KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-770 Haldusasi I.I.’i kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaeb

§ 11lõike 4 alusel.

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471).

ASJAOLUD

1. 19.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule I.I.’i kaebus, milles kaebaja selgitas, et Justiitsministeerium ei ole vastanud tema 22.12.2009 avaldusele. Seega on möödunud vastamiseks ettenähtud 30 päeva ning tegemist on seaduse rikkumisega. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse, selgitamaks välja seaduserikkumise asjaolud ning kohustada Justiitsministeeriumi vastama tema avaldusele.
2. 16.04.2010 kohtunõudega palus kohus edastada Justiitsministeeriumil pädevuse kontrollimiseks I.I.’i 22.12.2009 avaldus ning märkida seejuures, millena Justiitsministeerium avaldust käsitles. 20.04.2010 vastuses selgitas Justiitsministeerium, et I.I. ei ole esitanud 22.12.2009 ühtegi kirja. Justiitsministeerium lisas, et I.I. võis silmas pidada 28.12.2009 täitmiskohtunik Tatjana Bogdanovale saadetud kirja, mis edastati 29.12.2009 Riigiprokuratuurile ja 31.12.2009 Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium loobus kirjale vastamisest 19.04.2010 kirjaga.
3. 02.06.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, selgitades kaebajale võimalikke taotlusi ning riigilõivu tasumise kohustust. Kohus märkis, et kaebuse esitajal tuleb kaebuse täienduses täpsustada, millised konkreetsed taotlused ta kohtule soovib esitada. 14.06.2010 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles kaebaja selgitas, et taotleb kriminaaluurimise algatamist kinnipeetava J. K.’i surma asjaoludega seoses. KOHTU SEISUKOHT
4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Täpsustavalt sätestab

§ 3

lõige 2, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel olnud kriminaalmenetluse algatamise saavutamine. Sellist eesmärki ei ole kaebuse esitajal halduskohtus võimalik saavutada. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kriminaalmenetluse algatamise otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 195 lõikele 1 esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 16 lõige 1 sätestab, et kriminaalmenetluse menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. KrMS § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei ning lõige 2 täpsustab, et peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Samas on vastavalt KrMS § 31 lõikele 3 käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud asutused kohustatud andma kriminaalasja materjalid viivitamata üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele vastavalt uurimisalluvusele. KrMS § 212 lõike 1 kohaselt toimetavad kohtueelset menetlust politseiasutus ning Kaitsepolitseiamet. Seega tuleb Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale kuriteoteate esitamisel neil edastada see vastavalt uurimisalluvusele politseiasutusele või Kaitsepolitseiametile. Kohus lisab, et KrMS § 198 lõige 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt.
2. Kohus peab lisaks vajalikuks selgitada järgmist. Justiitsministeerium on kaebajale tema 28.12.2009 avalduse tagastanud tõlkimiseks, selgitades et nad loobuvad pöördumisele vastamisest, kuna see ei ole eesti keeles. Vastavalt keeleseaduse § 3 lõikele 1 on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel eesti keel. Lisaks sätestab keeleseaduse § 8 lõige 1, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 10 sätestatud juhul. Kaebaja on kohtule suutnud esitada eestikeelse kaebuse ning lisanud kaebuse täiendusele kaaskinnipeetavate eestikeelsed tunnistused. Kohus märgib, et kui kaebaja soovib enda kuriteoteatele kiiret vastust ja reageerimist, tuleks kaebajal kuriteoteade esitada eesti keeles. Kohtule ei ole teada kaebaja varaline olukord ega ka asjaolu, kas kaebaja vanglas töötab ja saab selle eest tasu, kuid ebapiisava eesti keele oskuse korral on kaebajal võimalik lasta kuriteoteade tõlkida. Kohus lisab, et kaebajal on tõlkimiseks võimalik kasutada ka kaaskinnipeetavate abi või kuriteoteate võivad esitada ka kaaskinnipeetavad, kelle eestikeelsed tunnistused kaebaja kohtule edastas ning kes soovivad tunnistustest nähtuvalt samuti kuriteoteadet esitada. 7.

§ 11

lõike 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Käesoleval juhul ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis oleks lahendatav halduskohtus ja kaebus tuleb seega selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik kuriteoteate esitamiseks pöörduda politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti poole või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poole, kes on kohustatud edastama see vastavalt uurimisalluvusele politseiasutusele või Kaitsepolitseiametile. Kadriann Ikkonen kohtunik