KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08

) antud võimalusi ettekirjutuse tegemiseks, sunniraha määramiseks, samuti väärteo menetlemiseks. Surju Vallavalitsuse

1. septembri
2. a kirjas (tl 40-41) märgiti, et
3. septembril
4. a läbi viidud elamu laienduse teostusmõõdistuse andmetel paikneb ehitise kaugeim punkt 0,52 m kaugusel katastriüksuse piirist ning lähim punkt ületab piiri 0,27 m ulatuses, kuigi vastavalt ümberehitusprojekti asendiplaanile pidi ehitis jääma piirist 1 m kaugusele. Ehitise mõõdud ühtivad ümberehitusprojektis toodud mõõtudega. Seega on ehitise laiendamisel järgitud projekti, kuid ehitise asukoht ei ühti ehitusloa andmise aluseks olnud asendiplaanil näidatud ehitise asukohaga.

§ 61

lg 1 p 3 kohase ettekirjutuse tegemine ning laiendatud ehitise seina likvideerimine ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine oleks ebaõiglane, tekitaks omanikule ülemäärast kahju ega oleks kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ehitis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav ja naabri õiguste kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Asjaõigusseaduse § 148 lg 2 näeb ette, et kui piiriülene ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sellisel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Ümberehitusprojekti kohaselt tuleb hoone krundile langev sadevesi koos hoone ümbruse drenaažiga suunata vihmaveetorude alla paigaldatud äravoolulehtritesse, mis tuleb ühendada vähemalt 3 m pikkuse dreeniva torustikuga või krunti piiravasse kraavistikku; maapinna kalde saavutamiseks tuleb krunt täita 2

§ 60

lg 1 p-de 1, 5 ja 7 kohaselt on vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses kontrollida

täitmist, sh ehitatavas ehitises või selle osas; kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele.

§ 61

lg 1 p 3 alusel teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist.

§ 1

lg-st 1, § 3 lg-st 1, § 12 lg-st 1 ning §-dest 59, 60 ja 61 tuleneb kohaliku omavalitsusüksuse täitevorganile kohustus tagada ehitamine kooskõlas ehitusprojektiga ja selle nõude mittetäitmisel teha kohane ettekirjutus. Kohustuse täitmata jätmisel ei saa viidata erinevatele tsiviilõiguslikele positsioonidele, sest vastasel korral kaotaks

regulatsioon oma mõtte. Sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsuse nr 3-3-1-45-08 p-s 14 märgitu, mille kohaselt viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega, ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam; 3) kaebaja on püüdnud leida olukorrale muid lahendusi, esitades kolmandale isikule mitmeid kokkuleppe projekte, kuid kolmanda isiku vastuseisu tõttu ei ole projektidest kaugemale jõutud. Kujunenud olukorras oleks kohatu rääkida omanikujärelevalve teostamisest

§ 30

tähenduses, samuti ehitise asjaõiguseta heausksest püstitamisest AÕS § 148 lg 2 mõttes; 4) vastustaja õigeaegse ja tõhusa järelevalve korral oleks ehitise laiendamine vastuolus ehitusprojektiga olnud välditav. Kuna

§ 61

lg 1 p 3 alusel tehtav ettekirjutus on kaalutlusotsus, ei saa kaebaja ega kohus otsustada ettekirjutuse sisu üle, kuid kohus saab avaliku võimu kandjat kohustada ettekirjutust tegema.

