← Eesti

3-08-2297/44

Obsah (9)§ 61§ 60§ 1§ 30§ 59§ 19§ 33§ 18§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08

) antud võimalusi ettekirjutuse tegemiseks, sunniraha määramiseks, samuti väärteo menetlemiseks. Surju Vallavalitsuse

  1. septembri
  2. a kirjas (tl 40-41) märgiti, et
  3. septembril
  4. a läbi viidud elamu laienduse teostusmõõdistuse andmetel paikneb ehitise kaugeim punkt 0,52 m kaugusel katastriüksuse piirist ning lähim punkt ületab piiri 0,27 m ulatuses, kuigi vastavalt ümberehitusprojekti asendiplaanile pidi ehitis jääma piirist 1 m kaugusele. Ehitise mõõdud ühtivad ümberehitusprojektis toodud mõõtudega. Seega on ehitise laiendamisel järgitud projekti, kuid ehitise asukoht ei ühti ehitusloa andmise aluseks olnud asendiplaanil näidatud ehitise asukohaga.

§ 61

lg 1 p 3 kohase ettekirjutuse tegemine ning laiendatud ehitise seina likvideerimine ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine oleks ebaõiglane, tekitaks omanikule ülemäärast kahju ega oleks kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ehitis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav ja naabri õiguste kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Asjaõigusseaduse § 148 lg 2 näeb ette, et kui piiriülene ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sellisel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Ümberehitusprojekti kohaselt tuleb hoone krundile langev sadevesi koos hoone ümbruse drenaažiga suunata vihmaveetorude alla paigaldatud äravoolulehtritesse, mis tuleb ühendada vähemalt 3 m pikkuse dreeniva torustikuga või krunti piiravasse kraavistikku; maapinna kalde saavutamiseks tuleb krunt täita 2

(14)3-08-2297 kõrvalolevate kruntidega samale kõrgusele; vältida tuleb vee valgumist naaberkinnistule. Kuna ehitamise käigus on Miku 25 krundi pinda kõrvalolevate kruntide suhtes tõstetud ning vesi valgub naaberkinnistutele, teeb vallavalitsus vastava ettekirjutuse.
  1. Urmas Isand esitas
  2. novembril
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Surju Vallavalitsuse kohustamist haldusakti andmiseks Miku 25 katastriüksusel paikneva ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole seoses asjaoluga, et Miku 25 laiendatud ehitise katuseräästas ulatub ning vihmavesi voolab kaebaja kinnistule.
  4. septembri
  5. a vastuses kaebaja pöördumisele tunnistas vastustaja jätkuvalt, et Miku 25 katastriüksusel paikneva ehitise laiendamine on vastuolus ehitusprojektiga. Ehitise laiendamise (ehitamise) vastuolu suhtes selles osas, mis puudutab vee valgumist naaberkrundile, lubas vastustaja järjekordselt teha vastava ettekirjutuse. Vastuolus ehitusprojektiga piirist lähemale kui 1 m ehitamise osas vastustaja enam võimalikule ettekirjutuse tegemisele ei osutanud, vaid osutas hoopis tsiviilõiguslikule, täpsemalt asjaõiguslikule positsioonile; 2)

§ 60

lg 1 p-de 1, 5 ja 7 kohaselt on vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses kontrollida

täitmist, sh ehitatavas ehitises või selle osas; kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele.

§ 61

lg 1 p 3 alusel teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist.

§ 1

lg-st 1, § 3 lg-st 1, § 12 lg-st 1 ning §-dest 59, 60 ja 61 tuleneb kohaliku omavalitsusüksuse täitevorganile kohustus tagada ehitamine kooskõlas ehitusprojektiga ja selle nõude mittetäitmisel teha kohane ettekirjutus. Kohustuse täitmata jätmisel ei saa viidata erinevatele tsiviilõiguslikele positsioonidele, sest vastasel korral kaotaks

regulatsioon oma mõtte. Sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsuse nr 3-3-1-45-08 p-s 14 märgitu, mille kohaselt viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega, ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam; 3) kaebaja on püüdnud leida olukorrale muid lahendusi, esitades kolmandale isikule mitmeid kokkuleppe projekte, kuid kolmanda isiku vastuseisu tõttu ei ole projektidest kaugemale jõutud. Kujunenud olukorras oleks kohatu rääkida omanikujärelevalve teostamisest

§ 30

tähenduses, samuti ehitise asjaõiguseta heausksest püstitamisest AÕS § 148 lg 2 mõttes; 4) vastustaja õigeaegse ja tõhusa järelevalve korral oleks ehitise laiendamine vastuolus ehitusprojektiga olnud välditav. Kuna

§ 61

lg 1 p 3 alusel tehtav ettekirjutus on kaalutlusotsus, ei saa kaebaja ega kohus otsustada ettekirjutuse sisu üle, kuid kohus saab avaliku võimu kandjat kohustada ettekirjutust tegema.

  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) vallavalitsus väljastas
  2. novembril
  3. a ehitusloa aiamaja laiendamiseks ümberehitusprojekti alusel, mille kohaselt pidi laiendatav ehitis jääma krundi piirist 1 m kaugusele. Projektis oli käsitletud ka sadevee juhtimist, et vältida vee valgumist naaberkinnistule. Vastustaja on vastanud kaebaja pöördumistele
  4. juulil,
  5. juulil ja
  6. septembril
  7. a,
  8. septembril
  9. a on käidud kohapeal ja teostatud kontrollmõõdistamine,
  10. septembril
  11. a paluti Miku 25 omanikelt selgitusi ja arvamusi seoses väidetava ehitusprojektist kõrvalekaldumisega,
  12. oktoobril
  13. a saadeti 3

