Obsah (8)

§ 29§ 61§ 12§ 2§ 15§ 32§ 59§ 19

3-09-338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-09-338 Haldusasi OÜ Altoona kaebuse

) § 61 lg 1 p 5 sätestatud õiguserikkumisele ja kohustati OÜ-d Altoona koheselt ja täielikult peatama aadressil Majaka tee 11 igasugune ehitustegevus kuni ehitusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutuse kohaselt toimus ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega alal ilma kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata.

1. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas OÜ Altoona 06.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 ja Paldiski Linnavalitsuse 12.12.2008 vaideotsuse ettekirjutusele nr
2. Kaebuses oli esitatud ka taotlus Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 täitmise peatamiseks ja selle ettekirjutuse alusel edastatud täitekorralduste alusel algatatud täiteasjade peatamiseks kuni otsuse jõustumiseni (haldusasi nr 3-09-31). Tallinna Halduskohtu 19.01.2009 kohtumäärusega haldusasjades nr-d 3-08-2341, 3-08-2343, 3-08-2534, 3-08-2546, 3-09-7, 3-09-10, 3-09-11, 3-09-16, 3-09-17, 3-09-22, 3-09-31, 3-09-32, 3-09-42, 3-09-43, 309-66, 3-09-67, 3-09-68, 3-09-70 rahuldati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus osaliselt ja peatati Paldiski Linnavalitsuse 21.10.2008 ettekirjutuse nr 1257 ja Paldiski Linnavalitsuse 12.11.2008 ettekirjutuse nr 1274 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles haldusasjas. Ülejäänud osas, seega ka Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 täitmise peatamise taotluse jättis halduskohus rahuldamata (I kd lk 77-80). Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2009 määrusega jäeti OÜ Altoona määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2009 kohtumääruse peale rahuldamata. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.06.2009 otsusega OÜ Altoona kaebuse osaliselt täitekorralduste õigusvastaseks tunnistamise nõudes, ettekirjutuse nr 1275 osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010 kohtumäärusega lõpetati OÜ Altoona 26.05.2010 apellatsioonkaebusest loobumise avalduse alusel kohtuasjas nr 3-09-31 apellatsioonimenetlus (OÜ Altoona kaebuses Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 tühistamise nõudes (Majaka 11) ning Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõuetes).
3. Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutusega nr 1298 (I kd lk 10-12) tehti kindlaks, et 02.12.2008 paikvaatluse tegemise hetkeks oli Majaka tee 11 kinnistul umbes 30000 m2 ulatuses valminud asfaltkattega laoväljak, mis on piiratud aiaga. Laoväljakule oli paigaldatud valgustus. Laoväljak on tähistatud „Tolliladu/Tolliterminal 23B“ ning sellele on ladustatud sõiduautod. Laoplats on kasutusel tolliladu/tolliterminalina. Rajatud laoväljaku näol on tegemist ehitisega, millele ei ole väljastatud ehitusluba ehitise rajamiseks ega kasutusluba ehitise kasutuselevõtuks. Seega on OÜ Altoona rikkunud

§ 29lg 1 p-s 11 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kohustusi.

Ettekirjutusega kohustati OÜ-d Altoona peatama

§ 61

lg 4 p 2 kohaselt täielikult Majaka tee 11 kinnistul asuva ehitise (laoväljak) kasutamine. Edasiste toimingutena kohustati OÜ-d Altoona kõrvaldama Majaka tee 11 kinnistul asuvalt laoplatsilt sellele ladustatud vara ja lõpetama laoplatsi edasine kasutamine kuni kasutusloa saamiseni kohalikult omavalitsuselt. 2 Majaka tee 11 kinnistule ladustatud vara kõrvaldamine kinnistult peab olema teostatud hiljemalt 17.12.2008. Ehitusloa ja kasutusloa taotlemine teostada seadusega ettenähtud korras pärast Majaka tee 11 kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamist. Ettekirjutuses on märgitud, et vastavalt

§ 61

lg-le 6 võib kohalik omavalitsus ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras ja hoiatatud, et kui Majaka tee 11 kinnistul asuvate ehitiste kasutamist ei lõpetata hiljemalt 17.12.2008, rakendab Paldiski Linnavalitsus alates 18.12.2008 sunniraha korduvalt iga päev summas 10 000 krooni kuni ettekirjutuse täitmiseni. OÜ Altoona esitas 23.12.2008 Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 peale vaide (I kd lk 15-18), mille Paldiski Linnavalitsus jättis 12.01.2009 vaideotsusega (I kd lk 1922) rahuldamata. OÜ Altoona esitas 11.02.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 tühistamiseks ja ettekirjutuse alusel Paldiski Linnavalitsuse poolt OÜ Altoona suhtes kohtutäitur Urmas Tärnole esitatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Altoona taotluse peatada Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2009 ettekirjutuse nr 1298 täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (haldusasi nr 3-09-338). 02.03.2009 määrusega jättis Tallinna Halduskohus OÜ Altoona esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2009 kohtumäärusega jäeti OÜ Altoona määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.03.2009 määrus haldusasjas 3-09-338 muutmata. 09.04.2009 vastuses kohtu 24.03.2009 kaebuse käiguta jätmise määrusele haldusasjas nr 3-09338 loobus kaebuse esitaja Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 alusel esitatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudest, kuivõrd eelnimetatud ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamise sunniraha sissenõudmiseks on esitatud eraldi kaebus.