1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) vallavalitsus väljastas
2. novembril
3. a ehitusloa aiamaja laiendamiseks ümberehitusprojekti alusel, mille kohaselt pidi laiendatav ehitis jääma krundi piirist 1 m kaugusele. Projektis oli käsitletud ka sadevee juhtimist, et vältida vee valgumist naaberkinnistule. Vastustaja on vastanud kaebaja pöördumistele
4. juulil,
5. juulil ja
6. septembril
7. a,
8. septembril
9. a on käidud kohapeal ja teostatud kontrollmõõdistamine,
10. septembril
11. a paluti Miku 25 omanikelt selgitusi ja arvamusi seoses väidetava ehitusprojektist kõrvalekaldumisega,
12. oktoobril
13. a saadeti 3

§ 59

mõttes ega kontrolli

§ 60

lg 1 kohaselt

täitmist Miku 25 ehitise omaniku poolt. Kas ehitusjärelevalve peab lõppema ettekirjutusega ja millal peab menetlus lõppema, on kohaliku omavalitsuse otsustada; 2) ehitusjärelevalve on toimumas. Vastustaja teostab toiminguid asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks. Vastustaja on pöördunud ka projekti koostaja poole, kes andis selgitusi

1. detsembri
2. a kirjaga. Tuginedes projekteerija ja Miku 25 omaniku selgitustele, ei näe vastustaja alust teha ettekirjutust seoses maja räästa ulatumisega üle kinnistu piiri. Räästa üle piiri ulatumine on tingitud asjaolust, et hoone asukoht vanal krundiplaanil ei olnud õige. See selgus alles siis, kui maja oli juba ehitatud.

ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust nõuda igal juhul geodeetiliste tööde teostamist (

§ 19lg 2).

Füüsiliselt ei ole võimalik maja räästast Miku 25 kinnistu piiridesse viia. Ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul eraldi. Absoluutset lammutamiskohustust seadusest ei tulene ja see poleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Maja räästa ulatumine ühes kohas 0,27 m üle piiri ei ole selline rikkumine, mis nõuab kindlasti räästa eemaldamist ja mille tõttu ei võiks kaebajal tekkida talumiskohustust koos kahju hüvitamisega. Välistatud ei ole ka AÕS §-s 148 ettenähtud õiguste kaitse. Ettekirjutus ei oleks proportsionaalne, sest kaebaja ei ole välja toonud oma põhjendatud huvi katusenurga lammutamiseks. Vihmavee valgumine kaebaja krundile vajab veel täiendavat kontrollimist. Kohustamiskaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja avalduse alusel ehitusjärelevalve toimub, kuid faktilisi asjaolusid arvestades ei ole kaebajal õigust ettekirjutuse tegemist nõuda.

1. Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) aiamaja laiendades järgiti projekti, laiendatud ehitise mõõdud ühtivad projektis toodud mõõtudega ning ehitist on laiendatud vastavalt vundamendi plaanile. Seega ehituslikult on aiamaja laiendatud kooskõlas projektil joonestatuga ja on ehitusprojektiga kooskõlas. Ehitusprojektiga kooskõlas ei ole elamu asukoht. Vastustaja on kaebajale
2. septembri
3. a kirjas selgitanud, miks ei ole laiendatud ehitise seina likvideerimine ning katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kujunenud olukorras on vastustaja, kasutades talle seadusega antud diskretsiooniõigust, leidnud, et kuna ehitis vastab oma mõõtudelt projektis märgitule ehk siis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas ning naabriõiguste kahjustused on kõrvaldatavad AÕS § 148 lg-s 2 sätestatu kohaselt, puudub vastustajal kohustus ettekirjutust teha. Kaebajal on võimalik oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse; 2) kolmas isik avastas ehitamise käigus, et oli rajanud reovee mahuti naabri kinnistule ja ehitanud osaliselt naabri kinnistule ka kuuri. Koheselt pärast rikkumise avastamist pöördus ta olukorra lahendamiseks kaebaja poole. Kuna kaebaja küsitud maamüügi hind ületas turuväärtust peaaegu kolmekordselt ning ka hüvitis servituudi eest oli ülemäärane, otsustas kolmas isik ehitised kaebaja kinnistult likvideerida ning eelneva olukorra taastada. Ehitusprojektis märgitud ulatuses ehitatud hoone lõhkumine, arvestades kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise ulatust, ei ole proportsionaalne ja kahjustab omandit ülemääraselt. Laiendatud ehitis on kaebaja kinnistu piiril püstitatud heauskselt. Kolmas isik on jätkuvalt nõus keskmise turuhinnaga omandama vajalikus suuruses maatüki või tasuma mõistlikus suuruses perioodilist hüvitist. 4