(14)3-08-2297 kolmandatele isikutele märgukiri, milles tehti ettepanek lahendada vihmavee ärajuhtimise probleem projekti muudatuse kaudu ja esitada projekti muudatus vallavalitsusele. Seega pole õige väita, et vastustaja ei teosta ehitusjärelevalvet

§ 59

mõttes ega kontrolli

§ 60

lg 1 kohaselt

täitmist Miku 25 ehitise omaniku poolt. Kas ehitusjärelevalve peab lõppema ettekirjutusega ja millal peab menetlus lõppema, on kohaliku omavalitsuse otsustada; 2) ehitusjärelevalve on toimumas. Vastustaja teostab toiminguid asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks. Vastustaja on pöördunud ka projekti koostaja poole, kes andis selgitusi

  1. detsembri
  2. a kirjaga. Tuginedes projekteerija ja Miku 25 omaniku selgitustele, ei näe vastustaja alust teha ettekirjutust seoses maja räästa ulatumisega üle kinnistu piiri. Räästa üle piiri ulatumine on tingitud asjaolust, et hoone asukoht vanal krundiplaanil ei olnud õige. See selgus alles siis, kui maja oli juba ehitatud.

ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust nõuda igal juhul geodeetiliste tööde teostamist (

§ 19lg 2).

Füüsiliselt ei ole võimalik maja räästast Miku 25 kinnistu piiridesse viia. Ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul eraldi. Absoluutset lammutamiskohustust seadusest ei tulene ja see poleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maja räästa ulatumine ühes kohas 0,27 m üle piiri ei ole selline rikkumine, mis nõuab kindlasti räästa eemaldamist ja mille tõttu ei võiks kaebajal tekkida talumiskohustust koos kahju hüvitamisega. Välistatud ei ole ka AÕS §-s 148 ettenähtud õiguste kaitse. Ettekirjutus ei oleks proportsionaalne, sest kaebaja ei ole välja toonud oma põhjendatud huvi katusenurga lammutamiseks. Vihmavee valgumine kaebaja krundile vajab veel täiendavat kontrollimist. Kohustamiskaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja avalduse alusel ehitusjärelevalve toimub, kuid faktilisi asjaolusid arvestades ei ole kaebajal õigust ettekirjutuse tegemist nõuda.

  1. Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) aiamaja laiendades järgiti projekti, laiendatud ehitise mõõdud ühtivad projektis toodud mõõtudega ning ehitist on laiendatud vastavalt vundamendi plaanile. Seega ehituslikult on aiamaja laiendatud kooskõlas projektil joonestatuga ja on ehitusprojektiga kooskõlas. Ehitusprojektiga kooskõlas ei ole elamu asukoht. Vastustaja on kaebajale
  2. septembri
  3. a kirjas selgitanud, miks ei ole laiendatud ehitise seina likvideerimine ning katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kujunenud olukorras on vastustaja, kasutades talle seadusega antud diskretsiooniõigust, leidnud, et kuna ehitis vastab oma mõõtudelt projektis märgitule ehk siis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas ning naabriõiguste kahjustused on kõrvaldatavad AÕS § 148 lg-s 2 sätestatu kohaselt, puudub vastustajal kohustus ettekirjutust teha. Kaebajal on võimalik oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse; 2) kolmas isik avastas ehitamise käigus, et oli rajanud reovee mahuti naabri kinnistule ja ehitanud osaliselt naabri kinnistule ka kuuri. Koheselt pärast rikkumise avastamist pöördus ta olukorra lahendamiseks kaebaja poole. Kuna kaebaja küsitud maamüügi hind ületas turuväärtust peaaegu kolmekordselt ning ka hüvitis servituudi eest oli ülemäärane, otsustas kolmas isik ehitised kaebaja kinnistult likvideerida ning eelneva olukorra taastada. Ehitusprojektis märgitud ulatuses ehitatud hoone lõhkumine, arvestades kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise ulatust, ei ole proportsionaalne ja kahjustab omandit ülemääraselt. Laiendatud ehitis on kaebaja kinnistu piiril püstitatud heauskselt. Kolmas isik on jätkuvalt nõus keskmise turuhinnaga omandama vajalikus suuruses maatüki või tasuma mõistlikus suuruses perioodilist hüvitist. 4

(14)3-08-2297
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. juuli
  3. a otsusega jäeti Urmas Isanda kaebus ja menetlusosaliste taotlused menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud teostamata õigeaegse ja kohase järelevalve ning kuni käesoleva ajani on seadusega pandud kohustused täitmata. Kaebus on esitatud vastustaja tegevusetuse peale ning taotletakse välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist. Kaebaja õiguste rikkumine seisneb selles, et naaberkinnisasjale ehitatud hoone katuseräästas ulatub kaebaja krundile ning räästast valgub vihmavesi kaebaja kinnistule, mille tõttu on maapind liigniiske. Kaebaja on soovinud kolmandatelt isikutelt katuseräästa osas reaalservituudi seadmist, vihmavee äravoolu ehitamist ning ühekordset hüvitist eelnevate kokkulepete täitmata jätmise eest. Asja arutamisel selgitas kaebaja, et ettekirjutuse taotlemise eesmärkideks on ehitise lammutamine, servituudi seadmine või ehitise poolt mõjutatava maa äraostmine naabri poolt, ning kuna kolmandatel isikutel puudub motivatsioon nende variantide vahel valimiseks, on valla ülesandeks anda haldusakt, mis suunaks kolmandaid isikuid tegutsema seaduse järgi; 2)

§-st 59 tuleneb, et ehitusjärelevalve kohustuseks ei ole teha järelevalvet ehitusobjektil ning kontrollida, mida ehituse ajal konkreetselt tehakse. Selline kohustus on

