← Eesti

2-09-18038/41

Obsah (7)§ 657§ 436§ 442§ 9§ 656§ 688§ 173

Tsiviilasi nr 2-09-18038 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok, Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2010, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.

15. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 02.03.2009 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-26069, millega jagati osaliselt poolte ühisvara ja mõisteti 3

(5)Tsiviilasi nr 2-09-18038 apellandilt välja vastustaja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis suuruses 222 528 krooni (t lk 17-27); 2) 12.03.2009 sai vastustaja kätte apellandi tasaarvestusavalduse (t lk 29-30, 31), millega viimane teatas, et tasaarvestab talle kuuluva rahalise nõude vastustaja vastu summas 227 500 krooni vastavas osas kohtuotsusega jõustunud vastustaja nõudega tema vastu summas 222 528 krooni; 3) avalduse kohaselt on apellant seisukohal, et tema nõue vastustaja vastu tekkis perioodil 01.10.2005 kuni 26.08.2008, kui viimane õigusliku aluseta tasuta kasutas apellandile kuuluvat korteriomandit asukohaga XXXXXX XXX XXX Haabneemes; vastustajal tuleb hüvitada omandatud kasutamiseelise tõttu säästetud 227 500 krooni; 4) 03.04.2009 koostas Harju tööpiirkonna kohtutäitur U.Tärno täitmisteate, milles teatas, et eelpool viidatud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks on vastustaja avalduse alusel menetluses täiteasi nr 052/2009/2116 (t lk 33); 5) täitmisteade toimetati apellandile kätte 17.04.2009; 6) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagiavalduse esitas apellant 23.04.2009 (t lk 1).
  1. Käesolevas asjas on vaidluse all TMS § 221 lg 2 tõlgendamine – kas viidatud säte võimaldab konkreetses faktilises olukorras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamist. Nimetatud sätte kohaselt on jõustunud kohtulahendi puhul sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväidete (nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus on asunud seisukohale, et nimetatud seaduse sätte mõttes vastuväite alus käesoleval juhul tekkis perioodil 01.10.2005 kuni 26.08.2008, seega enne kohtulahendi jõustumist ja vastuväide on seega lubamatu.
  2. Kolleegium sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et viidatud sätte osas on võimalik ka laiendatud tõlgendamine, milline siiski ei lähe vastuollu seaduse mõttega. Nimelt peab TMS § 221 lg 2 välistama eelkõige olukorra, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga soovitakse tuvastada asjaolusid, millised olid/pidid olema/võisid olla menetluse objektiks kohtuasjas, milline lahendati täitedokumendiks oleva jõustunud kohtulahendiga ehk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Seda hageja käesolevas asjas ei taotle. Hageja ei taotle ka täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamist, vaid täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist.
  3. Tasaarvestamise puhul on tasaarvestaval poolel kujundusõigus ehk õigus otsustada, millal ta temal oleva nõude tasaarvestamiseks vastavasisulise avalduse esitab. Selleks peavad eksisteerima üheaegselt kahel isikul vastastikused rahalised (või muud samaliigilised) kohustused (VÕS § 197 lg 1) ehk tekkima tasaarvestamise olukord. Käesolevas asjas sai kohtuotsuse jõustumise hetkest selgeks, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu ehk tekkis tunnustatud nõue tasaarvestada sooviva poole vastu. Hageja teostas talle kuuluva kujundusõiguse 04.03.2009 avaldusega.
  4. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuseks esitatud nõue oli hagejal olemas ka ajal, kui käis pooltevaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-
  5. Seega oli hagejal võimalik oma nõue kostja vastu panna maksma ka varasemalt, seal hulgas esitada kohtuvaidluses lisaks vastuhagile vastuväitena tasaarvestusavaldus, milline ei oleks olnud tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses. Samas aga selle esitamata jätmine ei välistanud TMS § 221 lg 2 mõttes hageja õigust esitada tasaarvestusavaldus jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasaarvestamiseks ja selle alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 20.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas võtta seisukoht kõigi poolte poolt esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite kohta. Maakohus on kaevatavas otsuses tuginenud vaid tasaarvestuse lubamatusele ega ole hageja nõuet sisuliselt lahendanud.

§ 9lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud 4

(5)Tsiviilasi nr 2-09-18038 temast vahetult madalama astme kohus.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt on oluliseks menetlusnormi rikkumiseks olukord, kus maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. 21. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hagejal on väidetav kehtiv nõue kostja vastu, mida ta 04.03.2009 avaldusega tasaarvestas. Puudub vaidlus, et kostja tõepoolest kasutas väidetud perioodil elamiseks hagejale lahusvarana kuulunud korteriomandit. Hageja väidete kohaselt kasutas kostja korterit tema nõusolekuta õigusliku aluseta ja on kohustatud hüvitama omanikule tekitatud kahju keskmise üürihinna näol. Kostja vastuväidete kohaselt kasutas ta vaidlusalust eluruumi alates aastast 1996 koos- ja abielu ajal hagejaga, samuti peale abieluliste suhete lõppemist aastal 2005, kui hageja nende ühisest elukohast lahkus; kasutas koos poolte alaealiste lastega hageja nõusolekul ja õiguslikul alusel; hageja tahe oli, et kostja elaks selles korteris kuni ühisvara jagamiseni või poolte alaealiste laste täisealiseks saamiseni; samal ajal kasutas hageja ühisvara hulka kuuluvat kinnistut Raplamaal. Pooled on oma faktiliste väidete tõendamiseks esitanud olulises hulgas tõendeid, mille hindamise tulemusena tuleb kohtul esmaselt tuvastada pooltevaheliste suhete sisu (kokkulepped jmt), see õiguslikult kvalifitseerida ja seejärel võtta seisukoht võimaliku aegumise kohta. Tõendite esmane hindamine ringkonnakohtus rikuks poolte kaebeõigust, sest Riigikohus ei uuri ega hinda madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid (

§ 688lg 5).

Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et asja sisuline lahendamine esmakordselt ringkonnakohtus ei ole võimalik. 22. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3 teine lause). Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.