega.
§-s 84 nimetamata menetluskulude ja riigilõivude puhul tuleb lähtuda menetluskulude jaotuse üldisest regulatsioonist, so
§-st 92 Kuna kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbivaadanud kuulub esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kaebaja kasuks väljamõistmisele
Kohus osundab, et vastavalt
lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada menetlus M. R tühistamiskaebuses MTÜ J 31.08.2010 korraldusele nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.