§ 30

alusel omanikujärelevalvel, mille eesmärk on tagada alates ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet; 3) vastustaja õigusvastase tegevusetuse tuvastamiseks tuleb selgitada, kas tal oli kohustus tegutseda; 4) vastustaja väljastas

  1. juunil
  2. a projekteerimistingimused ja
  3. novembril
  4. a ehitusloa Miku 25 asuva aiamaja laiendamiseks. Aiamaja ümberehitusprojekti kohaselt toimus elamu laiendamine olemasoleva varjualuse, terrassi ja aiamaja ümberehitamise teel. Ehitusprojekti koostamine ja ehitise laiendamine toimus krundil olemasolevast aiamaja vundamendist lähtudes. Pärast ehitise valmimist selgus, et hoone asukoht krundil ei olnud kooskõlas asendiplaaniga. Kaebaja sõnul tekkisid tal kahtlused hoone krundil paiknemise mittevastavuse osas
  5. juunil
  6. a, asjaolu tuvastati pärast puukuuri teisaldamist nööri tõmbamisel ühest piiripunktist teise. Ehitise asendiplaanile mittevastavat paiknemist tõendab
  7. septembri
  8. a teostusmõõdistuse plaan, millest nähtuvalt paikneb ehitis naaberkinnistu piirist 0,33 m kaugusel, kuigi ümberehitusprojekti asendiplaani kohaselt pidi ehitis jääma piirist 1 m kaugusele. Eeltoodust tulenevalt esines õiguslik alus ehitusjärelevalve algatamiseks; 5) kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva taotluse saamisel tuleb kindlaks teha, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele.
  9. juuni ja
  10. juuli
  11. a pöördumistes väitis kaebaja katuseräästa üle piiri ulatumist ja vihmavee valgumist tema krundile.
  12. juulil
  13. a teatati kaebajale ehitusloa väljastamisest ja saadeti asendiplaan,
  14. juulil
  15. a vastati kaebajale, et lähemal ajal hindab vallavalitsus olukorda kohapeal ning vajadusel koostab ettekirjutuse. Reaalseid ehitusjärelevalve toiminguid vastustaja
  16. juulist kuni
  17. septembrini
  18. a ei teinud.
  19. septembril
  20. a pöördus kaebaja uuesti vastustaja poole ettepanekuga lahendada olukord (kinnistu piiri rikkumine ja maa liigniiskus katuseräästast valguvast veest)

-s sätestatud võimalustest lähtudes.

  1. septembril
  2. a kontrolliti olukorda kohapeal ja
  3. septembril
  4. a koostati teostusmõõdistuse plaan,
  5. septembril ja
  6. oktoobril
  7. a küsiti seletust Miku 25 omanikelt. Seega teostas vastustaja toiminguid pöördumises märgitud asjaolude kontrollimiseks.
  8. septembri
  9. a vastuses on toodud asjaolud, mille tõttu vastustaja leiab, et

§ 61lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse tegemine, laiendatud ehitise seina likvideerimine ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine oleks ebaõiglane, 5

(14)3-08-2297 tekitaks omanikule ülemäärast kahju ega oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samas märgitakse, et seoses vee valgumisega naaberkinnistule teeb vallavalitsus ettekirjutuse; 6)

§ 61

lg 1 p 3 kohaselt tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Asjas esitatud tõendite kohaselt vastavad ümberehitatud hoone mõõdud projektile, samuti paikneb ümberehitatud elamu ümberehitatava aiamaja vundamendil vastavalt projektile, kuid hoone ei paikne krundil katastriüksuse piirist mitte 1 m, vaid 0,33 m kaugusel.

  1. septembri
  2. a vastuses on vastustaja keeldunud ettekirjutuse tegemisest seoses ehitise asukoha mitteühtimisega asendiplaanil näidatud asukohaga, pidades antud küsimuses ettekirjutuse tegemist põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on vallavalitsus oma vastusega lahendanud kaebaja taotluse ettekirjutuse tegemiseks seoses hoone krundil paiknemisega. Vallavalitsuse
  3. septembri
  4. a vastust ei ole kaebaja vaidlustanud. Vallavalitsuse seisukohta, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele ning ehitise mõõdud vastavad projektile, kinnitab ka ümberehitusprojekti koostaja. Projekti koostaja selgituse kohaselt on hoone paiknemine piirile asendiplaanil näidatust lähemal tingitud sellest, et hoone asukoht oli vale vanal krundiplaanil. Projekteerija hinnangul tuleks taoliste vigade vältimiseks nõuda projekteerimistingimuste väljastamisel uue geodeetilise alusplaani koostamist. Vaidlusaluse ehitise projekteerimistingimustes seda ei nõutud. Tõenditest nähtuvalt enne ehitamise alustamist ega ehitamise ajal ei tuvastatud, et aiamaja vundament ei paikne krundil kooskõlas varasema plaaniga. Kogutud tõendeid hinnates ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse ehitise puhul on rikutud ümberehitusprojektis toodud tingimusi. Seega ei olnud vastustaja kohustatud hoone paiknemise osas tegema kolmandatele isikutele ettekirjutust

§ 61

alusel; 7) kaebaja taotlust seoses sadevee valgumisega tema krundile menetles vastustaja edasi. Seda kinnitab vastustaja

