← Eesti

3-09-1197/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1197 Haldusasi AS Ragn-Sells kaebus Keila linnapea
  2. mai 2009 käskkirja nr 18 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja AS Ragn-Sells (reg.kood 10306958), esindajad Kadri Jõgi ja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja Keila Linnavalitsus, esindajad Marju Vipper ja Enno Fels Kolmas isik AS Veolia Keskkonnateenused (reg.kood 10814608, endise ärinimega AS Cleanaway), esindajad Bruno Tammaru ja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Keila Linnavalitsuse ja AS Veolia Keskkonnateenused apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 09.11.2009 otsus Asja läbivaatamine 03.05.2010 RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.11.2009 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta Ragn-Sells AS kaebus Keila linnapea
  3. mai 2009 käskkirja nr 18 osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Välja mõista Ragn-Sells AS-lt menetluskulu 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni AS Veolia Keskkonnateenused kasuks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 11.06.
  4. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlus-osalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-09-1197 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Keila Linnavalitsus kuulutas 02.03.2009 välja avaliku konkursi viieks aastaks korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Keila linna haldusterritooriumil. Keila linnapea 18.05.2009 käskkirja nr 18 „Keila linnas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud avaliku konkursi pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine, tagasilükkamine ja soodsaima pakkumise edukaks tunnistamine“ punktiga 3 tunnistati vastavaks Cleanaway AS, AS Ragn-Sells ja OÜ Adelan Prügiveod pakkumised. Käskkirja punktiga 4 tunnistati edukaks Cleanaway AS pakkumine kui vastavaks tunnistatud ja esitatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides (PKD) esitatud hindamiskriteeriumi suhtes soodsaim pakkumine.
  6. AS Ragn-Sells esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila linnapea 18.05.2009 käskkirja nr 18 punkti 3 tühistamiseks Cleanaway AS pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ja punkti 4 tühistamiseks täies ulatuses. Kaebust põhjendati järgmiselt. Cleanaway AS pakkumus ei vasta PKD tingimustele. 1) Kaebaja esitas PKD p 12.13 alusel küsimused pakkumiste tingimuste kohta. Selgituse kohaselt on hind põhjendamatult madal, kui see jääb ilmselgelt alla omahinna ja ei taga teenuse saamist. 20.03.2009 palus kaebaja selgitada, kas omahinna all mõeldakse seda, et vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Keila Linnavalitsus kinnitas seda seisukohta, lisades, et arvestada tuleb ka JäätS § 66 lg 6 sätestatut. Seega pidid pakutavad hinnad katma jäätmetekitaja poolt tehtavad kulutused jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks ladestamiseks. 2) AS Cleanaway pakkumus sisaldas kogumistasusid, mis eeltoodud tingimustele ei vasta. Keila linn ei ole PKD-s märkinud, milline on konkursi piirkonna jäätmete keskmine mahukaal, kuid teistest sarnastest piirkondadest teadaolevaid näitajaid arvestades on see üldjuhul vahemikus 0,08-0,
  7. Elva linnas läbiviidud konkursil oli PKD p-ga 2.3.8 kehtestatud, et tekkivate segaolmejäätmete tihedus on hinnanguliselt 0,15 t/m³ kohta, Kose Vallavalitsuse 13.10.2008 korraldusest nr 501 nähtuvalt on kontrollkaalumiste tulemusena keskmine mahukaal 0,12 t/m³ kohta. Viimatimärgitud kaalumise tulemus näitas, et 2,5 m³ konteineritäis olmeprügi kaalus 235 kg, seega mahukaaluks oli 0,09 t/m³. 4,5 m³ konteineritäis olmeprügi kaalus 580 kg, seega mahukaaluks oli 0,13 t/m³. Lisaks teostas kaebuse esitaja kontrollkaalumise Keila linnas, mille käigus tühjendati vaid 2,5 m³ ja 4,5 m³ konteinereid ja keskmiseks mahukaaluks saadi 0,09 t/m³. Toodud näiteid ja teisi piirkondi arvestades on võimalik madalaim näitaja 0,08 t/m³. Puudub põhjendus, miks Keila linnas peaks mahukaal olema madalam. Kaebuse esitaja on omanud viimased kolm aastat ainuõigust ja saab seda kinnitada ning oma kontrollmõõtmistega tõendada. 3) Isegi juhul, kui võtta aluseks võimalik madalaim mahukaal 0,08 t/m³ kohta ja arvutada selle alusel erinevate konteinerite käitluskulusid, ei kata AS Cleanaway pakutud hinnad 2,5 m³ ja 4,5 m³ olmejäätmete ja suurjäätmete konteinerite puhul isegi ladestustasu, rääkimata transpordi jms käitlemisega seotud kuludest. Selle väite kinnituseks on kaebuse esitaja esitanud tabeli pakkumustes esitatud hindadest käitlemisele, leides, et ladestustasu 4,5 m³ suuruse konteineri puhul on 236,41 krooni, AS Cleanaway pakkumuseks on aga 220,0 krooni, seega ei kata need hinnad jäätmekäitleja poolt tehtavaid kulutusi isegi jäätmete üleandmiseks Tallinna prügilasse. Lisaks ei ole AS Cleanaway arvestanud muude kuludega nagu transport, administreerimiskulud jne. Seega pakkumus PKD tingimustele ei vasta. 4) Kui hindadele on seatud tingimused, tuleb konkursi korraldajal kontrollida tingimuste täitmist, seda hinnata ja otsust motiveerida. Vastupidisel juhul võimaldatakse osale pakkujatest 2

(11)3-09-1197 pakkumisi teistsuguste tingimuste järgi, millega ei ole järgitud pakkujate võrdse kohtlemise nõuet. 5) Vaidlustatud käskkiri on motiveerimata. Käskkirjast ei nähtu, miks tunnistati Cleanaway AS pakkumus vastavaks vaatamata sellele, et toodud hinnad ei vastanud PKD-s ja JäätS-s toodud kohustuslikule nõudele. Arvestades AS Cleanaway pakkumise puudusi, sellised alused tegelikult puuduvad.
