2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale Korteriühistule Tööstuse 47A . Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD KÜ Tööstuse 47A esitas korteriomandite omanike nimel 23.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti üldkorralduse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on Tallinna Transpordiamet haldusmenetluse läbiviimisel rikkunud isikute ärakuulamise põhimõtet, rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ja Tallinna Transpordiameti toiming on seetõttu õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Transpordiameti poolt üldkorraldusena antud haldusakt halvendab oluliselt Tööstuse 47A hoone omanike parkimisvõimalusi, mis on niigi problemaatilised (parkimiskohti ei ole Hoone korteriomandite arvu arvestades piisavalt ja parkimiskohtade arv ei vasta parkimisnormatiivile), haldusakt on antud üksnes ühe isiku huvides, kaalumata hoone teiste omanike põhjendatud huvisid, vaidlustatav haldusakt muudab varasemat hoone ehitamiseks antud haldusakti (ehitusluba) ja hoone kasutamiseks antud haldusakti (kasutusluba), kuid Tallinna Transpordiamet ei ole kaebuse esitajale vaevunud põhjendama, millistel kaalutlustel on otsustatud hoone ehitusloa ja kasutusloaga ettenähtud parkimiskorraldust muuta ja millised on kaaludused parkimiskorraldusel ühe omaniku (äripindade omanik) eelistamises teiste omanike ees. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitaja liikmete (korteriühistu liikmed) õigusi on kahe parkimiskoha eraldamisega üksnes ühele omanikule rikutud ja märgitud tegevus ei ole kooskõlas ei võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse põhimõttega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et KÜ Tööstuse 47A kaebuse menetlusse võtmisest tuleb Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda ja kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada. Vastavalt
lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Erisäte üldise kaebeõiguse osas on reguleeritud
lg 3, mille kohaselt võib halduskohtusse kaebusega pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Seega võib juriidiline isik
alusel pöörduda kohtusse, kas oma subjektiivsete õiguste kaitseks, oma liikmete huvides või muude isikute ehk avalikes huvides. Käesoleval juhul on korteriühistu vaidlustanud Tallinna Transpordiameti üldkorralduse põhjendusel, et Tallinna Transpordiamet on haldusmenetluse läbiviimisel rikkunud isikute ärakuulamise põhimõtet, rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ja Tallinna Transpordiameti toiming on seetõttu õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Transpordiameti poolt üldkorraldusena antud haldusakt halvendab oluliselt hoone omanike parkimisvõimalusi, mis on niigi problemaatilised, haldusakt on antud üksnes ühe isiku huvides, kaalumata hoone teiste omanike põhjendatud huvisid, vaidlustatav haldusakt muudab varasemat hoone ehitamiseks antud haldusakti (ehitusluba) ja hoone kasutamiseks antud haldusakti (kasutusluba), kuid Tallinna Transpordiamet ei ole kaebuse esitajale vaevunud põhjendama, millistel kaalutlustel on otsustatud hoone ehitusloa ja kasutusloaga ettenähtud parkimiskorraldust muuta ja millised on kaaludused parkimiskorraldusel ühe omaniku (äripindade omanik) eelistamises teiste omanike ees. Kuivõrd kaebuses on selgelt välja toodud korteriühistu liikmete rikutud õigused, siis on tegemist ühistu liikmete huvides esitatud kaebusega. Riigikohtu halduskolleegium on oma 06.12.1996 määruses nr 3-3-1-40-96 märkinud, et korteriühistu õigus pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse peab olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses, ühistu põhikirjas või tema asutamisaktis. Korteriühistu tegevust reguleerib Korteriühistuseadus (§ 1 lg 1) ning küsimustes, mis on korteriühistuseaduses (KÜS) reguleerimata rakendatakse korteriühistu suhtes Mittetulundusühistu seadust (MTÜS) § 1 lg 2). KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu Korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tulenevalt MTÜS §-st 27 lg 1 on juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KÜ Tööstuse 47A põhikirja p. 1.3 alusel on ühistu mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on Tööstuse 47 A asuva elamu (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja nende juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ja haldamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Korteriühistu Tööstuse 47A põhikirja p.-st 6.11.5 nähtub, et korteriühistu juhatuse pädevusse kuulub ühistu huvide kaitsmiseks volituse andmine esindajale esindamaks ühistut kohtus või muudes õigusorganites. Riigikohtu halduskolleegium on oma 06.12.1996 määruse nr 3-3-1-40-96 punktis 1 asunud seisukohale, et KÜS § 2 lõikes 1 toodud fraas „korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine“, pole õiguslikuks aluseks kohtusse pöördumisel ühistu liikmete huvides. Seda isegi juhul, kui samas sõnastuses punkt on sisse kirjutatud korteriühistu põhikirja. Riigikohtu hinnangul pole eeltoodud fraas piisavalt täpne, kuivõrd liikmete huvide kaitsmine ei seisne üksnes huvide kohtulikus kaitsmises. „Kui möönda liikmete huvides kohtusse pöördumise õigust omavalitsusliitude puhul üksnes sellest tulenevalt, et omavalitsusliit on loodud tema liikmete huvide kaitseks, siis tuleks kaebeõigust eeldada ka enamike teiste isikute ühenduste puhul ilma seaduses sisalduva selgesõnalise volituseta.
§-s 7 lg 3 sisalduv klausel „kui seadus talle sellise õiguse annab“ kaotaks sellega oma mõtte. Kuna
lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2001 määrus asjas nr 3-3-1-16-01, punkt 5). Seega ei anna kehtiv Korteriühistuseadus ega ka Mittetulundusühingute seadus korteriühistule sõnaselgelt õigust oma liikmete või muude isikute huvides halduskohtusse pöördumiseks. Ülalöeldut kokkuvõtvalt puudub KÜ-l Tööstuse 47A kaebeõigus pöörduda oma liikmete huvides kohtusse Tallinna Transpordiameti üldkorralduse peale ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele. Kohus selgitab, et tulenevalt
§-st 7 lg 1 on korteriühistu liikmel õigus esitada kaebus enda nimel Tallinna Transpordiameti haldusakti või toimingu peale, kui ta leiab, et sellega on rikutud tema subjektiivseid õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.