  1. oktoobri
  2. a pöördumine Miku 25 elanike poole probleemi lahendamise võimaluste selgitamiseks. Enne järelepärimisele vastamiseks antud ühekuulise tähtaja möödumist pöördus kaebaja kohtusse. Vastustaja väitel oli menetlus sadevee valgumise osas lõpule viimata ja seetõttu ei saanud vastustaja asjas otsust teha. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole ehitustegevus lõpetatud, projektis näidatud tööd sadevee ärajuhtimiseks on alles teostamisjärgus ning rajatud on ajutine sadevee äravoolutorustik; 8) HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja pöördus vastustaja poole kinnistu piiri ületamise ja sadevee probleemiga
  3. juulil
  4. a. Osaliselt lahendas vastustaja kaebaja taotluse
  5. septembril
  6. a ning osaliselt menetlus jätkus. Ehitise paiknemise osas kulus vastustajal taotluse menetlemiseks ca 2,5 kuud. Selle taotluse osas ei ole haldusmenetlus toimunud liiga pika aja vältel ja/või viivitusega. Pärast sadevee ärajuhtimise osas asjaolude väljaselgitamist ja menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahenditega rikkumine kõrvaldada. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebaja õigusi sadevee probleemiga seonduvas järelevalvemenetluses rikutud. Asjaolu, et kaebaja taotlused ei ole lahendatud temale sobival viisil, ei tähenda, et vajalikud menetlustoimingud jäid tegemata; 9) naaberkinnisasjadelt tulenevaid mõjutusi ja naabritevahelisi suhteid seoses ehitamisega reguleeritakse nii avaliku kui ka eraõigusega. Kui isiku kinnisasjal asuv ehitis ei vasta projektile või avaliku õigusega kehtestatud nõuetele, saab avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist nõuda ehitusjärelevalve korras. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja poolt läbiviidud haldusmenetluses oleks rikutud olulisi menetlus- või vorminõudeid. Eraõiguslikult on naabritevahelistes suhetes esmatähtis AÕS-st tulenev omandi kaitse ja naabrusõiguste regulatsioon. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele teisiti kui omandi koosseisus olevate asjaõiguste alusel. Igal kinnisasjal on esmatähtsad tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus 6

(14)3-08-2297 oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Samas tuleb arvestada naaberkinnisasja omanike õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks.

§ 33

lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kasutusloa andmisel tuleb kontrollida ehitise vastavust mitte ainult ehitusja planeerimisõiguse normidele, vaid hinnata tuleb ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult teiste isikute õigusi. Seega tuleb vastustajal vaidlusalusele hoonele kasutusloa väljastamisel kaaluda erinevaid õigusi ja huve; 10) kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude (riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulu 9 558 krooni) vastustajalt väljamõistmiseks; 11) haldusasi ei väljunud haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järele. Vastustaja taotlus 7 552 krooni suuruste õigusabikulude väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele; 12) kolmandad isikud on kandnud kohtukulusid kokku 5 900 krooni. Kolmanda isiku menetluskulu tuleks HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 alusel kanda kaebajal. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Selleks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötatamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09). Õigusabiteenuse maksumus sõltub kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast. Kuludokumentides on kajastatud teenuse liik ja summa, kuid ei selgu teenuse arvestamise aluseks olnud ühik, kogus (teenuse osutamiseks kulunud aeg). Kuna kohtule ei ole neid andmeid esitatud, ei ole võimalik hinnata õigusabi osutamise raames kohtule esitatud materjalide koostamise ajamahukust ning menetluskulude põhjendatust. Seetõttu ei kuulu kolmandate isikute taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Urmas Isanda apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja kohustada Surju Vallavalitsust haldusakti andmiseks Miku 25 katastriüksusel paikneva ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks (ehitise paiknemine Miku 26 kinnistu piirile lähemal kui 1 m ja katuseräästa ulatumine 27 cm üle Miku 26 kinnistu piiri). Samuti palutakse apellatsioonkaebuses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 330 krooni ja õigusabikulud 14 958 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on

§-le 59 viidates asunud ebaõigele seisukohale, et ehitusjärelevalve ei ole kohustus teha järelevalvet ehitusobjektil ning kontrollida, mida ehituse ajal konkreetselt tehakse, vaid see kohustus on tulenevalt

§-st 30 omanikujärelevalvel.

§ 60

p-st 5 tuleneb, et ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses on kontrollida ka ehitustöid. Kohtu ebaõige lähtekoht võis mõjutada vaidluse lahendamist; 2) puudub vaidlus, et Miku 25 ehitis pidi projekti kohaselt jääma Miku 26 kinnistu piirist 1 m kaugusele. Miku 25 elamu laienduse teostusmõõdistusega aga selgus, et ehitis paikneb piirist 0,33 m kaugusel. Ka selle üle pole vaidlust, et Miku 25 ehitise laiendamise tulemusena ulatub katuseräästas 27 cm üle kaebaja kinnistu piiri, kuigi ehitusprojektis sellist üle piiri ehitamist ette nähtud ei olnud ega saanudki olla, sest kaebaja ei oleks selleks nõusolekut andnud. Vaidlus taandub sellele, kellel lasub vastutus ja kuidas seda tulemuslikult realiseerida, kui ilmneb, et ehitamise käigus ei ole kinni peetud ehitusprojektist, sh asendiplaanist, mille põhjal ei ole võimalik hoone loodusesse mahamärkimise täpseid koordinaate naaberkinnistu piiri suhtes kindlaks teha ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kohtu 7

(14)3-08-2297 põhjendustest võib järeldada, et sellist vastutust ei saa panna vastustajale ehk ehitusjärelevalve läbiviijale seetõttu, et hoone paiknemine piirile asendiplaanil näidatust lähemal on tingitud sellest, et hoone asukoht oli vanal krundiplaanil vale ning enne ehitamist ega ehitamise ajal ei tuvastatud, et aiamaja vundamendi paiknemine krundil ei olnud kooskõlas eelnevalt koostatud ehitusprojektiga. Kohus järeldas sellest, et vaidlusaluse ehitise puhul ümberehitusprojektis toodud tingimusi ei rikutud, mistõttu pole vastustaja kohustatud tegema ettekirjutust

§ 61alusel.

Selline lähenemine ei ole õige.