1. 05.02.2009 esitas OÜ Altoona Tallinna Halduskohtule kaebused Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud 19.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja täitekulude täituritasu summas 2 891 krooni ja täitekulude summas 184 krooni ja 10 senti vastustaja kanda jätmiseks (haldusasi nr 3-09-290); Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud 20.12.2008 täitekorralduse nr 912/1473-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja täitekulude täituritasu summas 2 891 krooni ja täitekulude summas 184 krooni ja 10 senti vastustaja kanda jätmiseks (haldusasi nr 3-09291); Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud 21.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja täitekulude täituritasu summas 2 891 krooni ja täitekulude summas 184 krooni ja 10 senti vastustaja kanda jätmiseks (haldusasi nr 3-09-292); Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud 22.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja täitekulude täituritasu summas 2 891 krooni ja täitekulude summas 184 krooni ja 10 senti vastustaja kanda jätmiseks (haldusasi nr 3-09-293). 11.05.2009 määrusega tagastas kohus OÜ Altoona kaebused haldusasjades nr-d 3-09-290; 309-291; 3-09-292 ja 3-09-293 taotluse osas - jätta täitekulud täituritasu summas 2 891 krooni ja täitekulud summas 184 krooni ja 10 senti vastustaja kanda - kaebuse esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 11 lg 4). Kaebuse esitaja kaebuste osalise tagastamise määruse peale määruskaebust ei esitanud.
2. Sama 11.05.2009 määrusega võttis kohus menetlusse OÜ Altoona kaebused Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2009 ettekirjutuse nr 1298 tühistamiseks ja Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud Paldiski Linnavalitsuse 19.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473; 20.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-4; 21.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-2 ja 22.12.2008 täitekorralduse nr 93 12/1473-6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks (haldusasjad nr-d 3-09-338; 3-09-290; 3-09291; 3-09-292 ja 3-09-293) ja liitis haldusasjad nr-d 3-09-338; 3-09-290; 3-09-291; 3-09292 ja 3-09-293 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-09-
3. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
4. Ettekirjutuses nr 1298 on Paldiski Linnavalitsus kirjeldanud detailplaneeringu vajadust Majaka tee 11 kinnistu osas. Ettekirjutuses ei ole võetud arvesse planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg-s 2, mis määrab kindlaks detailplaneeringu koostamise kohustuse. Ühtegi PlanS § 3 lg-s 2 nimetatud tegevustest, mis vajavad planeeringut, OÜ Altoona Majaka tee 11 kinnistul läbi ei vii. Vastupidist ei ole tõestanud ka ettekirjutuses nr 1298 esitatud seisukohad.
5. Paldiski Linnavalitsus väidab, et detailplaneerimise kohustus on sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus. Üldplaneering ei saa sätestada kohustusi, mis ei tulene seadusest. PlanS § 9 lg 11 annab küll kohalikule omavalitsusele teatud juhtudel võimaluse laiendada planeeringu koostamise kohustust ka aladele, kus seaduse järgselt see puudub, kuid nimetatud sätte alusel ei saa kehtestada üldist detailplaneeringu tegemise kohustust, vaid volikogu peab igat konkreetset juhtumit eraldi kaaluma ning põhjendama. Seega ei põhine Paldiski Linnavalitsuse detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise nõue Majaka tee 11 kinnistu osas seadusel.
6. OÜ Altoona on taotlenud Paldiski Linnavalitsuselt Majaka tee 11 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist, mis oleks sisaldanud kinnistu piiramist aiaga ning pinnase tasandamist, s.t korrastatud ning kommunikatsioonidega asfalteeritud platside väljaehitust. Taotlustele on Paldiski Linnavalitsus vastanud kirjaga, põhjendades seda ebaseaduslikult detailplaneeringu tegemise vajadusega.
7. Majaka tee 11 kinnistu on OÜ Altoona poolt piiratud piirdeaiaga, tasandatud on pinnas, mis on kaetud osaliselt paekillustiku ja freesasfaldiga (siirdkatted) või teisaldatavate betoonplaatidega, mida mööda toimub kinnistusisene transport.

§ 29

lg 1 p 11 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav. Oma ettekirjutuses ei ole Paldiski Linnavalitsus konkreetselt selgitanud, millistele Majaka tee 11 kinnistu rajatistele on ehitusluba nõutav. Paldiski Linnavalitsus on asunud lihtsalt seiskohale, et kogu OÜ Altoona tegevus on seadusega vastuolus.