§-st 59 tuleneb, et ehitusjärelevalve kohustuseks ei ole teha järelevalvet ehitusobjektil ning kontrollida, mida ehituse ajal konkreetselt tehakse. Selline kohustus on

§ 30

alusel omanikujärelevalvel, mille eesmärk on tagada alates ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet; 3) vastustaja õigusvastase tegevusetuse tuvastamiseks tuleb selgitada, kas tal oli kohustus tegutseda; 4) vastustaja väljastas

1. juunil
2. a projekteerimistingimused ja
3. novembril
4. a ehitusloa Miku 25 asuva aiamaja laiendamiseks. Aiamaja ümberehitusprojekti kohaselt toimus elamu laiendamine olemasoleva varjualuse, terrassi ja aiamaja ümberehitamise teel. Ehitusprojekti koostamine ja ehitise laiendamine toimus krundil olemasolevast aiamaja vundamendist lähtudes. Pärast ehitise valmimist selgus, et hoone asukoht krundil ei olnud kooskõlas asendiplaaniga. Kaebaja sõnul tekkisid tal kahtlused hoone krundil paiknemise mittevastavuse osas
5. juunil
6. a, asjaolu tuvastati pärast puukuuri teisaldamist nööri tõmbamisel ühest piiripunktist teise. Ehitise asendiplaanile mittevastavat paiknemist tõendab
7. septembri
8. a teostusmõõdistuse plaan, millest nähtuvalt paikneb ehitis naaberkinnistu piirist 0,33 m kaugusel, kuigi ümberehitusprojekti asendiplaani kohaselt pidi ehitis jääma piirist 1 m kaugusele. Eeltoodust tulenevalt esines õiguslik alus ehitusjärelevalve algatamiseks; 5) kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva taotluse saamisel tuleb kindlaks teha, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele.
9. juuni ja
10. juuli
11. a pöördumistes väitis kaebaja katuseräästa üle piiri ulatumist ja vihmavee valgumist tema krundile.
12. juulil
13. a teatati kaebajale ehitusloa väljastamisest ja saadeti asendiplaan,
14. juulil
15. a vastati kaebajale, et lähemal ajal hindab vallavalitsus olukorda kohapeal ning vajadusel koostab ettekirjutuse. Reaalseid ehitusjärelevalve toiminguid vastustaja
16. juulist kuni
17. septembrini
18. a ei teinud.
19. septembril
20. a pöördus kaebaja uuesti vastustaja poole ettepanekuga lahendada olukord (kinnistu piiri rikkumine ja maa liigniiskus katuseräästast valguvast veest)

-s sätestatud võimalustest lähtudes.

1. septembril
2. a kontrolliti olukorda kohapeal ja
3. septembril
4. a koostati teostusmõõdistuse plaan,
5. septembril ja
6. oktoobril
7. a küsiti seletust Miku 25 omanikelt. Seega teostas vastustaja toiminguid pöördumises märgitud asjaolude kontrollimiseks.
8. septembri
9. a vastuses on toodud asjaolud, mille tõttu vastustaja leiab, et

§ 61lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse tegemine, laiendatud ehitise seina likvideerimine ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine oleks ebaõiglane, 5

§ 61

lg 1 p 3 kohaselt tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Asjas esitatud tõendite kohaselt vastavad ümberehitatud hoone mõõdud projektile, samuti paikneb ümberehitatud elamu ümberehitatava aiamaja vundamendil vastavalt projektile, kuid hoone ei paikne krundil katastriüksuse piirist mitte 1 m, vaid 0,33 m kaugusel.