  1. Keila Linnavalitsus leidis, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Käskkirja õigusvastasust põhjendab kaebuse esitaja peamiselt asjaoluga, et AS Cleanaway pakkumus ei vastanud PKD tingimustele, sest tema pakutud 2,5 m³ ja 4,5 m³ mahuga olmejäätmete konteinerite ja suurjäätmete konteinerite kogumistasud olid põhjendamatult madalad. Sellisele veendumusele on kaebaja jõudnud seetõttu, et väidetavalt teostas ta kontrollkaalumise Keila linnas 2,5 m³ ja 4,5 m³ mahuga konteinerite tühjendamiseks ja sai nende keskmiseks mahukaaluks 0,09 t/m³. Lisaks arvestas kaebaja Kose valla ja Elva linna analoogseid kontrollkaalumisi ja jõudis järeldusele, et väikseim keskmine olmejäätmete mahukaal saab olla 0,08 t/m³. Vastustaja ei ole kontrollkaalumisi teinud, sest tal vastav tehnika puudub, kuid ka AS Cleanaway on kinnitanud, et viis enne pakkumise esitamist läbi kontrollkaalumise, mille tulemusena selgus segaolmejäätmete keskmine mahukaal 0,07 t/m³. Keila Linnavalitsus esitas kõigile kvalifitseeritud pakkujatele järelpärimise pakkumise vastavuse kohta PKD punktile 16.1.
  2. Kõik nimetatud pakkujad esitasid vastustajale oma põhjendused esialgu madalatena tundunud hindade kohta. Vastustajal ei olnud põhjust kahelda jäätmekäitluse turul pikaaegset kogemust ja pädevust omavate ettevõtjate kinnitustes, mistõttu vastustaja otsustas tunnistada kõigi kolme kvalifitseeritud pakkuja pakkumised vastavaks. Samuti on arusaamatu, kuidas saavad kaebuse esitaja arvates olla AS Cleanaway poolt pakutud hinnad 2,5 m³ ja 4,5 m³ mahutite tühjendamiseks põhjendamatult madalad, kui kaebuse esitaja on Tallinna linna korraldatud jäätmeveo konkursil pakkunud samu või madalamaid hindu. Käskkiri on motiveeritud. Käskkirja preambulas on vastustaja põhjendanud, kuidas ja miks tunnistati vastavaks kõigi kvalifitseeritud pakkujate pakkumised. Seda tehes lähtus vastustaja pakkujate selgitustest, milline põhjendus on ära toodud ka käskkirjas, vastustajal puudus õigus tuua välja pakkujate poolt esitatud hindade kujunemise põhjendusi, sest tegemist oli konfidentsiaalse infoga.
  3. Kolmas isik AS Veolia Keskkonnateenused (kuni 28.maini 2009 ärinimega AS Cleanaway) on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebuse peamine väide käskkirja õigusvastasuse kohta seisneb selles, et AS Veolia Keskkonnateenused pakutud teenustasud jäätmemahutite ühekordse tühjendamine eest on põhjendamatult madalad. Selle väite esitamisel on lähtutud eeldusest, et Keila linnas tekkivate segaolmejäätmete mahukaal on 0,08 t/m³. AS Veolia Keskkonnateenused aga lähtus pakkumise esitamisel asjaolust, et Keila linnas tekkivate segaolmejäätmete mahukaal on 0,07 t/m³. Sellise tulemuseni jõudis kolmas isik jäätmete kontrollkaalumiste läbiviimise tulemusena. Eeltoodut arvestades on AS Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud jäätmete ühekordse äraveo teenustasud piisavad selleks, et katta ära vedamisega seonduvaid kulusid. Kaebuses on viidatud Kose vallas ja Elva linnas korraldatud jäätmeveo konkurssidel kasutatud mahukaaludele. Kolmas isik omalt poolt viitab Kiili vallas korraldatud konkursile, kus AS VSA Eesti väitis kohtumenetluse käigus (haldusasi nr 3-08-2397), et nende kogemusel on segaolmejäätmete erikaal maksimaalselt 0,06-0,08 t/m³. Kaebuse esitaja ise esitas 27.01.2009 Tallinna korraldatud jäätmeveo konkursil pakkumise, mille kohaselt 2500 liitrise ja 4500 liitrise jäätmemahuti ühekordne tühjendamistasu on vastavalt 122,46 ja 220,4 krooni. Sellise tulemuse sai kolmas isik, võttes arvesse, et Tallinna veopiirkonnas nr 16 pakkus kaebuse esitaja ühe kuupmeetri segaolmejäätmete ühekordse äraveo hinnaks vastavalt 61,23 krooni ning PKD p.18.4.2 tabelis näidatud valemi (mahuti suurus x AS Ragn-Sells pakutud hind ühe kuupmeetri 3