§ 61

lg 1 p 3 alusel teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Nimetatud juhul ei ole pädeval ametiisikul puuduse ilmnemisel võimalik valida, kas ettekirjutust teha või mitte. Küll aga saab ta kaalutlusõiguse reeglite järgi otsustada sellise ettekirjutuse sisu üle, mistõttu ei hakka apellant ega pea hakkama ka kohus arutlema selle üle, kas õigusvastaselt laiendatud ehitise sein tuleks lammutada ja naaberkinnistule ulatuv katuseräästas teatud osas maha lõigata või mitte. Vastav ettekirjutus tuleb

§ 61

lg 1 p 10 alusel teha ka juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele, mida kooskõlas

§ 18lg 3 p-ga 4 peaks olema võimalik ehitusprojekti järgi kontrollida.

Seega oli ja on vastustajal kohustus tegutseda. Vastustaja on õigusvastaselt tegevusetu. Haldusorgani viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsuse nr 3-3-1-45-08 p 14). 3) vastustaja ei saa oma vastutusest vabaneda ka õigustusega, et hoone paiknemine piirile asendiplaanil näidatust lähemal on tingitud sellest, et hoone asukoht oli vanal krundiplaanil vale. Enne ümberehitusprojekti koostamise lubamist pidanuks vastustaja kolmandatelt isikutelt või projekteerijalt nõudma geodeetilise alusplaani koostamist (millele viitab ka ümberehitusprojekti koostaja) või vähemalt laiendatava ehitise nurkade täpse kauguse piirist esitamist ja hiljem, st enne ehitusloa andmist, ka hoone loodusesse mahamärkimise täpseid koordinaate, et teha kindlaks situatsioonielemendid, sh juurdeehituse täpne asukoht naaberkinnistu piiri suhtes. Selline vajadus tekib ennekõike kinnistu piiri lähedale ehitamisel ehk ohu puhul sattuda naaberkinnistule, seda enam olukorras, kus lähteandmed hoone asukoha asendiplaani jaoks on võetud katastriüksuse plaanilt mõõtkavas 1:10004 mõõtkavale 1:
  3. Sellisel viisil plaani suurendamine suurendab kahekordselt vea tekkimise võimalust.

§ 18

lg 3 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, mille järgi oleks võimalik mitte ainult kontrollida ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Võõrale kinnisasjale ehitamine on keelatud (AÕS § 127 lg 1 ja

§ 23lg 5).

Ka Surju valla ehitusmääruse p 40 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele; 4) vastustaja vastutust ei välista puudulikult või isegi olematult teostatud omanikujärelevalve, mis

§ 30

lg 3 järgi peab toimuma ehitise ehitamise alustamisest kuni kasutusloa saamiseni ja hõlmama

§ 30lg 5 p 1 kohaselt ka ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimist.

Omanikujärelevalve korras ehitamisel pidi omanikujärelevalve tegijatele (antud juhul kolmandatele isikutele) olema hiljemalt enne ehitustööde alustamist arusaadav (või vähemalt pidid nad möönma), et ehitamise käigus on oht sattuda naaberkinnistu piirile lähemale kui 1 m, ning nad pidid sellele operatiivselt ja koheselt reageerima, seda enam, et piirivaiadeks on looduses hästi nähtavad metalltorud; 5) kohus märgib, et

§ 33

lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Nimetatud normi kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehitusjärelevalve läbiviimine ei tähenda seda, et ehitise vastavust õigusaktidega ettenähtud 8

(14)3-08-2297 nõuetele saab kontrollida ning ettekirjutusi nõuetega kooskõlla viimiseks saab ja tuleb teha ennekõike kasutusloa väljastamisel. Selline lähenemine ei vastaks

§-s 59 sätestatud ehitusjärelevalve ulatusele, §-s 60 sätestatud ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevusele, §-s 61 sätestatud juhtudele, mil ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tegema ehitise omanikule ettekirjutuse, samuti tõhusale ja tulemuslikule ehitusjärelevalvele tervikuna ega ka HMS § 5 lg-st 2 tulenevale haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõudele; 6) kohus on HMS § 5 lg-le 2 viidates jätnud tähelepanuta, et säte eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Üksnes kirjale vastamist, Miku 25 elamu laienduse mõõtmist, kinnistul kohapeal käimist ega ka teostusmõõdistuse koostamist ei saa pidada õigusvastase ehitamise lahendamisel tõhusaks ega tulemuslikuks tegevuseks. Etteheiteid Miku 25 juurdeehituse selles osas, mis puudutavad kohase drenaaži paigaldamist ja seega ka kaebaja kinnistule sadevee valgumist, kaebajal enam ei ole, sest esimeses astmes toimunud kohtumenetluse käigus on kolmandad isikud selle puuduse kõrvaldanud. Selles osas haldusakti andmiseks ehk ettekirjutuse tegemiseks vastustaja kohustamiseks vajadus puudub; 7) kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, mis puudutavad Miku 25 ehituse laiendamist selliselt, et katuseräästas ulatub 27 cm üle Miku 26 piiri, ning on jätnud vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse sellest aspektist käsitlemata. Ehitis on õigusvastane, kui see paikneb võõral maatükil õigusliku aluseta (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-3-1-34-05); 8) kujunenud olukord oleks suure tõenäosusega olemata, kui vastustaja oleks enne ehitise laiendamise ehitusloa väljastamist kaasanud HMS § 11 lg 1 p 3 alusel haldusmenetlusse ka kaebaja ning § 40 kohaselt arvestanud kõigi menetlusosaliste vastuväidete ja arvamustega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse; 9) kaebaja soovib mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu ja õigusabikulu vastustajalt väljamõistmist.
  3. Vastustaja vastuses paluti jätta Urmas Isanda apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud (õigusabi) 3 360 krooni. Vastuväited: 1) vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebusega muus osas kui selles, milles kaebaja faktiliselt loobub oma nõudest ettekirjutuse koostamiseks drenaaži paigaldamiseks, kuna see osa ehitamisest on käesolevaks ajaks teostatud. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et antud juhul oli kohalikul omavalitsusel kohustus teha ettekirjutus

§ 61lg 1 p 3 alusel kaebuses toodud sisuga.