1. septembri
2. a vastuses on vastustaja keeldunud ettekirjutuse tegemisest seoses ehitise asukoha mitteühtimisega asendiplaanil näidatud asukohaga, pidades antud küsimuses ettekirjutuse tegemist põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on vallavalitsus oma vastusega lahendanud kaebaja taotluse ettekirjutuse tegemiseks seoses hoone krundil paiknemisega. Vallavalitsuse
3. septembri
4. a vastust ei ole kaebaja vaidlustanud. Vallavalitsuse seisukohta, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele ning ehitise mõõdud vastavad projektile, kinnitab ka ümberehitusprojekti koostaja. Projekti koostaja selgituse kohaselt on hoone paiknemine piirile asendiplaanil näidatust lähemal tingitud sellest, et hoone asukoht oli vale vanal krundiplaanil. Projekteerija hinnangul tuleks taoliste vigade vältimiseks nõuda projekteerimistingimuste väljastamisel uue geodeetilise alusplaani koostamist. Vaidlusaluse ehitise projekteerimistingimustes seda ei nõutud. Tõenditest nähtuvalt enne ehitamise alustamist ega ehitamise ajal ei tuvastatud, et aiamaja vundament ei paikne krundil kooskõlas varasema plaaniga. Kogutud tõendeid hinnates ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse ehitise puhul on rikutud ümberehitusprojektis toodud tingimusi. Seega ei olnud vastustaja kohustatud hoone paiknemise osas tegema kolmandatele isikutele ettekirjutust

§ 61

alusel; 7) kaebaja taotlust seoses sadevee valgumisega tema krundile menetles vastustaja edasi. Seda kinnitab vastustaja

1. oktoobri
2. a pöördumine Miku 25 elanike poole probleemi lahendamise võimaluste selgitamiseks. Enne järelepärimisele vastamiseks antud ühekuulise tähtaja möödumist pöördus kaebaja kohtusse. Vastustaja väitel oli menetlus sadevee valgumise osas lõpule viimata ja seetõttu ei saanud vastustaja asjas otsust teha. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole ehitustegevus lõpetatud, projektis näidatud tööd sadevee ärajuhtimiseks on alles teostamisjärgus ning rajatud on ajutine sadevee äravoolutorustik; 8) HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja pöördus vastustaja poole kinnistu piiri ületamise ja sadevee probleemiga
3. juulil
4. a. Osaliselt lahendas vastustaja kaebaja taotluse
5. septembril
6. a ning osaliselt menetlus jätkus. Ehitise paiknemise osas kulus vastustajal taotluse menetlemiseks ca 2,5 kuud. Selle taotluse osas ei ole haldusmenetlus toimunud liiga pika aja vältel ja/või viivitusega. Pärast sadevee ärajuhtimise osas asjaolude väljaselgitamist ja menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahenditega rikkumine kõrvaldada. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebaja õigusi sadevee probleemiga seonduvas järelevalvemenetluses rikutud. Asjaolu, et kaebaja taotlused ei ole lahendatud temale sobival viisil, ei tähenda, et vajalikud menetlustoimingud jäid tegemata; 9) naaberkinnisasjadelt tulenevaid mõjutusi ja naabritevahelisi suhteid seoses ehitamisega reguleeritakse nii avaliku kui ka eraõigusega. Kui isiku kinnisasjal asuv ehitis ei vasta projektile või avaliku õigusega kehtestatud nõuetele, saab avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist nõuda ehitusjärelevalve korras. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja poolt läbiviidud haldusmenetluses oleks rikutud olulisi menetlus- või vorminõudeid. Eraõiguslikult on naabritevahelistes suhetes esmatähtis AÕS-st tulenev omandi kaitse ja naabrusõiguste regulatsioon. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele teisiti kui omandi koosseisus olevate asjaõiguste alusel. Igal kinnisasjal on esmatähtsad tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus 6

