Obsah (6)

§ 23§ 9§ 12§ 471§ 7§ 11

3-07-2681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2681 Haldusasi Z.R. kaebus Keila Linnavalitsus

§ 23lg 3 p 1 alusel jätta Z.R.

kaebus läbi vaatamata taotluse osas tuvastada Keila Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus.

1. Võtta menetlusse kaebuse täienduses esitatud taotlus tuvastada Keila Linnavolikogu
2. mai 1996 otsuse õigusvastasus.
3. Lugeda kaebus Keila Linnavolikogu
4. mai 1996 otsuse õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas esitatuks pärast

§ 9

lõikes 5 sätestatud kaebetähtaja möödumist, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada selles osas haldusasja menetlus

§ 12lg 3 alusel.

4. Saata käesolev määrus menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse punkti 1 (kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine) peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 471lg 2 ja 3).

Käesoleva määruse punkti 3 (menetluse osaline lõpetamine) peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3; § § 471 lg 2).

MENETLUSE KULG

2. detsembril 2007 esitas Z.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Keila Linnavolikogu
3. mai 1996 otsuse nr 93 tühistuse tuvastamist, Keila linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning Keila Linnavalitsuse kohustamist kaebuse esitajale Keilas aadressil xxxxxxxx asuva eluruumi erastamiseks. Tallinna Halduskohtu
4. novembri 2008 määrusega (I kd, tl. 186) lõpetati halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 12 lg 3 alusel kaebuse menetlus eluruumi erastamiseks kohustamise nõude ning linnavolikogu

1. mai 1996 otsuse nr 93 tühisuse tuvastamise nõude osas. Samas luges kohus tähtaegselt esitatuks linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõude.
2. novembril 2008 esitas Z.R. halduskohtule täiendava taotluse Keila Linnavalitsuse tegevusega tekitatud 700 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Halduskohus ei vabastanud kaebuse esitajat riigilõivu tasumise kohustusest ning kuivõrd kaebuse esitaja riigilõivu ei tasunud, jättis halduskohus
3. septembri 2010 määrusega (II kd, tl. 72) kahju hüvitamise nõude osas kaebuse läbi vaatamata

§ 23lg 1 p 7 alusel.

1. septembril 2009 esitas Z.R. kaebuse täienduse, taotledes Keila Linnavolikogu
2. mai 1996 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Viimatinimetatud nõude osas jättis halduskohus kaebuse
3. septembri 2010 määrusega käiguta, leides, et kaebuse esitajal tuleb näidata, milles seisneb tema põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamise suhtes. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus käesolevaks ajaks menetlusse võtnud Z.R. taotluse tunnistada õigusvastaseks Keila Linnavalitsuse tegevusetus, mis seisnes kaebuse esitajale xxxxxxxxx asuva eluruumi mitteerastamises ning kaebus on käiguta jäetud nõude osas tuvastada Keila Linnavolikogu
4. mai 1996 otsuse õigusvastasus. TEGEVUSETUSE ÕIGUSVASTASUSE TUVASTAMISE TAOTLUS
5. Kohus leiab, et Z.R. kaebus Keila Linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tuleb

§ 23lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätta.

Nimetatud normis sätestatakse, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtu poole pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille esimese lõike kohaselt võib haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisenõudega kohtu poole pöörduda isik, kellel on selle vastu põhjendatud huvi. Isikul saab haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise vastu põhjendatud huvi olla juhul kui see tuvastus annab talle mingisuguse õigusliku kasu, eelkõige tagab talle täiendava võimaluse oma subjektiivsete õiguste kaitseks mingisuguseid edasisi nõudeid esitada. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtsalt soov haldusakti või toimingu õigusvastasuses veenduda. Kohtu hinnangul tuleneb

§ 23

lg 3 punkti 1 ja § 7 lg 1 koostoimest, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude võib läbi vaatamata jätta kui isikul ilmselgelt ei saa olla põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvi ei saa isikul olla muuhulgas juhul kui on ilmne, et isikul ei saa olla neid subjektiivseid õigusi, mille edaspidiseks kaitsmiseks kaebuse esitaja toimingu õigusvastasuse tuvastamist vajalikuks peab. Käesoleval juhul on Z.R. põhjendatud huvina välja toonud kahju hüvitamise nõude esitamise soovi.