Kohus leidis õigesti, et ehitusjärelevalve oli toimunud. Seda ei muuda olematuks asjaolu, et järelevalve tulemusena puudus ettekirjutuse tegemiseks vajadus; 2) õige pole

§ 61

lg 1 tõlgendus, nagu ei oleks ettekirjutuse tegemisel pädeval ametiisikul kaalutlusõigust. Pole mõeldav sellise ettekirjutuse tegemine, mille puhul oleks jäänud puudutatud isikute huvid, asjas tähtsust omavad asjaolud ja avalik huvi kaalumata. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel teinud kaalutlusvigu. Kaebaja viide Miku 25 kinnistu geodeetilise plaani koostamise vajadusele, mida vastustaja pidanuks projekteerijalt nõudma, on alusetu. Vastavalt

§ 19lg-le 2 võib seda nõuda ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt.

Antud juhul ei olnud tegemist maatüki selliste omadustega, mis igal juhul tinginuks geodeetilise plaani koostamist; 3) viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-45-08 on vaidluse kontekstis ebaõige, sest vastustaja ei ole jätnud ehitusjärelevalvet tegemata, soovitades selle asendamist tsiviilõigusliku vaidlusega naabrite vahel. Just järelevalve teostamisel on vastustaja jõudnud kaalutletud järeldusele, et ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimine ehitise asukoha osas on võimatu selle kulukuse tõttu 9

(14)3-08-2297 (nii ajaliselt kui rahaliselt); projektist kõrvalekaldumine ei riku kaebaja õigusi oluliselt (27 ca üle piiri kohas, kus asub kaebaja aed); õiguste heastamine on võimalik asjaõigusseaduse sätete rakendamise teel. Seisukoha võtmisel tuli vastustajal kaaluda nii kaebaja kui ka kolmandate isikute huve, mida tuleb samuti kaitsta; 4) vastustaja jätab tähelepanuta kasutusloa väljastamise menetlusega seotud väited, sest kaebust ei ole sellega seoses esitatud. Samuti jätab vastustaja tähelepanuta väited, mis seonduvad vastustaja võimalike eksimustega ehitusloa väljastamisel (naaberkinnistu omaniku kaasamata jätmine), sest ehitusloa väljastamist ei ole vaidlustatud. Kaebaja ei ole neid väiteid esimese astme kohtus esitanud; 5) kaebaja heidab halduskohtule ette menetlusnormi rikkumist otsuse põhjendamisel osas, mis puudutab ehitise laiendamist selliselt, et katuseräästas ulatub 27 cm üle piiri ehk võõrale kinnistule. Kohus on selles osas oma seisukoha öelnud. Kohus tuvastas, et ehitise laiendus asub piirile lähemal kui 1 m ja et vallavalitsus on seda uurinud, kuid leidnud, et ettekirjutuse tegemine oleks kirjeldatud juhtumi puhul ebaõiglane. Kohtu hinnangul on vastustaja sellega kaebaja taotluse lahendanud. Kohus ei pidanud arutlema seda rikkumist pikemalt, sest kaebuse esemeks oli vallavalitsuse ehitusjärelevalve kui toimingu tegemata jätmine, mida kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. Väidetav menetlusnormi rikkumine ei ole oluline, kuna see ei oleks saanud mõjutada kohtuotsuse järeldusi; 6) esimese astme kohtus kaebaja poolt kantud menetluskulude väljamõistmiseks ei ole alust ka kaebuse rahuldamise korral, sest puudub HKMS § 93 lg-s 1 kohustuslikuks nimetatud kohtukulude nimekiri; 7) vastustaja nõustub halduskohtuga, et haldusülesandeid täitvatel ametnikel on olemas vajalik kvalifikatsioon ka oma toimingute kaitsmiseks halduskohtus, kuid apellatsioonimenetlus ei ole kohaliku omavalitsuse, eriti Surju Vallavalitsuse igapäevane tegevus. Surju vallasekretäril ei ole vajalikku juriidilist haridust. Seetõttu taotleb vastustaja oma apellatsioonimenetluse kulud kaebajalt välja mõista.
  1. Kolmandad isikud kaebaja apellatsioonkaebusele vastamise võimalust ei kasutanud.
  2. Rando Heinsalu ja Marilin Türini apellatsioonkaebustes paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kolmandate isikute menetluskulude hüvitamise taotlused rahuldamata, ning mõista Urmas Isandalt Rando Heinsalu kasuks välja 4 720 krooni ja Marilin Türini kasuks 1 180 krooni. Apellatsioonkaebuste põhjendused: 1) kohus on oluliselt rikkunud HKMS §-s 93 sätestatut. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud välja mõistmata, kui menetlusosaline jätab enne kohtuvaidlusi kohtule esitamata kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid. Kolmandad isikud esitasid enne vaidlusi kohtukulude nimekirja, millest selgub, et õigusabikulud on kantud Advokaadibüroo TAMAR arvete alusel. Kohtule esitati ka kuludokumendid – maksekorraldused. Seega oli HKMS § 93 lg-s 1 sätestatud dokumentide esitamise kohustus täidetud ning kohtul puudus seaduslik alus kulude välja mõistmata jätmiseks; 2) HKMS § 93 lg 5 alusel menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamiseks ei pea kuludokumentidest nähtuma õigusabiteenuse osutamiseks kulunud aeg. Õigusabiteenuse osutajal ja teenuse tellijal on VÕS-s kehtivat dispositiivsuse põhimõtet ning käsunduslepingu kohta sätestatut arvestades õigus kokku leppida teenuse koondtasus (nn tükitöö), mitte tehinguks (toiminguks) kulunud ajaühiku maksumuse summas. Selline võimalus on sätestatud ka advokatuuriseaduse §-s
  3. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust peab kohus 10
(14)3-08-2297 analüüsima esitatud menetlusdokumentide, mitte kuludokumentide alusel. Viimastest nähtub kantud kulu suurus. Suuruse põhjendatuse selgitamiseks tuleb analüüsida menetlusdokumentide koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning dokumendi koostamise keerukust ja ajamahukust. Lisaks tuleb arvestada istungite arvu ja keerukust ning vajadusel nende ajalist kestust. Seega ei sõltu menetluskulude põhjendatuse analüüs arvel märgitud või märkimata jäetud ajast. Isegi kui teenuse osutamiseks kulunud aeg arvele märgitakse, ei ole see kohtu jaoks kulu põhjendatuse otsustamiseks määrav, sest inimestel kulub teenuse osutamiseks erinev ajahulk, mis ei pruugi ühtida kohtu arvamusega. Halduskohtul oli võimalik menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust hinnata ning taotluse rahuldamata jätmine kohtu poolt esile toodud põhjusel ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga. Kaebaja ei esitanud
  1. märtsi
  2. a kohtuistungil R. Heinsalu menetluskulude suuruse osas vastuväiteid ning leidis need asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud olevat. Kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o
  3. juuniks
  4. a, kaebaja M. Türini menetluskulude suuruse osas vastuväiteid ei esitanud.
  5. Urmas Isanda vastuses kolmandate isikute apellatsioonkaebustele leitakse, et halduskohtu otsus on kolmandate isikute menetluskulude käsitluse osas õige ja põhjendatud.
  6. Vastustaja vastuses kolmandate isikute apellatsioonkaebustele nõustuti nendega. Kohtule esitatud tõendid ja kuludokumendid olid piisavad vajalike ning põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus kontrollib esmalt halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust U. Isanda apellatsioonkaebuse põhjal (I), seejärel menetluskulude jagamise seaduslikkust ja põhjendatust R. Heinsalu ja M. Türini apellatsioonkaebuse põhjal ning jagab apellatsioonimenetluse kulud (II). I
  8. U. Isanda apellatsioonkaebuses on taotletud uue otsusega vastustaja kohustamist haldusakti andmiseks vaidlusaluse ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks ehitise piirile lähemal kui 1 m paiknemise ja katuseräästa 27 cm võrra üle piiri ulatumise osas. Apellatsioonkaebuse põhjendustes märgib apellant, et etteheiteid Miku 25 juurdeehituse selles osas, mis puudutavad kohase drenaaži paigaldamist ja seega ka kaebaja kinnistule sadevee valgumist, kaebajal enam ei ole ning selles osas haldusakti andmiseks ehk ettekirjutuse tegemiseks vastustaja kohustamiseks vajadus puudub. Seega, tulenevalt apellatsioonkaebuse taotlusest ja põhjendustest, ei ole ringkonnakohtul U. Isanda apellatsioonkaebuse lahendamiseks vaja keskenduda küsimustele, mis puudutavad vastustaja kohustamist ettekirjutuse tegemiseks seoses sadevee valgumisega kaebaja kinnistule. Apellatsioonimenetluses käib aga poolte vahel jätkuvalt vaidlus selle üle, kas vastustaja on kohustatud tegema Miku 25 ehitise omanikele