§ 33

lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kasutusloa andmisel tuleb kontrollida ehitise vastavust mitte ainult ehitusja planeerimisõiguse normidele, vaid hinnata tuleb ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult teiste isikute õigusi. Seega tuleb vastustajal vaidlusalusele hoonele kasutusloa väljastamisel kaaluda erinevaid õigusi ja huve; 10) kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude (riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulu 9 558 krooni) vastustajalt väljamõistmiseks; 11) haldusasi ei väljunud haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järele. Vastustaja taotlus 7 552 krooni suuruste õigusabikulude väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele; 12) kolmandad isikud on kandnud kohtukulusid kokku 5 900 krooni. Kolmanda isiku menetluskulu tuleks HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 alusel kanda kaebajal. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Selleks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötatamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09). Õigusabiteenuse maksumus sõltub kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast. Kuludokumentides on kajastatud teenuse liik ja summa, kuid ei selgu teenuse arvestamise aluseks olnud ühik, kogus (teenuse osutamiseks kulunud aeg). Kuna kohtule ei ole neid andmeid esitatud, ei ole võimalik hinnata õigusabi osutamise raames kohtule esitatud materjalide koostamise ajamahukust ning menetluskulude põhjendatust. Seetõttu ei kuulu kolmandate isikute taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Urmas Isanda apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja kohustada Surju Vallavalitsust haldusakti andmiseks Miku 25 katastriüksusel paikneva ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks (ehitise paiknemine Miku 26 kinnistu piirile lähemal kui 1 m ja katuseräästa ulatumine 27 cm üle Miku 26 kinnistu piiri). Samuti palutakse apellatsioonkaebuses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 330 krooni ja õigusabikulud 14 958 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on

§-le 59 viidates asunud ebaõigele seisukohale, et ehitusjärelevalve ei ole kohustus teha järelevalvet ehitusobjektil ning kontrollida, mida ehituse ajal konkreetselt tehakse, vaid see kohustus on tulenevalt

§-st 30 omanikujärelevalvel.

§ 60

p-st 5 tuleneb, et ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses on kontrollida ka ehitustöid. Kohtu ebaõige lähtekoht võis mõjutada vaidluse lahendamist; 2) puudub vaidlus, et Miku 25 ehitis pidi projekti kohaselt jääma Miku 26 kinnistu piirist 1 m kaugusele. Miku 25 elamu laienduse teostusmõõdistusega aga selgus, et ehitis paikneb piirist 0,33 m kaugusel. Ka selle üle pole vaidlust, et Miku 25 ehitise laiendamise tulemusena ulatub katuseräästas 27 cm üle kaebaja kinnistu piiri, kuigi ehitusprojektis sellist üle piiri ehitamist ette nähtud ei olnud ega saanudki olla, sest kaebaja ei oleks selleks nõusolekut andnud. Vaidlus taandub sellele, kellel lasub vastutus ja kuidas seda tulemuslikult realiseerida, kui ilmneb, et ehitamise käigus ei ole kinni peetud ehitusprojektist, sh asendiplaanist, mille põhjal ei ole võimalik hoone loodusesse mahamärkimise täpseid koordinaate naaberkinnistu piiri suhtes kindlaks teha ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kohtu 7

§ 61alusel.

Selline lähenemine ei ole õige.

§ 61

lg 1 p 3 alusel teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Nimetatud juhul ei ole pädeval ametiisikul puuduse ilmnemisel võimalik valida, kas ettekirjutust teha või mitte. Küll aga saab ta kaalutlusõiguse reeglite järgi otsustada sellise ettekirjutuse sisu üle, mistõttu ei hakka apellant ega pea hakkama ka kohus arutlema selle üle, kas õigusvastaselt laiendatud ehitise sein tuleks lammutada ja naaberkinnistule ulatuv katuseräästas teatud osas maha lõigata või mitte. Vastav ettekirjutus tuleb

§ 61

lg 1 p 10 alusel teha ka juhul, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele, mida kooskõlas

§ 18lg 3 p-ga 4 peaks olema võimalik ehitusprojekti järgi kontrollida.

