← Eesti

3-10-2003/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2003 Otsuse kuupäev

  1. veebruar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Benno Olevi (Olev) kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjoni
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 6.TA 28-2/3922-5 „Politseiametniku pensioni ümberarvutamisest keeldumine“ tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks pensioni ümberarvutamiseks või kahju hüvitamiseks
  4. jaanuar 2011 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Benno Olev Resolutsioon Edasikaebamise kord
  5. Rahuldada kaebus.
  6. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjoni
  7. aprilli
  8. a otsus nr 6.TA 28-2/3922-
  10. Teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjonile ettekirjutus Benno Olevi 25.02.
  11. a taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks.
  12. Välja mõista Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroolt Benno Olevi kasuks menetluskulu 95,87 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  13. märtsini
  14. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  15. Benno Olev esitas 28.12.
  16. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale avalduse alates 01.01.
  17. a väljateenitud aastate pensioni ümberarvestamiseks politseiametniku pensioniks. Pensioni arvutamise aluseks valis Benno Olev viimase viie aasta hulgast soodsaima vaneminspektori ametikoha ametipalga. B. Olevile määrati politseiametniku pension alates 01.01.
  18. a.
  19. B. Olev esitas 19.02.
  20. a Politsei- ja piirivalveameti peadirektorile taotluse väljastada pensioni arvestamiseks kõige soodsama politseiteenistuse oleku aja viimase ametikoha, s.o politseiinspektori ametikoha palga kohta. Politsei- ja piirivalveameti 23.02.
  21. a teatise kohaselt soovib B. Olev muuta pensionni arvestamiseks olnud ametikohta ja võtta aluseks politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha, s.o Keskkriminaalpolitsei jälitusosakonna eritoimingute talituse politseiinspektori ametikoha, palgaaste 2 kuupalgamääraga 9200 krooni, mida on politseiteenistuse seaduse § 20 lg 1 alusel suurendatud jälitustegevuse eest 20 %% (1840 krooni). B. Olev esitas 25.02.
  22. a Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse pensioni arvestamise aluse muutmiseks Politsei- ja piirivalveameti 23.02.
  23. a teatise kohaselt. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu Büroo pensionikomisjoni 22.04.
  24. a otsusega nr 6.TA 28-2/3922-5 „Politseiametniku pensioni ümberarvutamisest keeldumine“ jäeti Benno Olevi avaldus politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks rahuldamata. B. Olevi 20.05.
  25. a esitatud vaie jäeti Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 30.06.
  26. a otsusega rahuldamata.
  27. B. Olev esitas 02.09.
  28. a Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjoni (edaspidi: pensionikomisjon) 22.04.
  29. a otsuse nr 6.TA 28-2/3922-5 „Politseiametniku pensioni ümberarvutamisest keeldumine“ tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks pensioni ümberarvutamiseks. Alternatiivnõudena juhul, kui B. Olevi pensioni arvutamine tema jaoks soodsaima variandi järgi ei ole enam võimalik, taotleb B. Olev välja mõista mõistlik hüvitis sellega tekitatud kahju heastamiseks. Kaebuse põhjendused
  31. a veebruaris sai kaebaja teada, et Õiguskantsler on 09.04.
