Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432§ 173§ 150§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-10-53679; AS Võhma ELKO versus Marju Ta

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja Marju Tambur tasub hagejale AS-le Võhma ELKO 1.1.1 detsember 2010 jooksva kuu eest 1409.70 krooni ja võlasummast 90.30 krooni; 1.1.2 jaanuar 2011 jooksva kuu eest 1700 krooni ja võlasummast 400 krooni; 1.1.3 veebruar 2011 jooksva kuu eest 2000 krooni ja võlasummast 300 krooni; 1.1.4 märts 2011 jooksva kuu eest 1600 krooni ja võlasummast 400 krooni; 1.1.5 aprill 2011 jooksva kuu eest 1 350 krooni ja võlasummast 650 krooni; 1.1.6 mai 2011 jooksva kuu eest 950 krooni ja võlasummast 1 000 krooni; 1.1.7 juuni 2011 jooksva kuu eest 750 krooni ja võlasummast 1 000 krooni; 1.1.8 juuli 2011 jooksva kuu eest 600 krooni ja võlasummast 1 500 krooni; 1.1.9 august 2011 jooksva kuu eest 600 krooni ja võlasummast 1 500 krooni; 1.1.10 september 2011 jooksva kuu eest 600 krooni ja võlasummast 1 500 krooni; 1.1.11 oktoober 2011 jooksva kuu eest 1 500 krooni ja võlasummast 824.70 krooni. Pärast 01.01.2011 tasub kostja hagejale summad eurodes. Muud otsustused
2. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1000 krooni s.o 63,91 eurot AS Võhma ELKO kontole nr 1120097439 Swedbank AS-s, mis laekus AS Võhma ELKO kontolt nr 1120097439 Swedbank AS-s 27.10.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber
3. 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt kostja kanda; välja mõista Marju Tamburilt riigilõiv 1000 krooni s.o 63,91 eurot AS Võhma ELKO kasuks. 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

2 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 27.10.2010 tasutud riigilõivust 2000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 1000 krooni. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 3