(11)3-09-1197 kohta x Tallinna linna antud koefitsient). Ka Tallinnas tekkivad segaolmejäätmed tuleb ladestada Tallinna prügilas, seega tuleb lähtuda samast AS Tallinna Prügila hinnakirjast. Eeltoodust tulenevalt on selgusetu, kuidas kaebaja hinnangul on AS Veolia Keskkonnateenused pakutud tasud, vastavalt 130 krooni ja 220 krooni, liiga väikesed, kui kaebaja ise on Tallinna linna läbiviidud konkursil pakkunud sama suuri või madalamaid hindu. Suurjäätmete käitlemise tasu osas on AS Veolia Keskkonnateenused andnud Keila Linnavalitsusele selgituse ja arvutused. Kaebuse esitaja seisukoht, et Keila Linnavalitsusel oli pakkumiste vastavaks ja edukaks tunnistamisel kaalutlusõigus, on ekslik. PKD p 16.1 kohaselt lükatakse pakkumine tagasi, kui on täidetud samas punktis näidatud tingimused. Seega peab pakkumise vastavaks tunnistama, kui PKD p 16.1 näidatud alused puuduvad. PKD p 17.4 kohaselt tunnistatakse edukaks suurima punktide kogusumma saanud pakkumine. Kummastki punktist ei tulene Keila Linnavalitsusele kaalutlusõigust. Seega on põhjendamatud väited Keila Linnavalitsuse poolt kaalutlusõiguse ebaõige kohaldamise kohta ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti põhjendamiskohustuse kohta. Puudused haldusakti motivatsioonis on formaalsed puudused, mis iseenesest haldusakti tühistamist kaasa ei too. Riigikohtu praktika kohaselt on haldusakti põhjendamise eesmärgiks tagada haldusakti kontrollitavus. AS Ragn-Sells on esitanud põhjendatud kaebuse, mis näitab, et käskkirja andmise faktilisest ja õiguslikust alusest on ta piisavalt aru saanud. Seega ei saa väita, et käskkiri oleks vaidlustatud osas motiveerimata. 6. Tallinna Halduskohtu 09.11.2009 otsusega tühistati Keila linnapea 18.05.2009 käskkirja nr 18 p 3 Cleanaway AS pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ja p 4 täies ulatuses ning mõisteti Keila Linnavalitsuselt AS Ragn-Sells kasuks välja menetluskulud 34 815,15 krooni. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Pakkumiste vastavaks tunnistamisel pidi Keila Linnavalitsus tuvastama, kas konkreetse pakkumise puhul esines PKD p-s 16.1.4 sätestatud alus pakkumise tagasilükkamiseks ja pidi selle asjaolu kajastama pakkumiste vastavaks tunnistamise käskkirjas. Keila Linnavalitsus on kohtule esitatud kirjalikus seletuses, samuti asja arutamisel kohtuistungil selgitanud, et kõigile kvalifitseeritud pakkujatele esitas vastustaja järelpärimise pakkumise vastavuse kohta PKD punktile 16.1.4, milles paluti põhjendada ühikuhinna kujunemist. Nii vaidlusalusest käskkirjast nr 18 (tl 42-43) kui ka haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt esitas Keila Linnavalitsus kõigile kvalifitseeritud pakkujatele järelpärimised ühikuhinna kujunemise põhjendamiseks 600 ja 2500 liitriste paberi ja kartongi jäätmemahutite kohta, AS-le Cleanaway lisaks suurjäätmete hinna kohta (tl 129-131). Kõik järelpärimise adressaadid esitasid oma põhjendused hinnakujundusmetoodika kohta, sealjuures nähtub AS Cleanaway selgitusest (tl 54-55), et temalt on küsitud lisaks põhjendusi ühikuhinna kujunemise kohta ka seoses 2500 liitriste ja 4500 liitriste mahutite segaolmejäätmete hinnaga. Samas ei ole vaidlustatud käskkirjas kajastamist leidnud AS Cleanaway viimatinimetatud hindade kujunemine ega isegi asjaolu, et sellises küsimuses on järelpärimine esitatud. Vaidlustatud käskkirjast ei selgu üheselt, kuidas on jõutud järeldusele, et ei esine kõrvalekaldumisi PKD punktis 16 esitatud tingimustest. Vastustaja on kirjalikus seletuses ja kohtuistungil kinnitanud, et kuigi tal olid esialgu kahtlused selles, et hinnad on põhjendamatult madalad, siis vastavate selgituste ja kinnituste saamisel leidis vastustaja, et puudub põhjus neis kinnitustes kahelda ning tunnistas pakkumised vastavaks. Seega on vastustaja ise kinnitanud, et pakkumiste vastavaks tunnistamisel ei kontrollinud ta ühelgi juhul, kas pakkumises esitatud hinnad katavad vajalikud kulud või mitte, vaid tugines kvalifitseeritud pakkujate kinnitustele. Sealjuures, nagu kohus on eespool märkinud, on käskkirjas täielikult kajastamata, millistel põhjendustel leiti, et AS-l Cleanaway kõrvalekaldumisi PKD p 16 esitatud tingimustest ei esinenud seoses 2500 liitri ja 4500 liitri segaolmejäätmete hinnaga. Samuti ei selgu käskkirjast, 4