1. Kinnistu piirde ehituseks puudub ehitusloa või kasutusloa vajalikkus. Piirdeaia ehitust kajastab kehtiv Paldiski linna ehitusmääruse punkt 25, mis sätestab, et krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid materjale (betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki jms) kooskõlastatult linnavalitsusega ning selle kõrgus võib üldjuhul olla kuni 1,25 m. Selline säte saab reguleerida vaid omavalitsuse sisepädevust, viidates linnavalitsuse osale haldusprotsessis, ning maksimaalse kõrguse piiri kohustus ei viita kohaliku omavalitsuse nõusoleku või ehitusloa kohustusele.
2. Kinnistu pinnase tasandamist Majaka tee 11 kinnistu osas ei reguleeri ehitusseadus ega ka kehtiv Paldiski linna ehitusmäärus. Samuti ei ole ehitamine pinnase katmine paekillustiku või freesasfaldiga. Samuti ei ole Paldiski linnavalitsusel kohustust sekkuda kinnistusiseste transpordirajatiste ehitusse.
3. Teeseadus on ehitusseaduse suhtes eriseadus. Teeseadus ei nõua eratee ja selle osade rajamiseks kohalikult omavalitsuselt ehitusloa taotlemist. Teeseaduse § 21 lg 2 sätestab, et riigi maantee tee-ehitusloa annab Maanteeamet, selle kohalik asutus või hallatav riigiasutus ning teiste avalikult kasutatavate teede ehitusloa annab valla- või linnavalitus. Sellest 4 järeldub, et eratee ning selle osade rajamiseks, mis ei ole avalikult kasutatavad, pole vaja kohalikult omavalitsuselt ehitusluba ega sellega seoses ka kasutusluba taotleda.
4. Peale 19.01.2009 Tallinna Halduskohtu määrust pole kaebuse esitaja ühelgi Majaka tee kinnistul mingeid ehitustöid teostanud. Kõigile esitatud ehitusloa ja kasutusloa taotlustele on kohalik omavalitsus andnud vastuse, et taotlused lahendatakse peale detailplaneeringu kehtestamist.
5. Haldusorgan pole esitanud kaebuse esitajale ühtegi sisulist argumenti, mis välistab Majaka tee 11 kinnistu kasutamise laoplatsina kohtumenetluse ajal. Ettekirjutustest ei nähtu, milline on oht keskkonnale uute, keskkonnanormidele vastavate autode ladustamise korral ja millele selline keskkonnakahju tekitamise oletus tugineb. Viitamine võimalikele keskkonnakahjudele on otsitud põhjus, sest pole mingit alust oletusel, et uued keskkonnanormidele vastavad autod platsil reostavad keskkonda. Samuti ei põhjusta platsi kasutamine mingit ohtu seal töötavate inimeste tervisele.
6. Kaebuse esitaja ei mõista, miks ettekirjutuses nõutakse valvatavalt tollilao platsilt autode teisaldamist ja kus asuvad sellised tolliplatsid, kuhu on võimalik koheselt paigalda tollirežiimi all olevaid autosid. Kuivõrd kõik Majaka tee platsid on antud rendile AS-le Paldiski Sadamad, kellel on sõlmitud pikaajalised tollikaupade ladustamise lepingud, siis nimetatud piirdeaiaga tolliplatside vabastamine kaubast pole antud juhul ettekirjutuse adressaadi võimuses. Eeltoodud põhjustel on kaevatavas ettekirjutuses vara kõrvaldamise nõue ebaproportsionaalne ning põhjendamatu.
7. Majaka tee 11 krunt on Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt ettevõtluse reservmaa. Üldplaneeringu p 5.3 kohaselt on reserveeritud maad äritegevuse intensiivistamiseks ja tootmistegevuse elavdamiseks. Seega Majaka tee 11 kinnistu kasutamine laoplatsina ei ole vastuolus Paldiski linna üldplaneeringus sätestatud sihtotstarbega. Seetõttu on kaevatavas ettekirjutuses viitamine avaliku huvi vastasusele ja looduskeskkonna kahjustamisele pelgalt deklaratiivne.
8. Ettekirjutuse koostaja peab kaaluma ka asjaolu, et käesolevas majandussurutise tingimustes ei saa ettevõtja lõputult oodata, millal ja kas kohalik omavalitsus suvatseb anda kooskõlastuse ajutiste heakorratööde teostamiseks või tuleb võtta äririsk ja arvestada mõistlike sanktsioonide kohaldamisega omavalitsuse poolt, mille kohaldamisel arvestatakse ka ettevõtja huvidega ning mitte ainult haldusorgani formaalse avaliku huvi ülimuslikkusega.
9. Vastavalt HMS §-le 3 peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Majaka tee11 kinnistu osas 13.11.2008 koostatud ettekirjutuses nr 1275 esitatud ehitustegevuse või sellele suunatud tegevuse peatamise nõue on kaebaja poolt täidetud. Haldusorgan, tehes 09.12.2008 uue ettekirjutuse ja nõudes nüüd ehitisele kasutusluba, ei käitu hea halduse tava printsiipe järgides. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Paldiski Linnavalitsus on rikkunud OÜ Altoona õigusi kiirele ning võimalikult väikeste kuludega haldusmenetlusele Majaka tee 11 kinnistu kasutusel.
10. Ettevõtjal tema vara kasutamise kaalutlemata ja põhjendamatu keelamine toob kaasa kahju tekkimise ka vara üürnikule, kes võib esitada kahjunõude kaebuse esitaja vastu. Kaebaja on olukorras, kus ettekirjutuse nr 1298 täitmise korral tuleb lõpetada tollikauba ladustamise Majaka tee 11 platsil. Seega on kaebajal otsene puutumus ja põhjendatud huvi seonduvalt vaidlustatud haldusaktidega. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebuse esitajal ka edaspidi kaitsta end õiguste teostamisel või kaitsel, mis tähendab haldusorgani kohustamist eesmärgipärasele, efektiivsele ja samuti võimalikult lihtsale ning kiirele tegutsemisele, mis omakorda väldib kaebajale üleliigsete kulutuste ja 5 ebameeldivuste tekitamist ning loob kaebuse esitajale olukorra, kus teda koheldakse võrdselt teiste samas paikkonnas tegutsevate ettevõtjatega. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebajal esitada ka kahjunõuet.
11. Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks sunniraha sissenõudmiseks antud Paldiski Linnavalitsuse 19.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473; 20.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-4; 21.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-2 ja 22.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1473-6 õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kaebuse põhjendused järgmised: 20.1 Sunnivahendi kohaldamine ei ole lubatud, kui ettekirjutus on kehtetu. Seega, ettekirjutuse tühistamisel kaasneb loogiliselt ka selle täitmisele kohustamiseks tehtud sunniraha täitekorralduste õigusvastasus. 20.2 Kaebuse esitaja põhjendatud huvi on vältida haldusorgani ettekirjutuste täitmata jätmise eest tehtud täitekorralduste alusel sunniraha sissenõudmist 10 000 krooni ulatuses. Täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamine võimaldab kaebajal taotleda juba alustatud täitemenetluste lõpetamist ja keelduda sunniraha maksmisest, mis kaebaja jaoks omab olulist materiaalset väärtust. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS §-le 48 p 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamisega avaneb kaebuse esitajal võimalus esitada täitemenetluses kohtulahend, mis on eelduseks täitemenetluse lõpetamiseks, samuti on tal seeläbi õigus keelduda sunniraha maksmisest ja täitemenetluse kulude kandmisest. Kaebajal võimalik sellele kohtulahendile tuginedes saavutada ka ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamine haldusorganilt. 20.3 Kaebaja hinnangul on täitekorraldused õigusvastased, kuna nende andmisel ei ole järgitud asendustäitmise ja sunniraha seadusest (ATSS) tulenevat menetluskorda. ATSS §-st 7 lg-te 2 ja 3 sõnastusest tuleneb, et hoiatus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks võib kaasneda ettekirjutuses või olla tehtud eraldi teatena, kusjuures ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil hoiatust täita. Ettekirjutuses nr 1298 on punktis 6 küll tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta, kuid uut hoiatust sunniraha rakendamiseks tehtud ei ole. Samuti ei nähtu 19.12.2008 teatest nr 9-12/1466-12, 20.12.2008 teatest nr 9-12/1473-3, 21.12.2008 teatest nr 9-12/1473-1 ja 22.12.2008 teatest nr 9-12/1473-5, et kaebuse esitajale oleks antud uut tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Seega on 19.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473; 20.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-4; 21.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-2 ja 22.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-6 sunniraha sissenõudmiseks õigusvastased ka põhjusel, et kaebuse esitajale ei ole tagatud nõuetekohast menetlust ega võimaldatud talle ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks uut täiendavat tähtaega. ATSS § 9 lg 1 kohaselt võib haldusorgan anda kirjaliku täitekorralduse seda vahetult rakendavale isikule alles peale seda, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ettekirjutuse nr 1298 vaidlustamise tähtaeg ei olnud 22.12.2008 veel möödunud. Samuti kavatses OÜ Altoona ettekirjutust Tallinna Halduskohtus vaidlustada, mistõttu pikeneb ettekirjutuse jõustumise tähtaeg veelgi. Seega on täitekorraldused sunniraha sissenõudmiseks õigusvastased ka põhjusel, et need ei vasta ATSS §-s 9 lg 1 sätestatud tingimustele. 20.4 19.12.2008 kaebuse esitajale edastatud teates nr 9-12/1466-12 märgitakse, et 16.12.2008 kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutust nr 1293 ei ole täidetud ja ehitis on ikka kasutusel sõiduautode laoplatsina. Teatele ei ole lisatud 16.12.2008 läbiviidud vaatluse tulemusi, 6 mistõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik kontrollida teates toodud faktilisi aluseid sunniraha sissenõudmiseks. Samas nähtub täitekorraldusest täiturile, et täitmata on ettekirjutuses nr 1298 pandud kohutused. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas on seotud teates tehtud viide ettekirjutusele nr 1293 ja täitekorraldus ettekirjutuse nr 1298 mittetäitmise eest. Eeltoodu viitab samuti täitekorralduse õigusvastasusele. 20.12.2008 kaebuse esitajale edastatud teates nr 9-12/1473-3 märgitakse, et 20.12.2008 kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutust nr 1298 ei ole täidetud ja ehitis on ikka kasutusel sõiduautode laoplatsina. Teatele ei ole lisatud 20.12.2008 läbiviidud vaatluse tulemusi, mistõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik kontrollida teates toodud faktilisi aluseid sunniraha sissenõudmiseks. 21.12.2008 kaebuse esitajale edastatud teates nr 9-12/1473-1 märgitakse, et 21.12.2008 kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutust nr 1298 ei ole täidetud ja ehitis on ikka kasutusel sõiduautode laoplatsina. Teatele ei ole lisatud 21.12.2008 läbiviidud vaatluse tulemusi, mistõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik kontrollida teates toodud faktilisi aluseid sunniraha sissenõudmiseks. 22.12.2008 kaebuse esitajale edastatud teates nr 9-12/1473-5 märgitakse, et 22.12.2008 kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutust nr 1298 ei ole täidetud ja ehitis on ikka kasutusel sõiduautode laoplatsina. Teatele ei ole lisatud 22.12.2008 läbiviidud vaatluse tulemusi, mistõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik kontrollida teates toodud faktilisi aluseid sunniraha sissenõudmiseks. 20.5 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär seadusega.