alusel ettekirjutuse ehitise ehitusprojektiga 11

(14)3-08-2297 kooskõlla viimiseks seoses asjaoluga, et ehitis paikneb piirile lähemal kui 1 m ning katuseräästas ulatub 27 ca üle kaebaja kinnisasja piiri.
  1. Miku 25 elamu laienduse teostusmõõdistuse tulemusi kajastavast
  2. septembril
  3. a OÜ Kotkasilm poolt koostatud joonisest (tl 69) nähtub, et hoone üks piiripoolne nurk on piirist 0,33 m kaugusel ning selles nurgas ulatub katuseräästas 0,27 m üle piiri, hoone teises piiripoolses nurgas jääb katuseräästas piirist 0,52 m kaugusele. Ümberehitusprojekti koostaja on
  4. detsembri
  5. a kirjas (tl 74) vallavalitsusele selgitanud, et ümberehitusprojekti asendiplaanil on näidatud, et hoone üks piiripoolne nurk peab jääma piirist 1 m kaugusele ja teine nurk mõõdetult asendiplaanilt 0,75-0,8 m kaugusele; projekt on koostatud vastavalt vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustele, millega ei nõutud uue geodeetilise alusplaani koostamist; mõõtmistulemuste põhjal selgus, et hoone nurk on piirist 0,33 m, mitte 0,75-0,8 m kaugusel; on selge, et hoone asukoht vanal krundiplaanil ei olnud õige, nimetatud hoone nurk oli piirile 0,4-0,5 m lähemal; ümberehitatud hoone seinte mõõdud vastavad projektile; edaspidi tuleks nõuda projekteerimise lähtetingimustes kehtiva geodeetilise alusplaani koostamist. Asjast nähtuvalt selgus ehitise ühe nurga piirile ümberehitusprojekti osaks oleval asendiplaanil ettenähtust lähemal paiknemine ja katuseräästa üle piiri ulatumine menetlusosalistele
  6. a juunis, kui pärast piiril asunud kolmandatele isikule kuuluva kuuri eemaldamist oli võimalik ühest piiripunktist teise tõmmatud nööri abil kontrollida piiri paiknemist. Selleks ajaks oli ehitamine praktiliselt lõpetatud – valmis olid seinad ja katus, pooleli olid projektijärgsed tööd sadevee ärajuhtimiseks.
  7. Ehkki kaebaja märgib, et