Seega oli ja on vastustajal kohustus tegutseda. Vastustaja on õigusvastaselt tegevusetu. Haldusorgani viitamine kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsuse nr 3-3-1-45-08 p 14). 3) vastustaja ei saa oma vastutusest vabaneda ka õigustusega, et hoone paiknemine piirile asendiplaanil näidatust lähemal on tingitud sellest, et hoone asukoht oli vanal krundiplaanil vale. Enne ümberehitusprojekti koostamise lubamist pidanuks vastustaja kolmandatelt isikutelt või projekteerijalt nõudma geodeetilise alusplaani koostamist (millele viitab ka ümberehitusprojekti koostaja) või vähemalt laiendatava ehitise nurkade täpse kauguse piirist esitamist ja hiljem, st enne ehitusloa andmist, ka hoone loodusesse mahamärkimise täpseid koordinaate, et teha kindlaks situatsioonielemendid, sh juurdeehituse täpne asukoht naaberkinnistu piiri suhtes. Selline vajadus tekib ennekõike kinnistu piiri lähedale ehitamisel ehk ohu puhul sattuda naaberkinnistule, seda enam olukorras, kus lähteandmed hoone asukoha asendiplaani jaoks on võetud katastriüksuse plaanilt mõõtkavas 1:10004 mõõtkavale 1:
3. Sellisel viisil plaani suurendamine suurendab kahekordselt vea tekkimise võimalust.

§ 18

lg 3 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, mille järgi oleks võimalik mitte ainult kontrollida ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Võõrale kinnisasjale ehitamine on keelatud (AÕS § 127 lg 1 ja

§ 23lg 5).

Ka Surju valla ehitusmääruse p 40 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt, kes vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele; 4) vastustaja vastutust ei välista puudulikult või isegi olematult teostatud omanikujärelevalve, mis

§ 30

lg 3 järgi peab toimuma ehitise ehitamise alustamisest kuni kasutusloa saamiseni ja hõlmama

§ 30lg 5 p 1 kohaselt ka ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimist.

Omanikujärelevalve korras ehitamisel pidi omanikujärelevalve tegijatele (antud juhul kolmandatele isikutele) olema hiljemalt enne ehitustööde alustamist arusaadav (või vähemalt pidid nad möönma), et ehitamise käigus on oht sattuda naaberkinnistu piirile lähemale kui 1 m, ning nad pidid sellele operatiivselt ja koheselt reageerima, seda enam, et piirivaiadeks on looduses hästi nähtavad metalltorud; 5) kohus märgib, et

§ 33

lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Nimetatud normi kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehitusjärelevalve läbiviimine ei tähenda seda, et ehitise vastavust õigusaktidega ettenähtud 8

§-s 59 sätestatud ehitusjärelevalve ulatusele, §-s 60 sätestatud ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevusele, §-s 61 sätestatud juhtudele, mil ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tegema ehitise omanikule ettekirjutuse, samuti tõhusale ja tulemuslikule ehitusjärelevalvele tervikuna ega ka HMS § 5 lg-st 2 tulenevale haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse nõudele; 6) kohus on HMS § 5 lg-le 2 viidates jätnud tähelepanuta, et säte eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Üksnes kirjale vastamist, Miku 25 elamu laienduse mõõtmist, kinnistul kohapeal käimist ega ka teostusmõõdistuse koostamist ei saa pidada õigusvastase ehitamise lahendamisel tõhusaks ega tulemuslikuks tegevuseks. Etteheiteid Miku 25 juurdeehituse selles osas, mis puudutavad kohase drenaaži paigaldamist ja seega ka kaebaja kinnistule sadevee valgumist, kaebajal enam ei ole, sest esimeses astmes toimunud kohtumenetluse käigus on kolmandad isikud selle puuduse kõrvaldanud. Selles osas haldusakti andmiseks ehk ettekirjutuse tegemiseks vastustaja kohustamiseks vajadus puudub; 7) kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, mis puudutavad Miku 25 ehituse laiendamist selliselt, et katuseräästas ulatub 27 cm üle Miku 26 piiri, ning on jätnud vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse sellest aspektist käsitlemata. Ehitis on õigusvastane, kui see paikneb võõral maatükil õigusliku aluseta (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus nr 3-3-1-34-05); 8) kujunenud olukord oleks suure tõenäosusega olemata, kui vastustaja oleks enne ehitise laiendamise ehitusloa väljastamist kaasanud HMS § 11 lg 1 p 3 alusel haldusmenetlusse ka kaebaja ning § 40 kohaselt arvestanud kõigi menetlusosaliste vastuväidete ja arvamustega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse; 9) kaebaja soovib mõlemas kohtuastmes tasutud riigilõivu ja õigusabikulu vastustajalt väljamõistmist.
3. Vastustaja vastuses paluti jätta Urmas Isanda apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud (õigusabi) 3 360 krooni. Vastuväited: 1) vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebusega muus osas kui selles, milles kaebaja faktiliselt loobub oma nõudest ettekirjutuse koostamiseks drenaaži paigaldamiseks, kuna see osa ehitamisest on käesolevaks ajaks teostatud. Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et antud juhul oli kohalikul omavalitsusel kohustus teha ettekirjutus