  32. a siseministrile ja Lõuna Politseiprefektuurile adresseeritud märgukirjas analüüsinud ametipalga mõiste tõlgendamist ja rakendamist politseiteenistuse seaduses ning tulnud järeldusele, et politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 20 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt arvestatakse jälitustegevusest teostava politseiniku ametipalga suurendus ametipalga hulka, millest arvestatakse muud seadusest tulenevad hüved. Vaidlustatud otsusega keeldutakse võimaldama kaebajal vabalt valida enda jaoks kõige soodsamat seadusega lubatud pensioni arvestamise varianti. PolTS ebaõige tõlgenduse tulemusena kehtis kaebaja poolt pensioni arvutamise aluse valimise ajal politseiametniku pensioni arvestamise siseministri poolt kehtestatud ebaseaduslik kord. PolTS õige (õiguskantsleri poolt oma märgukirjas esitatud) tõlgenduse korral oleks kaebaja jaoks soodsaimaks pensioni arvestamise aluseks olnud viimane ametipalk (koos 20%-lise suurendusega jälitustegevuse eest), mida ei saanud kaebaja aga valida, sest seda ei võimaldanud siseministri eksitav ja ebaseaduslik määrus. Saanud teada omaaegse 2 tõlgenduse ebaõigsusest taotles kaebaja nõuetekohase õiendi kaebaja jaoks tegelikult kõige soodsamaks olnud seadusega lubatud pensioni arvestamise variandi kohta. Pensioniamet keeldub selle alusel aga pensioni arvestamast põhjendusega, et politseiametniku pensioni määramist ja maksmist reguleerivad õigusaktid ei näe ette pensioni arvestamise aluse muutmist pärast pensioni määramist. Kaebaja on arvamusel, et niisugune otsus ja/või õiguslik regulatsioon on vastuolus põhiseaduslike õigusselguse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, sest jätab kaebaja ilma võimalusest (kõigil teistel isikutel olevast õigusest) valida tema jaoks tegelikult kõige soodsamat seadusega lubatud pensioni arvestamise varianti. Kaebaja on seisukohal, et siseministri poolt seaduse ebaõigest tõlgendamisest põhjustatud sõnaselgete, kuid ebaseaduslike reeglite kehtestamisega kaasnenud eksitamine ei võimaldanud tal valida enda jaoks soodsaimat pensioni arvestamise viisi, mille tulemusena on kaebaja alates 01.01.
  33. a kaotanud 62 115 krooni ja kaotab jätkuvalt ka tulevikus igakuuliselt umbes 900 krooni. Olukorras, kus ebaõigsus ja ebaseaduslikkus (õigusselgusetus on hajutatud) koheldakse kaebajat ebaõiglaselt ja teiste isikutega ebavõrdselt, sest tal erinevatel teisest isikutest ei võimaldata jätkuvalt (seekord põhjendusega, et seaduses ei ole pensioni arvestamise aluse muutmise võimalust teha) valida endale kõige soodsam pensioni arvestamise alus. Tegelikult ei taotle kaebaja ümberarvestamist klassikalises mõttes (sooviga kord vabalt valitu asendada nüüd teistsuguse valikuga) nagu pensioniamet kaebaja avaldust ja vaiet on menetlenud, vaid soovib saada võimalust teha esmakordne valik kõigi nende valikuvõimaluste vahel missugused kaebajal seaduse kohaselt omal ajal olid (või õigemini olema pidid). Vastustaja vastuväited
  34. Vastustaja palub jätta kaebuse ja kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 100 lg 2 näeb ette, et kui politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks valitud soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist, arvutatakse pension vastavalt politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses. Siseministri 08.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra” § 4 p 1 kohaselt oli politseiametniku pensioni taotlemise alusdokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta, mille vorm oli kinnitatud korra lisana nr 1 ning vastavalt sama § 10 rakendatakse määrust tagasiulatuvalt
  35. jaanuarist