(11)3-09-1197 mille põhjal välistas vastustaja kahtluse suurjäätmete hinnapakkumuse põhjendatuse osas olukorras, kus suurjäätmete puhul on pakkumistes märkimisväärsed erinevused hinnas (enam kui 5000 korda), sealjuures ei selgu esitatud põhjendustest, mida sisaldab või kuidas tekib suurjäätmete veokulu 59 krooni 1 m³ kohta. Keila Linnavalitsusel on kaalutlusõigus otsustamaks, kas selgitused hinna kujunemise kohta lugeda piisavaks või mitte, ent pakkujate põhjenduste kontrollimiseta ei saa teha kindlaks, kas teenuse hinnad tegelikult katavad ära kulutused jäätmete kogumiseks ja keskkonnaohutuks ladestamiseks. Keila Linnavalitsus ei näinud ette, millisest mahukaalust peavad pakkujad lähtuma, seega võis iga pakkuja lähtuda mahukaalust, mida ta pidas põhjendatuks. Keila Linnavalitsuse väide, mille kohaselt ta on pakkumise vastavaks tunnistamise otsustamisel arvestanud muu hulgas AS Cleanaway kinnitusega, et ta viis enne pakkumise esitamist läbi kontrollkaalumise, mille tulemusena selgus segaolmejäätmete keskmine mahukaal 0,07 t/m³, on paljasõnaline. Käskkirja nr 18 tagantjärele motiveerimine võimalik ei ole, kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, milliseid asjaolusid Keila Linnavalitsus pakkumise vastavaks tunnistamisel segaolmejäätmete 2,5 m³ ja 4,5 m³ mahuga konteinerite hindade puhul arvesse võttis või millised olid kaalutlused. Põhjendatud pole kaebuse väide, et kolmandal isikul puudus võimalus kontrollkaalumise läbiviimiseks. Kolmas isik on kohtuistungil selgitanud, mil viisil ta viis läbi kontrollkaalumise ning on omalt poolt viidanud Kiili vallas korraldatud konkursile, kus AS VSA Eesti väitis kohtumenetluse käigus haldusasjas nr 3-08-2397, et nende kogemusel on segaolmejäätmete erikaal maksimaalselt 0,06-0,08 t/m³. Kuna jäätmete mahukaal sõltub paljudest erinevatest teguritest nende omavahelises koosmõjus, sealhulgas nii konteinerite tühjendamise sagedusest ja konteinerite täituvusest kaalumise ajal, konteinerite sisust (jäätmete liik) ja aastaajast, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et ühe kontrollkaalumisega pole võimalik saada usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et AS Cleanaway pakkumine 2,5 ja 4,5 m³ suuruste jäätmemahutite tühjendamiseks oleks olnud liiga odav. Kolmanda isiku pakkumise mittevastavust PKD-le ei saa järeldada ka sellest, et kaebajal kui senisel prügivedajal Keila linnas, oli võimalik määrata mahukaal kõige täpsemalt. Kolmanda isiku poolt kontrollkaalumiste tulemusena põhjendatuks peetud segaolmejäätmete mahukaalu 0,07 t/m³ puhul ei ole tegemist näitajaga, mida tuleks igal juhul pidada ilmselgelt madalaks. Kohtumenetluse käigus ei ole vastustaja aga tõendanud, et esitatud andmete ja kinnituste õigsust oleks kontrollitud, seega ei kontrollitud ka konkursi tingimuste täitmist pakkumistes. Viide pakkujate äririskile ei vabasta vastustajat kohustusest kontrollida, et pakkumistes oleks täidetud seatud tingimused. Täiendavalt on kaebuse esitaja leidnud, et isegi juhul, kui olmejäätmete mahukaal Keila linnas oleks 0,07 t/m³, ei täidaks kolmanda isiku pakkumine JäätS ja PKD nõudeid ning on esitanud vastavad arvestused (tl 173-175). Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtuistungil ümber lükanud esitatud arvestustest lähtuvaid järeldusi, mille kohaselt kolmanda isiku pakkumises esitatud hinnad 2,5 m³ ja 4,5 m³ suuruste jäätmemahutite tühjendamiseks ei kata nende tühjendamisega kaasnevaid kulutusi. Sealjuures on kaebuse esitaja näidanud, millistest tuludest vastavate konteinerite kulud on kolmandal isikul võimalik katta. Seetõttu pole kohtul võimalik käsitleda vastustaja poolt pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse puudusi menetlusveana, mida kohtul oleks võimalik kõrvaldada. Tegemist on diskretsiooniotsusega, mille puhul on põhjendamiskohustuse täitmine eriti oluline. Vaidlustatud haldusakti p 3 AS Cleanaway osas on motiivide puudumise tõttu objektiivselt kontrollimatu ja taotlus nimetatud punkti osaliseks tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna AS Cleanaway pakkumise vastavaks tunnistamise osas on vaidlusaluse käskkirja p 3 õigusvastane, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ka käskkirja punkt 4. 5