§ 61

lg 6 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, kusjuures sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Kaebaja hinnangul tuleb seaduse sätet mõista selliselt, et juhul kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 krooni. Antud juhul rakendab Paldiski Linnavalitsus ehitusseadusega määratud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, milline asjaolu on juba iseenesest vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Seega on täitekorraldused sunniraha sissenõudmiseks õigusvastased ka viidatud põhjusel. 20.6 Kaebaja hinnangul on vastustaja täitekorralduste tegemisel läinud vastuollu ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse eesmärgi ja mõttega. Nimelt on asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel sunnivahendi rakendamise eesmärgiks isiku mõjutamine, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või mingi teo toimepanemisest hoiduma. Selleks võib haldusorgan määrata isikule sunnivahendi, milleks võib olla sunniraha. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, st tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustusi (ATTS § 3 lg 2). 20.7 Sama kinnistu, Majaka tee 11, suhtes on Paldiski Linnavalitsus OÜ-le Altoona teinud 13.11.2008 veel ka ettekirjutuse nr 1275, millega peatati kinnistul ehitustegevus kuni kasutusloa väljastamiseni Taotluse kasutusloa saamiseks esitas kaebuse esitaja haldusorganile 27.11.

1. Haldusorgan keeldus kasutusloa väljastamisest. Seega on tänaseks kujunenud olukord, kus kohalik omavalitsus kohustava haldusaktiga nõuab teatud viisil tegutsemist, samas ei võimalda ta ise ettekirjutuse aluseks olevate asjaolude äralangemist ning jätkab ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha täitekorralduste andamist. Selline olukord viib lõpuks OÜ Altoona pankrotini. Õiguslik olukord on vastustaja poolt antud ettekirjutuste tõttu selgusetu ja kohustavate haldusaktide täitmine on haldusorgani enda poolt muudetud kaebajale võimatuks. Ka see asjaolu on täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise eelduseks. 20.8 Kaebaja on seisukohal, et sunniraha väljamõistmisega kohtutäituri vahendusel soovib vastustaja mingil ainult vastustajale endale teadaoleval põhjusel kaebaja äritegevust takistada, 7 mitte kaebajat mingil viisil käituma sundida. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja sunniraha sissenõudmise täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamist. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja palub jätta OÜ Altoona kaebused ettekirjutuse nr 1298 tühistamise nõudes ja selle ettekirjutuse alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata.
3. Olukorras, kus kaebuse esitajal puudus Majaka tee 11 kinnistul ehitamiseks ehitusluba ja kasutusluba, kohustus vastustaja tegema

§ 61

lg 1 p 8 alusel kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1298, millega kohustati kaebuse esitajat peatama Majaka tee 11 kinnistul asuva laoplatsi kasutamine. Kuna kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutust nr 1298, nägi

§ 61

lg 6 ja ATSS § 2 ette sunniraha rakendamise kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni.