  36. Eeltoodust nähtub, et pensioni suuruse arvestamise aluseks on isiku viimase teenistuskoha politseiasutuse teatis, milles on märgitud politseiteenistuse staaž ja millise ametikoha soovib pensioni taotleja aluseks võtta politseiametniku pensioni taotlemise, s.o kas viimase või soodsaima viimase viie aasta hulgast, valitud ametikoha nimetus, palgaaste ja palga suurus kroonides. Seega taotluse, millise perioodi ametikoha ja palga soovib isik võtta oma politseiametniku pensioni arvutamise aluseks, esitab ta oma viimase teenistuskoha politseiasutusele. Pensioniamet määrab pensioni politseiasutuse teatise alusel ja tal puudub õigus teatises toodud andmeid muuta või määrata pension lähtudes muudest andmetest. PolTS § 211 lg 8 kohaselt määratakse politseiametniku pension eluajaks. 3 Kaebaja saab pensioni ametikoha järgi, kus jälitustegevuse eest lisatasu ei makstud ja soovib nüüd pensioni määramise aluseks valida oma viimase ametikoha, kus talle maksti jälitustegevuse eest lisatasu ja sellega osutub ametikoha palk suuremaks. Seadus ega määrus vastustaja arvates sellist võimalust ette ei näe. 23.02.2010.a on Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud uus teatis, kus on pensioni määramise aluseks valitud viimase ametikoha ametipalk koos 20% suurendusega jälitustegevuse eest. B. Olevile politseiametniku pensioni määramisel aluseks olnud politseiteatist, milles oli valitud pensioni määramise aluseks mitte viimase ametikoha ametipalk, vaid pensioni määramise ajal isiku arvates soodsaim periood viimase viie aasta teenistuse hulgast, ei ole annulleeritud. PolTS-s reguleeris määratud pensioni ümberarvutamist § 211 lg 5, mis nägi pensioni ümberarvestamise ette juhul, kui muutus politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk. Praegu kehtivas PPVS-s on PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamine reguleeritud § 106 lg-s 1 ja § 117 lg-s 7, mille kohaselt politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ei kuulu ümberarvutamisele PPVS alusel ja PolTS alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates
  37. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta
  38. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Kohtu põhjendused ja otsus
  39. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel käitunud vastuoluliselt. Ühelt poolt on vastustaja vaidlustatud otsuses (tlk 21-22) asunud seisukohale, et kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna õigusaktid ei näe ette pensioni arvestamise aluse muutmist pärast pensioni määramist. Seega viitavad vastustaja kaalutlused sellele, et taotlus tuleb jätta sisuliselt läbi vaatamata, kuna kehtiv õigus ei võimalda taolist taotlust rahuldada ja seega ka esitada. Otsuse resolutsiooni kohaselt on aga taotlus jäetud sisuliselt rahuldamata. Seega ei ole vastustaja olnud otsuse motiveerivas osas ja resolutsioonis järjepidev küsimuses, kas esineb alus haldusmenetluse uuendamise taotluse rahuldamisest keeldumiseks, või tuleb kaebaja taotlus jätta sisuliselt rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja, esitades 19.02.
  40. a avalduse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile (tlk 17) ja 25.02.2010.a avalduse Lõuna Pensioniameti Tartu büroole (tlk 19) koos 01.03.
  41. a selgitusega (tlk 20), esitas haldusorganile sisuliselt haldusmenetluse uuendamise avalduse. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lõike 1 punkt 1, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Kaebaja on vastustajale ja endisele tööandjale taotluse esitamist põhjendanud Õiguskantsleri
  42. a märgukirjaga (tlk 7-14), mille kohaselt tuleb PolTS § 20 lõiget 1 tõlgendada viisil, et jälitustegevust teostava politseiametniku ametipalk koosneb PolTS § 19 alusel arvutatud ametipalgast + ametipalga suurendusest § 20 lõike 1 alusel. Seega vastab kaebaja taotlus haldusmenetluse uuendamiseks esitatud taotluse tunnustele, kuna taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu on äralangenud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul taoliseks kaebaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaoluks täitevvõimu (endise Politseiameti ja Sotsiaalkindlustusameti) poolt PoltS § 20 lõike 1 ebaõige tõlgendamine, mille kohaselt ei 4 arvestatud jälitustegevusest teostava politseiniku ametipalga suurendust ametipalga hulka, millest arvestatakse muud õigusaktidest tulenevad hüved. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-31-50-09 leidnud, et haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega. Seega, kui vastustaja leidis, et kaebaja taotluse esitamine ei ole õigusaktide kohaselt võimalik, oleks vastustaja pidanud halduskohtu arvates andma haldusakti haldusmenetluse uuendamisest keeldumise kohta, mitte aga taotluse sisuliselt rahuldamata jätmise kohta. Seega on vaidlustatud otsus formaalselt õigusvastane ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv. Kohus on seisukohal, et otsus on ka sisuliselt õigusvastane ja rikub kaebaja õigust saada politseiametniku pensioni taolises määras (soodsaimas), milleks on kaebaja kehtiva õiguse kohaselt õigustatud. Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja väidet, et kaebaja pension on ca 900 krooni kuus väiksem sellest pensionist, mis oleks arvestatud kaebaja viimase ametikoha palga alusel. Õiguskantsleri märgukirjaga (tlk 7-14), Lõuna Politseiprefektuuri vastusega märgukirjale (tlk 15) ja siseministri vastusega märgukirjale (tlk 16) on tõendatud, et pensionile siirdunud politseiametnike puhul, kes teostasid jälitustegevust, tõlgendatakse alates 2007.aastast kehtivat õigust selliselt, et nende ametipalk sisaldas endas ka politseiteenituse seaduse alusel ametipalga suurendamist. Vastustaja ei ole kummutanud kaebaja väidet, et nendel kaebaja kolleegidel, kes palusid kohe pensioni arvestamise aluseks võtta ametipalga, mis oli koos jälitustegevuse teostamise eest määratud ametipalga suurendusega suurimaks ametipalgaks, teostati pärast Õiguskantsleri sekkumist ka varem määratud pensionide ümberarvestamine. Seega loeb kohus nende tõenditega tõendatuks võrdsusõiguse rikkumise kaebaja suhtes. Võrdseid tuleb kohelda võrdselt. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et seoses täitevvõimu poolt
  43. aastani toimunud ebaõige kehtiva õiguse tõlgendamisega, valis kaebaja esialgselt pensioni arvestamise aluseks vaneminspektori ametikoha ametipalga, ei ole kaebaja kaotanud õigust oma taotluse muutmiseks selliselt, et tema pension arvestatakse 23.02.
  44. a teatise alusel. Sisuliselt ei ole kaebaja taotluse puhul tegemist pensioni arvestamise aluse muutmise avaldusega pärast pensioni määramist, vaid on tegemist haldusmenetluse uuendamise taotlusega, mis on tingitud täitevvõimu poolt ebaõigest kehtiva õiguse tõlgendamisest, millest kaebaja sai teada kaebuses ja haldusmenetluses esitatud dokumentides kirjeldatud asjaoludel. Riigikohus on analoogses vaidluses kohtuasja nr 3-3-1-19-04 punktis 12 rõhutanud seaduslikkuse põhimõtte olulisust. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul sisaldab
  45. aastal politseiametniku pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatud vormikohane teatis (tlk 18) kaebaja suhtes tõest ja seaduslikku informatsiooni, mille alusel peab vastustaja määrama kindlaks politseiametniku pensioni suuruse kaebaja suhtes, arvates kaebaja poolt taotluse haldusmenetluse uuendamiseks esitamise ajast. Käesolevale vaidlusele ei ole kohaldatavad vastustaja poolt osundatud PolTS § 211 lõige 5 ja PPVS §de 106 lõige 1 ning 117 lõige
  46. Vaidlusele kohaldub õigus, mis kehtis kaebaja poolt vastustajale esialgse väljateenitud aastate pensioni ümberarvestamiseks politseiametniku pensioniks esitamise ajal,
  47. aasta tõlgendust kohaldades. 5 HKMS § 26 lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel, tuleb kaebus rahuldada põhinõude osas (HKMS § 10 lõige 3 2 ) ja tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjoni 22.
  49. a otsus nr 6.TA 28-2/3922-5 ja teha Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo pensionikomisjonile ettekirjutus Benno Olevi 25.02.
  50. a taotluse uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks.
  51. HKMS § 92 lõike 1 alusel tuleb välja mõista Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroolt Benno Olevi kasuks menetluskulu (õigusabi) 95,87 eurot (tlk 56), mille puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ning kantud kohtukuluga. Roby Koik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.