(11)3-09-1197 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Apellatsioonkaebuses palub Keila Linnavalitsus kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta, esitades järgmised põhjendused. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ (edaspidi Kord) § 41 sätestab, et pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. Kõrvalekaldumise tuvastamiseks ei pea linnavalitsus üle kontrollima kolmanda isiku pakkumisele lisatud selgitusi hinna kujunemise kohta. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kindlaks teha, kas pakutud hinnad vastavad nõutud tingimustele, kuidas seda kindlaks teha, selle otsustab kohalik omavalitsus. Keila Linnavolikogu on 28.06.2005 määrusega nr 19 „Jäätmeveo korraldamine Keila linnas“ kehtestanud jäätmeveo teenustasu piirmäärad Keila linnas. Avaliku konkursi eesmärk on leida odavaim pakkumine kehtestatud piirmäärade raames, pakkujatelt küsiti hinnakujunemise kohta selgitusi ning neid ei pidanud käskkirja andmisel enam üle kontrollima. Konkursi läbiviimise komisjoni kuulusid E. Fels ja T. Aave, kes on jäätmete kogumise ja töötlemise temaatikaga tuttavad nende poolt varem juhitud Harko Keila Osaühingu juhtimiskogemuse tõttu. Seega oli komisjoni poolt tehtud analüüs usaldusväärne. Kuigi linnavalitsus ei saanud pakkujate selgitusi käskkirjas konfidentsiaalsuse nõude tõttu kajastada, on neile käskkirjas viidatud. Kohus on rikkunud menetlusnorme. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega, samuti peab kohus analüüsima kõiki tõendeid. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu linnavalitsuse seisukohaga, et pakkuja jaoks on tegemist äririskiga ning andmeid ei tule üle kontrollida. Kolmas isik põhjendas kohtuistungil veenvalt, et tema pakutud hinnad ei ole põhjendamatult madalad, mistõttu kolmanda isiku pakkumisest kõrvaldamine poleks olnud võimalik ka siis, kui linnavalitsus oleks hinnakujunduse üle kontrollinud. Haldusakti tühistamine puuduliku motivatsiooni tõttu pole lubatav olukorras, kus samasisuline akt tuleks uuesti välja anda (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-5709, p 13). Kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulud on põhjendamatult suured ning isegi juhul, kui apellatsioonkaebus muus osas rahuldamisele ei kuulu, tuleks neid vähendada. Kohtuasja maht ei ole sedavõrd suur ega asi ise keerukas. Kaebaja on vaidlustanud mitmeid samasisulisi haldusakte, esitades samad argumendid (haldusasjad nr 3-07-833, 3-08-1200 ja 3-09-493). Esialgse kaebuse täiendus ei sisaldanud uusi argumente, samuti kestis kohtuistung üksnes 1 tund ja 50 minutit, mistõttu pole põhjendatud suuremate kulude väljamõistmine kui 14 000 krooni.
  2. AS Veolia Keskkonnateenused (edaspidi Veolia) apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 58 ja jättis arvestamata Veolia poolt esitatud tõendid. Kohtu poolt käskkirja tühistamise alusena toodud puudused on käsitletavad haldusakti formaalsete puudustena, mis ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui need ei mõjutanud asja otsustamist. Veolia esitas kaebaja väitele, et Veolia poolt pakutud teenustasud 2500 ja 4500 liitrise olmejäätmete jäätmemahutite osas olid põhjendamatult madalad, vastuväite ja seda kinnitavad tõendid, viidates, et kaebaja ise on 29.01.2009 pakkumises Tallinna jäätmeveo konkursil esitanud Veoliaga sarnased hinnad. Kui kaebaja ise on teisel konkursil olnud selliste 6
(11)3-09-1197 hindadega valmis teenust osutama, siis puudub tal igasugune alus väita, et Veolia hinnad on liiga madalad. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS §
  1. Pakkumiste tagasilükkamine ei ole kaalutlusotsus. PKD p 16 näeb ette olukorrad, millal pakkumine tagasi lükatakse ning kui pakkumist tagasi ei lükata, tunnistatakse see vastavaks. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-2397, kus rõhutati, et teenustasu põhjendatus on faktiküsimus, mis tuleb kohtul kaebuse lahendamisel lõpuni kontrollida. Halduskohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg-t
  2. Kohtuotsuses on leitud, et linnavalitsus ja Veolia pole ümber lükanud kaebaja arvutusi Veolia põhjendamatult madalate teenusehindade kohta. Tegelikult nähtub kohtuistungi protokollist, et Veolia on kaebaja tabelis toodud andmed ümber lükanud (veoks kulub mitte 4063 km vaid 2000 km kuus ning konteinerite vahekaugus on 600 m mitte 1,4 km). Töötasu ja kütusekulu on samuti kaebaja tabelis ülepaisutatud, samuti on Veolia veokitel amortisatsiooniperiood möödas ja kulum null. Kohus jättis need Veolia väited tähelepanuta. Kuigi Veolia taotleb halduskohtu otsuse tühistamist, nõustub ta kohtuotsuse põhjendustega osas, kus kohus pidas põhjendamatuks kaebaja väiteid Veolia poolt kontrollkaalumise läbiviimise võimatuse ja mahukaalu 0,07 t/m3 põhjendatuse kohta (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-78-06). Selles osas Veolia kohtuotsust ei vaidlusta.