1. novembri 2008 määruse põhjendavas osas leidis kohus, et sellise nõude esitamine on põhimõtteliselt võimalik ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei 2 oleks alust. Kohtu hinnangul on käesolevaks ajaks aga ilmne, et väidetava tegevusetusega (eluruumi mitteerastamise või erastamisega viivitamisega) tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust ei saa Z.R.l olla, kuna tal ei ole olnud õigust nõuda xxxxxxxx eluruumi erastamist. Nimelt tunnistati Keila Linnavolikogu
2. mai 1996 otsusega xxxxxxxx (endine qqqqqqq ) asuv elamu eluruumide erastamise seaduse (EES) § 8 lg 3 alusel erastamisele mittekuuluvaks. See toimus enne kaebuse esitajaga sama elamu suhtes üürilepingu sõlmimist. Keila Linnavolikogu
3. mai 1996 otsus kehtib senini ning seda ei ole muudetud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et Keila Linnavalitsuse
4. oktoobri 2006 kirjas nr 1-5/1373-2 on sõnaselgelt väljendatud ja kaebuse esitajale üheselt mõistetavalt teada antud, et xxxxxxxx asuv objekt erastamisel ei kuulu. Selle kirja saatmisega lõppes ka Keila Linnavalitsuse tegevusetus eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel ning selleks ajaks ei olnud muudetud planeeringut, mis nägi ette kõnealuse hoone lammutamise ning ei saa väita, et Keila Linnavolikogu
5. mai 1996 otsuse andmise asjaolu oleks olnud ära langenud. Tegelikult ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid sellegi kohta, et käesolevaks ajaks oleks kehtestatud uus planeering. Igal juhul on selge, et ajal, mil vaidlusalune tegevusetus teoreetiliselt aset leida võis (kuni
6. oktoobrini 2006) ei olnud seadusest tulenevat alust kaebuse esitajale xxxxxxxx eluruumi erastada, kuna see oli kehtiva haldusaktiga tunnistatud erastamisele mittekuuluvaks. Samuti on oluline, et kaebuse esitajaga
7. septembril 1996 sõlmitud eluruumi üürileping lõpetati
8. aastal, misjärel asuti neid ruume äriruumidena kasutama rendilepingu alusel ning sel ajal ei olnuks alust neid ruume ühelgi juhul eluruumidena erastada. Uus üürileping sõlmiti kaebuse esitajaga alles
9. novembril 2002 ehk pärast EES-is sätestatud eluruumide erastamise lõpptähtpäeva (
10. detsember 2001). Seega on ilmne, et kaebuse esitajal ei saanud olla vaidlusaluse eluruumi erastamise õigust ning seega ei saanud Keila Linnavalitsuse väidetav tegevusetus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ja ka mingisugust kahju kaebuse esitajale sellega tekkida ei saanud. Seetõttu ei saa kaebuse esitajal olla väidetava tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust ning sellise kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla põhjendatud huviks tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisel. Seetõttu tuleb tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise taotlus läbi vaatamata jätta.
11. MAI 1996 OTSUSE ÕIGUSVASTASUSE TUVASTAMISE TAOTLUS
13. septembril 2009 kaebuse täienduses esitas Z.R. taotluse tuvastada Keila Linnavolikogu
14. mai 1996 otsuse õigusvastasus. Põhjendatud huvina on kaebuse esitaja välja toonud soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõue ning samas soov pärast nimetatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist taotleda Keila Linnavolikogult selle otsuse muutmist. Kohus möönab, sarnaselt määruse eelmises punktis esitatud tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise taotlusega, et ka linnavolikogu
15. mai 1996 akti õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel on kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu äärmiselt küsitav. Samas ei pea kohus otstarbekaks kaebust selles osas

§ 11

lg 31 p 5 alusel tagastada, kuivõrd kaebuse sisulise läbivaatamise välistab kaebetähtaja ilmne möödalaskmine. Seetõttu võtab kohus Keila Linnavolikogu 28. mai 1996 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas menetlusse. 4.