§ 61lg 1 p 3 alusel kaebuses toodud sisuga.

Kohus leidis õigesti, et ehitusjärelevalve oli toimunud. Seda ei muuda olematuks asjaolu, et järelevalve tulemusena puudus ettekirjutuse tegemiseks vajadus; 2) õige pole

§ 61

lg 1 tõlgendus, nagu ei oleks ettekirjutuse tegemisel pädeval ametiisikul kaalutlusõigust. Pole mõeldav sellise ettekirjutuse tegemine, mille puhul oleks jäänud puudutatud isikute huvid, asjas tähtsust omavad asjaolud ja avalik huvi kaalumata. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel teinud kaalutlusvigu. Kaebaja viide Miku 25 kinnistu geodeetilise plaani koostamise vajadusele, mida vastustaja pidanuks projekteerijalt nõudma, on alusetu. Vastavalt

§ 19lg-le 2 võib seda nõuda ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt.

Antud juhul ei olnud tegemist maatüki selliste omadustega, mis igal juhul tinginuks geodeetilise plaani koostamist; 3) viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-45-08 on vaidluse kontekstis ebaõige, sest vastustaja ei ole jätnud ehitusjärelevalvet tegemata, soovitades selle asendamist tsiviilõigusliku vaidlusega naabrite vahel. Just järelevalve teostamisel on vastustaja jõudnud kaalutletud järeldusele, et ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimine ehitise asukoha osas on võimatu selle kulukuse tõttu 9

alusel ettekirjutuse ehitise ehitusprojektiga 11

alusel tehtav ehitusjärelevalvealane ettekirjutus on kaalutlusotsus, mille sisu ei saa kaebaja ega kohus vastustajale ette kirjutada, on ilmne, et kaebaja poolt soovitava olukorra, kus ehitis ei paikneks piirile lähemal kui 1 m ning katuseräästas ei ulatuks üle piiri, saavutamine pole võimalik muul moel kui elamu seina ja katuseräästa lammutamisega. Muud seadusega ehitusjärelevalvet teostavale ametiisikule antud võimalused (juhtida tähelepanu õigusrikkumisele, nõuda ehitamise peatamist, kohustada tegema edasise ehitamise või ehitise nõuetele vastavaks viimise toiminguid) ei võimalda saavutada seda, et juba püstitatud elamu paikneks ümberehitusprojekti asendiplaanil näidatud kaugusel piirist. Sellise sisuga ettekirjutuse tegemisest on vastustaja

1. septembri
2. a kirjas keeldunud, leides et laiendatud ehitise seina likvideerimise ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamise nõudmine oleks ebaõiglane, tekitaks omanikule ülemäärast kahju ega oleks kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ehitis on muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav ja naabri õiguste kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Ringkonnakohtu hinnangul on kohalik omavalitsus põhjendatult keeldunud kohustamast kolmandaid isikuid lammutama elamu valminud seina ja katuseräästast. Kaebaja õiguste riive ulatust (elamu üks nurk on vaidlustamata ehitusloa aluseks olevas ümberehitusprojektis 12