  3. AS Ragn-Sells vastuses palutakse apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. Keila Linnavalitsus pidi PKD p 16.1.4 ja pakkujatele antud selgituste kohaselt tuvastama, ega konkreetse pakkumise hinnad pole liiga madalad ning kajastama oma seisukohta käskkirjas. Kontrollist, kas selgitus hindade kujunemise kohta on esitatud, ei piisa. Selgituste tõepärasuse kontrollita poleks konkursil mõtet. Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta, et suurjäätmete veokulu kohta pole Veolia üldse selgitust esitanud. Linnavalitsuse viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-4409 on asjakohatu, sest selles asjas ei olnud kohalik omavalitsus andnud pakkujatele selgitust, et pakkumise ühikhind peab iga jäätmemahuti osas olema piisav ning et JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulukomponente arvestatakse osana omahinnast, mis ei tohi olla liiga madal. Praegu saab lähtuda üksnes konkreetse konkursi PKD-st. Linnavalitsuse seisukoht, et konkursi läbiviimise komisjon analüüsis pakkumisi, on otsistud ja põhjendamatu. Käskkirjast midagi sellist ei nähtu. Lisaks ütles linnavalitsuse esindaja kohtuistungil, et selgitusi ei kontrollitud. Menetluskulud on põhjendatud. Tähtsust ei oma, et kaebaja oli varem samasuguseid konkursse vaidlustanud, materjalid olid erinevad. Kolmanda isiku menetluskulud olid 20 000 krooni võrra suuremad, mis omakorda tõendab menetluskulude põhjendatust. Veolia viited Valga ja Tallinna konkurssidele on asjakohatud. Erinevalt Keilast asub Tallinna prügila Lasnamäe linnaosast 20 km kaugusel (Keila 50 km). Samuti on konkursi tingimused oluliselt erinevad (Tallinnas oli hindamise kriteeriumiks m3 hind, seega ei toimunud hindamist iga konteineri osas eraldi, samuti Tallinna konkursi tulemusi veel ei ole). Veolia poolt apellatsioonkaebusele lisatud Valga konkursi tõendeid ei saa vastu võtta, kuna Veolia pole põhjendanud, miks ta neid halduskohtus ei esitanud. Juhul, kui kohus otsustab tõendid vastu võtta, tuleb märkida, et Valgas oli ristsubsideerimine lubatud. 7
(11)3-09-1197 Erinevalt Veolia poolt viidatud haldusasjast nr 3-08-2397 pole käesoleval juhul linnavalitsuse poolt 0,07 m3 suuruse mahukaalu näitajat kontrollitud. Mahukaalu kontrollimine kohtumenetluse käigus polnud võimalik, sest Veolia keeldus Tallinna Prügilale esitatud aruandeid kohtule esitamast. Lisaks põhjendas kohus, et isegi kui olmejäätmete mahukaal oleks olnud 0,07 m3, ei suudaks Veolia ümber lükata kaebaja arvutusi, millest nähtus, et 2,5 ja 4,5 m3-ste mahutite tühjendamise tasud on liiga madalad. Oluline ongi käesoleval juhul, et kohtul polnud võimalik kontrollida, kas 0,07 m3 mahukaal on üldse asjakohane. Veolia on apellatsioonkaebuse punktis 5.3.1 esitatud arvutustes eksinud. Ühe koorma viimise puhul läbitav kilometraaž on kuus kokku 2079 km ja seejuures ei sisalda see Keila linnas tühjendamisele kuluvat läbisõitu (arvestuslikult 1386 km). 2000 km läbimisega kuus ei oleks tühjendamine võimalik ka siis, kui veokid seisaksid Keilas. Arusaamatu on Veolia apellatsioonkaebuse taotlus tühistada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna, kuid osaliselt kohtuotsuse põhjendused muutmata jätta. Kohus ei ole võtnud selliseid seisukohti, nagu Veolia tsiteerib. Kohus on otsuse punktis 22 leidnud, et linnavalitsus pole läbi viinud kontrolli, mistõttu kohtul pole võimalik neid puudusi kõrvaldada. Ka Veolia poolt viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene võimalust välistada üksikud laused põhjendavast osast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas Veolia pakkumine oleks tulnud 2,5 m3 ja 4,5 m3 segaolmejäätmete mahuti ja suurjäätmete kogumistasu põhjendamatult madala hinna tõttu tagasi lükata ning kuivõrd peavad pakkumiste hindamisel antud haldusaktid olema põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et käskkiri on motiveerimata, kuna selles pole käsitletud Veolia pakutud kogumishindade põhjendatust ning kuna pakutud hinnad ei kata tegelikke jäätmete kogumistasusid, on käskkiri ka sisuliselt õigusvastane. Kohus nõustus, et käskkiri on motiveerimata ja tõdes, et diskretsiooniotsuse kontrollimine pole põhjenduste puudumise tõttu kohtumenetluses võimalik, mistõttu käskkiri tuleb tühistada.
  2. JäätS § 67 kohaselt korraldab kohalik omavalitsus jäätmevedaja valikuks konkursi konkurentsiseaduses sätestatud korras. Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ § 40 ja 41 sätestavad, et pakkumise vastavuse kohta kõigile PKD-s esitatud tingimustele või pakkumise tagasilükkamise kohta tehakse kirjalik otsus ning pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi PKD-s esitatud tingimustest. Vastavalt Korra § 44 p-le 1 lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda konkreetselt Keila linnas korraldatud avaliku konkursi PKD-s sätestatud tingimustest (lk 10). Eelnimetatud PKD p 16 ei jäta õiguse andjale kaalutlusruumi, sest näeb imperatiivselt ette, et pakkumised lükatakse tagasi, kui: p 16.1.1 - pakkujat ei kvalifitseeritud; p 16.1.2 - pakkumine ei vasta PKD-s esitatud tingimustele; p 16.1.3 - pakkuja on esitanud lisatingimusi; p 16.1.4 – pakkumise ühikhind mingi jäätmemahuti osas on põhjendamatult madal.