§ 9

lg 5 kohaselt saab kaebuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks esitada 3 aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Käesoleval juhul on Keila Linnavolikogu vaidlusalune otsus tehtud

1. mail 1996, õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitas kaebuse esitaja
2. septembril 2009, seega kolmteist ja pool aastat pärast haldusakti andmist. Kaebuse esitaja käsitlusega, et kõnealune haldusakt on õigusvastaseks muutnud hiljem, ei saa nõustuda. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, 3 kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasus ei ole seega ajas muutuv väärtus, vaid seda saab hinnata üksnes haldusakti andmise aja seisuga. Hilisem asjaolude muutumine ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Seega tuleb Keila Linnavolikogu
3. mai 1996 otsuse õigusvastasuse tuvastamise taotluse kaebetähtaega hakata arvestama selle akti andmise päevaks. Vastava nõude kohtule esitamise ajaks oli see tähtaeg ilmselgelt möödunud ning seega on kaebus selles osas esitatud tähtaja rikkumisega.
4. Kaebuse esitaja on
5. novembril 2010 esitatud kaebuse täpsustuses esitanud alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, põhjendades seda sellega, et vastustaja, olles teadlik kaebuse esitaja soovist eluruumi erastada, ei teatanud talle eluruumi mitteerastamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest ega uue algatatud planeeringu sisust, samas selgitati talle, et erastamise küsimus lahendatakse pärast uue detailplaneeringu kehtestamist ning kaebuse esitaja siiralt lootis, et tal tekib erastamise võimalus.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab kohtu hinnangul olla mingisugune objektiivne ja kaebuse esitajast sõltumatu asjaolu, mis takistas kaebuse esitajal kaebuse tähtaegset esitamist või mingisugune muu asjaolu, mille tõttu ei saanuks kaebuse tähtaegselt esitamist mõistlikult eeldada, sh. see, kui kaebuse esitaja oli asunud oma õigusi kaitsma muul mõistlikul moel. Kaebuse esitaja käsitlusest nähtuvalt sai ta vaidlusaluse haldusakti õigusvastasusest teada alles uuest detailplaneeringust. Nagu kohus juba eelpool märkis, et saanud haldusakt õigusvastaseks muutuda tagantjärgi. Seega taandub tähtaja ennistamise küsimus sellele, kas kaebuse esitajal oli mõjuvaid põhjusi, mis takistasid tal

1. aastal tehtud otsuse vaidlustamist 3-aastase tähtaja jooksul. Kohus leiab, et üldjuhul tuleb haldusakti õigusvastasusest teadasaamine samastada haldusaktist teadasaamisega. Kuigi ei ole täpselt teada, millal kaebuse esitaja linnavolikogu
2. mai 1996 otsusest teada sai, oli ta sellest igal juhul teadlik
3. jaanuaril 1998: seda on ta nimetatud päeval kirjutatud avalduses ise kinnitanud. Selleks ajaks oli kaebuse esitajale teada, mis on vaidlusaluse otsuse sisuks ning ta pidi aru saama, et selle otsuse tõttu on eluruumi erastamine võimatu. See tähendab, et kaebuse esitajale on vaidlusaluse otsuse mõju tema õigustele ja huvidele teada olnud juba enam kui kümme aastat ning selle õigusvastasuse tuvastamise nõudega kohtu poole pöördumiseks ei olnud mistahes takistusi. Eelviidatud HMS §-st 54 tulenevalt on õiguspärasus või õigusvastasus haldusakti nö. kaasasündinud omadus ega saa tekkida kunagi hiljem. Kohtu hinnangul ei saa haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtaja möödalaskmist põhjendada mingisuguste hiljem toimunud asjaoludega, mis haldusakti õigusvastasust ega kaebuse esitaja teadlikkust haldusakti sisu, mõju ja tähenduse kohta muuta ei saanud. Seetõttu on tähtaja ennistamise taotlus põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta.

§ 12

lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Seetõttu tuleb kohtumenetlus Keila Linnavolikogu 28. mai 1996 otsuse õigusvastasuse tuvastamise osas lõpetada. Kristjan Siigur kohtunik 4