3-10-397/40

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-397 Haldusasi V.T.i kaebus Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 4).
2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS § 11 lg 8).
3. Kinnipeetav V.T. esitas Tallinna Vanglale 18.09.2009 kahju hüvitamise taotluse (tl 4), mille kohaselt ei ole kaebuse esitaja õiget ravi saanud ja sellega on temale tekitatud kahju 10 000 krooni. Tallinna Vangla jättis 11.02.2010 vastusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 2-3). 16.02.2010 esitas V.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse meditsiinitöötajate tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt pöördus kaebuse esitaja
4. aastal puusaliigese valudega arsti poole, kuid kaebuse esitajale vastati, et tal ei ole midagi viga. Sama vastas V.T.ile ka Tallinna Vangla kunagine perearst väites, et kaebuse esitaja puusaga on kõik korras.
5. 01.03.2010 määrusega tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel kui halduskohtu pädevusse mittekuuluva (tl 13-14). 05.03.2010 esitas V.T. halduskohtu 01.03.2010 määruse peale määruskaebuse (tl 16). 02.06.2010 määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu 01.03.2010 määruse ning saatis asja halduskohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks (tl 50).
6. 17.06.2010 esitas V.T. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, millega täiendas oma kaebust. Kaebuse esitaja leidis, et vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lg 1 peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest, aga Tallinna Vangla meditsiinitöötajad kaebuse esitajat ei teavitanud. Ühes eelneva taotlusega esitas kaebaja ka riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus edastas kaebuse esitaja taotlused asja menetlevale Tallinna Halduskohtule (tl 56-57).
7. 22.06.2010 määrusega jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale 15-päevase tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tl 66-68). 01.07.2010 esitas kaebaja määruskaebuse vaidlustades riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise (tl 70-71). Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2010 määrusega, mis jõustus Riigikohtu 20.01.2011 määrusega, jäeti halduskohtu 22.06.2010 määrus muutmata (tl 82).
8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Lähtudes Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-53-10 ja 3-3-1-69-10 leiab kohus, et käesolev kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega, ja tuleb seetõttu HKMS § 11 lg 4 alusel selle esitajale tagastada. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja taotleb meditsiinitöötajate tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt pöördus kaebuse esitaja puusaliigese valudega arsti poole, kuid kaebuse esitajale vastati, et tal ei ole midagi viga. Sama vastas kaebajale ka Tallinna Vangla kunagine perearst väites, et kaebuse esitaja puusaga on kõik korras. Kaebuse täienduses kaebuse esitaja märkis, et vastavalt võlaõigusseaduse § 766 lg 1 peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest, aga Tallinna Vangla meditsiinitöötajad kaebuse esitajat ei teavitanud. Riigikohtu halduskolleegium on 21.12.2010 lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
9. peatükk) ja valdkonnaseadused. 15.12.2010 lahendis nr 3-3-1-53-10 on Riigikohus märkinud, et kuigi vangla tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Samuti kuulub maakohtu pädevusse tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine.
10. Lähtudes eeltoodust kohus tagastab kaebuse kui halduskohtu pädevusse mittekuuluva. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtteid ei pea kohus otstarbekaks nõuda kaebajalt enne kaebuse tagastamist halduskohtu 22.06.2010 määruses märgitud kaebuse puuduste kõrvaldamist. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on oma rikutud õiguste kaitseks võimalik pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Aili Maasik Kohtunik 2