  3. Vaidluse on põhjustanud PKD p 16.1.4, mille kohaselt lükatakse pakkumine tagasi, kui pakkumise ühikhind mingi jäätmemahuti osas on põhjendamatult madal. Nagu käesoleva otsuse eelmises punktis tõdetud, nähtub normi sõnastusest, et konkursi korraldaja pole endale selles küsimuses kaalutlusruumi jätnud. Normis sisaldub küll määratlemata õigusmõiste – „jäätmemahuti põhjendamatult madal ühikhind“, mis võib jätta mulje haldusel kaalutlusruumi olemasolust, kuid määratlemata õigusmõiste sisustamist haldusorgani poolt saab kohus 8
(11)3-09-1197 kontrollida täies mahus erinevalt kaalutlusõiguse kohtulikust kontrollist. Eelnevast tulenevalt on ebaõige kohtu seisukoht, et käskkirja kui kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on motiveerimispuude tõttu võimatu. Kui Veolia pakkumine loeti vastavaks, järelikult ei pidanud konkursi korraldaja tema pakkumist põhjendamatult madalaks ning sellise otsustuse õiguspärasuse kontrollimine on võimalik sõltumata sellest, et käskkirjas ei ole analüüsitud Veolia pakutud kogumistasu põhjendatust.
  1. PKD p 16.1.4 näidatud määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madal ühikhind“ sisustamisel on abiks konkursi korraldaja poolt antud selgitused, mis on siduvad nii konkursi korraldajale kui pakkujatele (vt selle kohta ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09). Keila Linnavalitsus on vastanud Ragn-Sells AS küsimusele PKD p 16.1.4 kohta 19.03.2009 järgmiselt: „Põhjendamatult madal hind on hind, mis jääb ilmselgelt alla omahinna ja ei taga teenuse saamist. Kahtluse korral on ainuõiguse saajal õigus nõuda pakkujalt täiendavaid selgitusi.“( lk 26). 24.03.2009 selgituses vastas Keila Linnavalitsus RagnSells AS küsimusele, kas omahinna all mõeldakse seda, et vastavalt JäätS § 66 lg-le 5 peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud, jaatavalt ja lisas, et arvestada tuleb ka JäätS § 66 lg 6 sätestatut (lk 27-29).
  2. Eelnevast tulenevalt pidi pakkumises esitatud vastava suurusega mahuti kogumistasu ühikhind sisaldama kõiki kulutusi jäätmete kogumiseks ja ladestamiseks, kusjuures pakutud hind ei tohtinud ilmselgelt jääda alla omahinna selliselt, et teenuse saamine pole tagatud. Konkursi korraldaja on küsinud selgitusi Veolialt vaidlusaluste 2,5 m3 ja 4,5 m3 segaolmejäätmete mahutite ja suurjäätmete kogumistasude hinna kohta ning Veolia on 05.04.2009 vastuses selgitanud, et 2,5 m3 suuruse mahuti tühjendamiseks pakutud 130 krooni sisaldab ladestustasu 114,92 krooni (2,5*kasutatav erikaal 0,07*ladestushind 656,67), transpordikulu ühe konteineri tühjendamiseks 10,44 krooni ja muid kulutusi (sh administreerimine ning kasum) 4,64 krooni. 4,5 m3 mahuti osas pakutud hind 220 krooni sisaldab ladestustasu 206,85 krooni (4,5*0,07*656,67), transpordikulu ühe konteineri kohta 10,44 krooni ja muid kulusid 2,71 krooni. Suurjäätmete osas on Veolia selgitanud, et opereerib hetkel 10 jäätmejaama ning neist saadud kogemuste pinnalt on ca 90% suurjäätmetest võimalik anda taaskasutusse, sellest tekkivad tulud (77,52 krooni, millest on juba maha arvestatud 10% taaskasutamist mittevõimaldavate jäätmete ladestustasu) katavad ära suurjäätmete kogumiskulu (59 kr/m3 kohta transpordikulu ja 18,52 krooni muid kulusid). Veolia hinnangul koosnevad taaskasutusse suunatavad suurjäätmed 10% ulatuses metallist, 75% ulatuses puidust ja 5% ulatuses plastist.
  3. Veolia selgituse pinnalt oli ringkonnakohtu arvates konkursi korraldajal võimalik asuda seisukohale, et pakutud hind ei ole ilmselgelt madal. Viidatud PKD punkt peab tagama, et pakkujad oleksid võimelised pakutud hinnaga teenust osutama ning välistama pakkujad, kes üksnes konkursi võidu nimel teevad ilmselgelt ebareaalseid pakkumisi. Kuna ettevõtte administreerimis- ja tööjõukulud sõltuvad suurel määral ettevõtte sisemisest töökorraldusest, juhtimisstiilist ning paljudest muudest teguritest, mis võivad olla kaetud ärisaladusega, on nende kulude hindamine raskendatud. Samuti saab transpordikulusid oluliselt vähendada, kui mahutite tühjendamisel kasutada säästlikku logistikat. Seega oluline tähis pakkumise vastavuse hindamiseks on ladestustasu. Kui pakutud kogumistasu ületab ladestustasu ja jätab ruumi veel transpordi ja tööjõukuludele, ei saa pakutud hinda pidada selliseks, mis teenuse saamist ei taga.
