Obsah (4)
§ 432§ 661§ 430§ 467Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2011, Rakvere kohtumaja, 44308 Rakvere, Rohuaia 8 Tsiviilasja number number 2-10-9280 Tsiviila
§ 432. 5.
Esimese makse summas 115 (ükssada viisteist viisteist ) eurot lapse kohta kuus tasub hageja 1515-ndaks märtsiks
- Pooled paluvad kompromiss kohtul vastu võtta ja kinnitada esitatud kujul ning lõpetada menetlus tsiviilasjas 22-1010-
- Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kokkulepet kinnitava ja me menetlust netlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega
§ 661lg 4 tulenevalt ühele päevale määruse kättesaamisest alates.
II Menetlus tsiviilasjas nr 22-1010-9280 seoses kompromissi kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. Kohtumäärusega kinnitatud kinnitatud kompromissileping kompromissileping on täitedokument ja kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebe kord Vastavalt
§ 661lg 4 on pooled leppinud kokku kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele
(1)päevale. Seega on pooltel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu ühe päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 16.02.2010 laekus Viru Maakohtule M K`e hagiavaldus M R` vastu Viru Maakohtu määrusega 25.11.2008 tsiviilasjas nr 2-08-54081 kompromissi kinnitamisel M K`ele kahe alaealise lapse M K, sünd.xxxx, ja M B K, sünd. xxxx, ülalpidamiseks määratud elatise (2500 krooni lapse kohta kuus) muutmise nõudes, samuti kostjalt lastega kokkusaamisel tekkinud ja tekkivate kulude väljamõistmise nõudes. Hageja märkis hagiavalduses, et tema majanduslik olukord võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga 25.11.2008 on muutunud, alates 12.02.2010 on ta töötu ja tal puudub võimalus endises ulatuses laste ülalpidamiseks elatist anda. Samuti palub hageja arvesse võtta tema tehtud kulutusi laste ülalpidamiseks ajal, kui lapsed on tema juures. Menetluse käik 02.03.2010 jättis kohus korraldava määrusega hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 29.03.2010 määras kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 16.04.2010 teatas hageja, et loobub esialgses ja ka täpsustatud hagiavalduses märgitud nõuetest p 2 ja 3 all ning jääb määratud elatusraha muutmise nõude juurde, paludes seoses enda töötusega määrata lastele makstavaks elatusraha suuruseks 1000 krooni lapse kohta kuus. Kostja oma kirjalikus vastuses elatusraha vähendamisega ei nõustunud. Kostja väitel ei olnud hagi esitamisel hageja majanduslik olukord muutunud ning puudub alus 25.11.2008 kokkuleppe kinnitamisel määratud suuruses elatusraha vähendamiseks. Asja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil. 23.11.2010 toimunud eelistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kaaluda asjas kompromissi sõlmimist. Hageja poolt 13.12.2010 kostjale väljastatud kompromissettepanek selles sisalduvate taotluste ja tingimuste tõttu ei olnud kostjale vastuvõetav. 28.01.2011 esitatud avalduses täpsustas hageja oma nõuet, paludes alates 16.02.2010 kuni 16.05.2011 vähendada elatusraha 63.91 eurole (1000 kroonile) lapse kohta kuus ning alates 17.05.2011 - 139.01 eurole (2175 krooni) lapse kohta kuus, samuti palus vabastada elatise maksmisest à 4.57 eurot lapse kohta päevas selle aja eest, mil lapsed viibivad hageja juures. Laste viibimine hageja juures nädalavahetustel ja koolivaheajal on kindlaks määratud lastega suhtlemise korra kinnitamisel Viru Maakohtu kohtumäärusega 18.05.2010 (tsiviilasi nr 2-107628). Perioodil 16.02.2010 - 16.02.2011 tekkinud võlgnevust oli hageja nõus tasuma igakuiselt alates 16.02.2011 summas 63.91 eurot kuus. Kostja hageja esitatud täpsustatud nõudega ei nõustunud. 02.03.2011 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled elatusraha vähendamise osas kompromissile, mille esitasid kohtule kirjalikult vormistatuna kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile kuulub hageja poolt laste M K ja M B K ülalpidamiseks 25.11.2008 kohtumäärusega määratud tasumisele kuuluv elatusraha (summas 2500 krooni lapse kohta kuus) vähendamisele alates 01.05.2010 ning kummagi lapse ülalpidamiseks makstava elatise summaks jääb alates 01.05.2010 summas 115 eurot (1799.36 krooni) ühe lapse kohta kuus (kokku 230 eurot kuus). Kompromissi korras elatise vähendamisel on seejuures arvestatud ka laste viibimist hageja juures suvevaheajal, samuti koolivaheaegadel ja nädalavahetustel. Perioodil 01.05.2010 kuni 01.03.2011 tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks (kokku summas 2300 eurot) leppisid pooled kokku, et hageja tasub võlgnevust igakuiste võrdsete osamaksetena alates 01.05.2011 summas 50 eurot lapse kohta kuus lisaks igakuiselt makstavale elatusrahale kuni kogu võlgnevuse kustutamiseni 23 kuu jooksul (võlgnevus peab olema likvideeritud hiljemalt 01.04.2013). . Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad elatise muutmise nõudes sõlmitud kompromissileping kohtul vastu võtta , see esitatud kujul kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohtumääruse õiguslik põhistu põhistus. istus. Kohus leiab, et poolte taotlus elatusraha vähendamise nõudes saavutatud kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 430
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
§ 430
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid kohtu hinnangul antud juhul ei esine. Hagi esitamise ajal 16.02.2010 kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 61 lg 3 tulenevalt võis kohus vanema varalise seisundi muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha vähendamine alla PKS § 61 lg 4 sätestatud määra võis toimuda sama paragrahvi lõigtes 5 ja 6 sätestatud asjaolude esinemisel, muu hulgas ka muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel. Alates 01.07.2010 kehtima hakanud PKS § 100 lg 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 102 lg 2 sätestatule võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et vanemate vahel lastele elatise maksmise osas saavutatud kompromiss on sõlmitud laste ülalpidamiskulude katmiseks käesoleval ajal esinevaid asjaolusid kogumis hinnates, see vastab poolte tahtele ning on kompromissis märgitud tingimustel täidetav. Kompromiss ei ole ka vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi.
§ 432
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus selgitab, et ülalpidamisasjades on asjaolude muutumisel vastavalt kehtiva perekonnaseaduse § 102 ja 103 sätestatule õigus kohtul huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil selgitatud ja need on pooltele arusaadavad.
§ 430
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
§ 467
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 661
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
§ 661
lg 4 tulenevalt võib kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 08. 08. märtsil 2011.a. Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Tea Toming Tea Toming