1. Kaebuse esitaja on Paldiskis Majaka tee 11 asuva kinnistu (pindala ca 12 ha, katastriüksuse nr 58001:002:0065) omanik. Majaka tee 11 kinnistu suhtes algatas Paldiski Linnavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 51 Paldiski Sadamate kaubaterminali planeeringu ning 27.05.2003 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne, mille kohaselt nähti Majaka tee 11 kinnistu tulevase võimaliku sihtotstarbena ette kaubaterminali rajamine. Eelmärgitud lähteülesanne kehtis üks aasta otsuse vastuvõtmisest, seega
2. maini
3. Paldiski Linnavolikogu võttis 6.10.2005 vastu otsuse nr 132, millega lõpetati Paldiski Linnavolikogu 29.04.2003 otsusega algatatud Paldiski Sadamate AS kaubaterminali detailplaneeringu menetlus ning otsustati mitte kehtestada nimetatud otsusega algatatud detailplaneeringut, kuna kaubaterminali rajamine on Majaka tee 11 kinnistule vastuolus Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 otsusega nr 15 kehtestatud Paldiski linna üldplaneeringuga (edaspidi nimetatud Üldplaneering, avalikustatud Interneti aadressil: www.paldiski.ee). Detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsust ei ole vaidlustatud, seega tegemist on kehtiva haldusaktiga.
4. Paldiski linna esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et Majaka tee 11 asuval maaüksusel on alustatud ehitustöödega. Kinnistult oli eemaldatud looduslik pinnas ning kinnistule veeti täitepinnast, sh killustiku, mida planeeriti ning tihendati buldooseri ja teerulliga. Paikvaatluse hetkeks oli valminud umbes 30 000 ruutmeetri suurune laoplatsi/parkla aluspadi (vundament), ca 800 m ulatuses oli rajatud betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaed, toimus vundamentide rajamine valguspostidele ning veeti elektrikaableid. Kuna Paldiski Linnavalitsus ei ole väljastanud kaebuse esitajale ehitusluba Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevuse teostamiseks, tegi vastustaja kaebuse esitajale 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275, millega kohustati kaebuse esitajat Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus koheselt ja täielikult peatama. Vastustaja esindaja teostas 02.12.2008 Majaka tee 11 kinnistul paikvaatluse ning tuvastas, et Majaka tee 11 toimus endiselt ehitustegevus. Seega ei olnud kaebuse esitaja ettekirjutust nr 1275 täitnud. Vastustaja rakendas kaebuse esitaja suhtes sunniraha, kuid vaatamata sellele ehitustegevus Majaka tee 11 kinnistul jätkus.
5. Seoses Majaka tee 11 kinnistule rajatud tollilao kasutusele võtmisega tegi vastustaja kaebuse esitajale 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298, millega kohustati kaebajat koheselt peatama Majaka tee 11 kinnistul asuva laoplatsi kasutamine ja eemaldama laoplatsilt sinna ladustatud vara hiljemalt 17.12.
6. Lisaks kohustati ettekirjutuses nr 1298 kaebuse esitajat taotlema ehitusluba ja kasutusluba pärast Majaka tee 11 kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamist. Kaebuse esitaja ei ole ettekirjutust nr 1298 täitnud ning jätkab kinnistu kasutamist. 19.12.2008 soovis vastustaja esindaja kontrollida Majaka tee 11 kinnistul 8 ettekirjutuse nr 1275 täitmist, kuid teda ei lastud Majaka tee 11 väravast kaugemale. Paikvaatluse tulemusena fikseeriti, et Majaka tee 11 kinnistul oli ehitustegevus lõppenud ehitise valmimisega ning see oli kasutusel autode hoiuplatsina. Väraval oli silt „Tolliladu/Tolliterminal 23B“. Majaka tee 11 kinnistule rajatud laoplats hõlmab ka Majaka tee 9 kinnistut ja moodustab koos sellega ühtse, ca 15 hektari suuruse, valgustuse, elektrisüsteemi ja freesasfaltkattega vundamendile rajatud tsinkplekist piirdeaiaga ümbritsetud logistikakompleksi.
7. Ettekirjutuse nr 1298 tühistamiseks esitatud kaebustest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi ettekirjutus nr 1298 rikub. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub HKMS § 7 lg 1 kohaselt halduskohtusse pöördumise õigus, sest vaidlustatud ettekirjutus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus ehitada ehitusloata ning kasutada ehitist kasutusloata. Ebaseaduslik ehitamine ja selle tagajärjed ei ole seadusega kaitstavad. Ehitusseadus sätestab, et ehitise ehitamiseks peab olema ehitusluba (

§ 12

lg 1) ja ehitise kasutamiseks peab ehitise omanik taotlema kasutusluba (

29 lg 2 p 4). Kaebuse esitaja ei eita seda, et Majaka tee 11 kinnistu suhtes ei ole ehitusluba ega kasutusluba väljastatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei ole käesoleval juhul võimalik, sest ettekirjutuse nr 1298 tegemise põhjustas asjaolu, et kaebuse esitaja ehitas kehtivas ettekirjutuses nr 1275 sätestatud kohustust – peatada viivitamata Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus - eirates Majaka tee 11 ehitised valmis ja asus neid kasutama. Seega, ettekirjutus nr 1298 tehti kaebuse esitajale üksnes seetõttu, et kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutuses nr 1275 sätestatud kohustust.

1. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles tema arvates seisneb vastustaja poolne eksimine kiire ning võimalikult väikeste kuludega haldusmenetluse põhimõtete vastu ettekirjutuse nr 1298 puhul. Vastustaja on kaebuse esitajat hoiatanud, et Majaka tee 11 kinnistul ei tohi alustada ehitustegevust ilma ehitusloata, teinud niipea, kui ehitustegevus algas, kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1275, kohustades kaebuse esitajat ehitustegevuse Majaka tee 11 kinnistul koheselt peatama, rakendanud kaebuse esitaja suhtes sunniraha, et saavutada ettekirjutuse nr 1275 täitmine, rakendanud kõiki vahendeid selleks, et ebaseaduslik ehitis ei saaks valmida ning kaebuse esitaja kulud oleksid võimalikult väiksed. On ilmselge, et ebaseadusliku ehitise lammutamine on märksa kulukam kui ehitustegevuse peatamine selle algstaadiumis.
2. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutuse nr 1298 tagajärjel ei saa kaebuse esitajale tuleneda mingit kahju. Kaebuse esitaja kohustub oma õigusi, sh ettevõtlusvabadust, teostama kooskõlas seadusega. Pooltel puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja on alustanud ehitustegevust Majaka tee 11 kinnistul ilma ehitusloata. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et Majaka tee 11 kinnistutel asuvate ebaseaduslike ehitiste kohta ei ole väljastatud kasutusluba. Seega on kaebuse esitaja püstitanud Majaka tee 11 kinnistule ehitised õigusvastaselt ja kaebuse esitajal puudub mistahes õiguspärane ootus selleks, et ebaseaduslikele ehitistele väljastatakse kasutusluba. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik, et Majaka tee 11 laoplats on rajatud ebaseaduslikult. Seega juhul, kui kaebuse esitajale on tekkinud kahju, on kaebuse esitaja selle ise tekitanud oma õigusvastase tegevuse tõttu.
3. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega on ka sunniraha rakendamine kaebuse esitaja enda tegevuse(tuse) tulemus. Kaebuse esitaja oleks saanud sunniraha rakendamist vältida ettekirjutuses 1298 sätestatud nõude täitmisega. Asjaolu, et Majaka tee 11 kinnistu on kaebuse esitaja poolt piiratud piirdeaiaga, tasandatud on pinnas, mis on osaliselt kaetud paekillustiku ja freesasfaldiga või teisaldatavate betoonplaatidega, mida 9 mööda toimub kinnistusisene transport, on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud. Ettekirjutusele nr 1298 lisatud paikvaatluse aktist nähtub ehitustegevuse ulatus – laoplatsi suurus oli ca 30 000 m
4. See oli piiratud betoonvundamendil aiaga ning sellele oli rajatud valgustus. Laoväljak oli tähistatud tollilaona. Kui ettekirjutuse nr 1275 tegemise ajal oli ehitustegevus alles algstaadiumis, siis ettekirjutuse nr 1298 tegemise ajal oli laoplats võetud kasutusele.
5. Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 11 kinnistul puudus ettekirjutuse tegemise ajal ehitustegevus, mis vajaks ehitusluba, ei vasta tõele. Vastustaja esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et Paldiski linnas aadressil Majaka tee 11 asuval kinnistul, mis kuulub kaebuse esitajale, toimub ehitustegevus. Paikvaatluse toimumise ajaks oli Majaka tee 11 kinnistult eemaldatud looduslik pinnas ning kinnistule veeti täitepinnast, sh killustiku, mida planeeriti ning tihendati buldooseri ja teerulliga. Paikvaatluse hetkeks oli valminud ca 30 000 m2 suurune laoplatsi/parkla aluspadi (vundament), ca 800 m ulatuses oli rajatud betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaed, toimus vundamentide rajamine valguspostidele ning veeti elektrikaableid. Seega toimus Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus. 02.12.2008 teostatud kontrolli käigus tuvastati, et Majaka tee platsid olid kaetud asfaltkatte ning betoonplaatidega ning Majaka tee 9 ja 11 kinnistud olid piiratud umbes 1100 (1,1 km) ulatuses maasse betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaiaga. Mõlemale kinnistule oli kaevatud kuivenduskraav ning rajatud oli platside valgustus. 19.12.2008 paikvaatluse tulemusel tuvastati, et Majaka tee 9 ja 11 rajatud laoplats oli valmis ja see oli tähistatud sildiga „Tolliladu/Tolliterminaal 23B“. Seega on Majaka tee 11 kinnistule rajatud asi, mis vastab

§ 2

ehitise tunnustele – see on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi (laoplats koos piirde, elektrisüsteemi, valgustuse jms). 31. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses viidanud ühelegi seadusesättele, mille kohaselt tohib ca 12 ha suuruse laoplatsi rajamist teostada ehitusloata.