  4. HKMS § 16 lg 2 esimese lause kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja leiab, et Veolia poolt kasutatud jäätmete erikaal 0,07 t/m3 ei ole õige, tema poolt Keilas läbi 9
(11)3-09-1197 viidud kontrollkaalumise tulemusena saadi 2,5 m3 ja 4,5 m3 mahutite erikaaluks 0,09 t/m
  1. Samas ei ole kaebaja kohtule esitanud kontrollmõõtmise läbiviimist tõendavaid dokumente ega ühtegi muud tõendit, millest nähtuks, et Veolia kasutatud erikaal on Keilas võimatu. Seepärast pole Veolia arvutused, mis lähtuvad erikaalust 0,07 t/m3 kohta, ümber lükatud. Kaebaja on teinud küll arvutusi, mille kohaselt ei kata ka selle erikaalu puhul Veolia poolt pakutud tasu kõiki ladestamiseks ja kogumiseks vajalikke kulutusi, sest tegelikud tööjõu ja masinate hoolduskulud on suuremad kui Veolia arvutustes, kuid vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, võib tööjõu kasutuse efektiivsus olla ettevõtteti tunduvalt erinev. Seega, isegi kui kaebaja lähtuks enda tööjõukulust Keilas, ei oleks see üheselt Veoliale ülekantav. Selliste konkursside korraldamise mõte ongi leida ettevõtja, kes teeb sama töö ära madalaima hinnaga.
  2. Suurjäätmete osas on kaebaja leidnud, et veokulu on suurem, kui Veolia oma arvutustes näitas, sest suurjäätmed pannakse prügikastide juurde kaootiliselt, mistõttu osutub nende äravedamine reeglina kallimaks. Samuti leidis kaebaja, et suurjäätmeid pole võimalik taaskasutada 90% ulatuses, mööbel on suurjäätmete hulgas põhiline ning selle taaskasutusse andmine eeldab suuremat tööjõukulu ja enam prügilasse antavaid jäätmeid. Ka selle tõenduseks pole kaebaja tõendeid esitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et jäätmetest välja sorteeritud puit, metall ja plast maksavad Veolia poolt näidatud hinda. Veolia on märkinud, et jäätmete koosseisu näitamisel tugines ta oma jäätmejaamadest saadud kogemustele. Ka kaebaja käitab jäätmejaamu, seega oleks tal oma väidete tõenduseks olnud võimalik esitada tõendeid sorditud suurjäätmete koguselise vahekorra kohta. Üksikud fotod prügikasti ümbrusest, millega kaebaja soovis tõendada suurjäätmete koosseisu, tõenduslikku väärtust ei oma, sest nagu kaebaja ise märkis, tekivad suurjäätmed prügikastide juurde kaootiliselt ning teatud ajahetkel pildistatud suurjäätmete koosseis ei anna alust üldistusteks.
  3. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et Veolia pakkumine oli ilmselgelt madalam kui teenuse omahind ning selline hind ei tagaks teenuse osutamist. Sellisel juhul ei ole tõendatud ka kaebaja väide, et Veolia on rikkunud pakkumisel ristsubsideerimise keeldu ja kavatseb väiksemate konteinerite kogumistasudega katta suuremate kogumistasud. Veolia on viidanud kaebaja pakkumisele Saue valla jäätmeveo konkursil, mis nii 2,5 kui ka 4,5 m3 osas oli odavam, kui Veolial Keilas, vastavalt 117,6 ja 131 krooni Veolia 130 ja 220 krooni vastu. Kaebaja põhjendas madalahinnalist pakkumist asjaoluga, et ristsubsideerimine oli Sauel lubatud ning Saue ei ähvardanud pakkujaid põhjendamatult madalahinnalise pakkumise tagasi lükkamisega. Asjaolu, kas konkursi korraldaja ähvardas tagasi lükata põhjendamatult madala hinnaga pakkumise, ei saa pakkumist mõjutada, sest korrektselt käituvalt äriühingult ei saa oodata, et ta pakkumist tehes ei kavatseks võetud kohustust täita – pakkumine tuleb esitada oma võimaluste piires. Ristsubsideerimise lubamine ilmselt mõjutas pakkumisi erinevate mahutite lõikes, seepärast ei saa Saue pakkumisest teha järeldust, et pakutud hinnad katavad konkreetse mahuti kogumis- ja ladestustasu. Ka teised Veolia viidatud konkursid näitavad küll, et kaebaja pakutud hinnad on üsna sarnased Veolia poolt Keilas pakutud hindadega, kuid konkursside tingimused pole päris üks-ühele ülekantavad.
  4. Eelnevast tulenevalt on halduskohus alusetult kaebuse rahuldanud. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata.
  5. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna kaebus ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik taotles halduskohtus 55 321, 20 krooni menetluskulude hüvitamist ja apellatsioonimenetluses 35 414,80 krooni hüvitamist (sealhulgas 250 krooni riigilõivu). HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade 10
(11)3-09-1197 reeglite järgi kui poolele. Seega tuleb Veolia menetluskulud hüvitada kaebajal. Ringkonnakohus leiab, et Veolia näidatud menetluskulud on ilmselgelt ülemäärased käesoleva asja kaalu ja mahtu arvestades. Arvestades asjas tehtud esialgse õiguskaitse määruskaebust, kahte kohtuistungit ja apellatsioonkaebust, on põhjendatud menetluskulu 50 000 krooni (sisaldab ka 250 kroonise riigilõivu hüvitamist), mis tuleb Ragn-Sells AS-lt välja mõista. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.