alusel tehtav ehitusjärelevalvealane ettekirjutus on kaalutlusotsus, mille sisu ei saa kaebaja ega kohus vastustajale ette kirjutada, on ilmne, et kaebaja poolt soovitava olukorra, kus ehitis ei paikneks piirile lähemal kui 1 m ning katuseräästas ei ulatuks üle piiri, saavutamine pole võimalik muul moel kui elamu seina ja katuseräästa lammutamisega. Muud seadusega ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule antud võimalused (juhtida tähelepanu õigusrikkumisele, nõuda ehitamise peatamist, kohustada tegema edasise ehitamise või ehitise nõuetele vastavaks viimise toiminguid) ei võimalda saavutada seda, et juba püstitatud elamu paikneks ümberehitusprojekti asendiplaanil näidatud kaugusel piirist. Sellise sisuga ettekirjutuse tegemisest on vastustaja

  1. septembri
  2. a kirjas keeldunud, leides et laiendatud ehitise seina likvideerimise ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamise nõudmine oleks ebaõiglane, tekitaks omanikule ülemäärast kahju ega oleks kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ehitis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav ja naabri õiguste kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Ringkonnakohtu hinnangul on kohalik omavalitsus põhjendatult keeldunud kohustamast kolmandaid isikuid lammutama elamu valminud seina ja katuseräästast. Kaebaja õiguste riive ulatust (elamu üks nurk on vaidlustamata ehitusloa aluseks olevas ümberehitusprojektis 12

(14)3-08-2297 ettenähtust ca poole meetri võrra piirile lähemal ning elamu katuseräästa üks nurk ulatub 27 cm võrra üle piiri) arvestades on ilmselgelt ebaproportsionaalne nõuda lõppjärgus ehitise seina ja katuse lammutamist. Kaebaja ei ole esile toonud sellist naabrusõiguste rikkumist, mis õigustaks kolmandatelt isikutelt suurte kulutuste kandmise nõudmist projektijärgse olukorra saavutamiseks. Oluline on seegi, et miski ei viita asjas sellele, et ehitusprojektist oleks kõrvale kaldutud pahatahtlikult. Kujunenud olukorra on põhjustanud asjaolu, et hoone asukoht vanal krundiplaanil ei olnud õige. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et vastustaja ja ehitise omanike vajaliku hoolsuse korral olnuks piirile ülemäära lähedale ehitamine välditav, võivad olla õiged, kuid see ei õigusta projektist kõrvalekaldumise avastamise ajaks tekkinud olukorra lahendamiseks ebaproportsionaalsete vahendite kasutamist ehitusjärelevalvet teostava organi poolt.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Kaebaja pöördumise alusel algatatud ehitujärelevalve käigus on vastustaja kontrollinud olukorda ja kaalutletult leidnud, et kaebaja soovitud ettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud.
  2. Neil põhjustel jääb U. Isanda apellatsioonkaebus rahuldamata. II
  3. R. Heinsalu ja M. Türini apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse resolutsioonis sisalduva menetluskulude jaotuse muutmiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendavat osa kolmandate isikute menetluskulude kaebajalt välja mõistmata jätmise põhjenduste osas.
  4. Ringkonnakohus nõustub kolmandate isikutega selles, et menetluskulude HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist ei takista iseenesest asjaolu, et „kuludokumentides on kajastatud teenuse liik ja summa, kuid ei selgu teenuse arvestamise aluseks olnud ühik, kogus (teenuse osutamiseks kulunud aeg)“. Kohus on märkinud õigesti, et õigusabiteenuse maksumus sõltub kohtuasja keerukusest, töömahust ja asja ajamiseks kulunud ajast, kuid õigeks ei saa pidada lähenemist, nagu takistaks õigusabi osutamiseks tundide arvu ja tunni hinna märkimata jätmine töö ajamahukuse hindamist. Teenuse osutamiseks kulunud aega saab kohus hinnata tavapäraselt sarnase keerukusastmega asja ajamiseks kuluvast ajast lähtudes. Kolmandate isikute esindaja kulu ei ole käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane.
  5. Kolmandate isikute menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ei pea ringkonnakohus siiski põhjendatuks. HKMS § 92 lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebajalt menetluskulude väljamõistmine oleks kaebuse rahuldamata jätmisest hoolimata tema suhtes ebaõiglane, sest ehkki kaebaja ei saavutanud soovitud ettekirjutuse tegemiseks vallavalitsuse kohustamist, saanuks kolmandad isikud enne ehitamisele asumist piiri täpse asukoha väljaselgitamisel piirile lubamatult lähedale ehitamist vältida. 13
(14)3-08-2297
  1. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad samuti menetlusosaliste endi kanda. Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu kannavad apellandid oma kulud ise. Vastustaja kulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 93 lg 5 alusel. Ehitusjärelevalvealane tegevus ei välju vastustaja igapäevase tegevuse raamest. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus Osaliselt tühistatud Riigikohtu 14 03 2011 otsusega nr 3-3-1-3-11 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Rando Heinsalu ja Marilin Türini kassatsioonkaebused.
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus haldusasjas nr 308-2297 ja Tallinna Halduskohtu
  6. juuli
  7. a otsus samas asjas osas, millega jäeti rahuldamata Rando Heinsalu ja Marilin Türini taotlused menetluskulude hüvitamiseks.
  8. Mõista Urmas Isandalt menetluskulude hüvitamiseks Rando Heinsalu kasuks välja 317 (kolmsada seitseteist) eurot 64 senti ja Marilin Türini kasuks 91 (üheksakümmend üks) eurot 39 senti.
  9. Tagastada kautsjonid. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.