§ 12

lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

§ 29lg 1 p 1 sätestab ehitise omaniku kohustuse taotleda enne ehitamist ehitusluba.

See kohustus kehtib eranditult kõigi isikute suhtes. Kuna Majaka tee 11 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 12 ha suurust maa-ala, ei ole Majaka tee 11 kinnistule rajatud sama suure pinnaga laoplatsi puhul tegemist väikeehitistega

§ 15lg 1 mõistes, sest väikeehitiste ehitusalune pindala ei tohi ületada 60 m2.

Ehitise omaniku § 29 sätestatud kohustuste eiramine on vastavalt

§-le 68 karistatav. Seega on ehitusloata ehitamine ebaseaduslik.

1. Majaka tee 11 kinnistu kasutusele võtmine ei ole lubatud ilma detailplaneeringuta. Vastavalt üldplaneeringu p-le 5 on kogu Paldiski linn tiheasustusala, milles on detailplaneeringute tegemine kohustuslik. See nõue kehtib kõigi Paldiski linna territooriumil asuvate kinnistute suhtes. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 11 kinnistu puhul tegemist ettevõtluse reservmaaga. Üldplaneering sätestab, et maa reserveeritud otstarbel käikuvõtmiseks tuleb seda teha läbi detailplaneeringu. Üldplaneeringu p 5.3 sätestab sama põhimõtte. Asjaolu, et üldplaneeringus on Majaka tee 11 kinnistu reserveeritud ettevõtluseks, ei anna õigust seda kaebuse esitaja poolt oma äranägemisel kasutusele võtta ning sellele ehitada. Majaka tee 11 kinnistule sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine saab toimuda üksnes läbi detailplaneeringu kehtestamise. Üldplaneering on kehtiv õigusakt, mis on kõigile isikutele täitmiseks kohustuslik. Õigus kehtestada detailplaneeringu koostamise nõue kogu Paldiski linna territooriumil tuleneb PlanS § 9 lg-st
2. Majaka tee 11 kinnistu suurust arvestades on kinnistu ehitusõiguse määramine vaid detailplaneeringu alusel täielikult põhjendatud.
3. Majaka tee 11 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks 10 valla või linna territooriumi osa kohta. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 9 lg 4 p 1 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud muuhulgas krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 kohaselt on sihtotstarbeta maa puhul tegemist ehitusõiguseta maaga. Maakatastriseaduse § 8 lg 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kehtestab PlanS § 24 lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus. Detailplaneering peab olema kooskõlas üldplaneeringuga (vt PlanS § 8 lg 7). Seega enne Majaka tee 11 detailplaneeringu kehtestamist ei ole Majaka tee 11 kinnistu krundi sihtotstarvet võimalik muuta ega määrata. Enne krundi sihtotstarbe määramist ei ole teada, milline saab olema krundi ehitusõigus. Eeltoodud asjaolude selgumiseni ei ole ka mis tahes ehitustegevuse teostamine Majaka tee 11 kinnistul võimalik.
4. Lähtudes Majaka tee 11 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamise nõudest on ehitusluba võimalik taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega oleks projekteerimistingimuste väljastamine Majaka tee 11 kinnistule logistikakeskuse rajamiseks vastuolus õigusaktidega. Projekteerimistingimuste väljastamise võimatust on kaebuse esitajale korduvalt selgitatud, sh vastustaja 02.10.2008 kirjas. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud väited seoses projekteerimistingimuste menetlemisega üldse asjakohased. Kaebuse esitaja väited ei ole asjakohased ka seetõttu, et projekteerimistingimuste taotlemine ja väljastamine toimub eraldi haldusmenetluses ning ei oma puutumust ettekirjutuse nr 1298 tegemisega.
5. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolt läbimata kogu ehitusloa taotlemisele eelnev menetlus ning selle läbi on kaebuse esitaja teinud võimatuks kontrollimise, kas kaebuse esitaja poolt rajatud ehitis sobib keskkonda ning kas see on ehitatud kooskõlas õigusaktidega.

§ 32

lg 1 kohaselt ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kuna Majaka tee 11 kinnistu suhtes ei ole määratud sihtotstarvet ega ehitusõigust, ei ole selle suhtes võimalik väljastada ehitusluba ega hinnata Majaka tee 11 kinnistule rajatud laoplatsi vastavust õigusaktidele. 36. Ettekirjutus on materiaalselt ja formaalselt õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Ettekirjutus nr 1298 on antud pädeva haldusorgani poolt, kuna

§ 59

lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalituse pädevusse. Ettekirjutus nr 1298 on antud kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas.

§ 61

lg 1 p 5 ja 8 sätestavad, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata või ehitisel puudub kasutusluba. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Majaka tee 11 ehitiste ehitamiseks puudus kaebuse esitajal ehitusluba ning ehitiste kasutamiseks ei ole väljastatud kasutusluba. Vastustaja tuvastas, et tema territooriumil toimub ebaseaduslik ehitustegevus ja ehitise ebaseaduslik kasutamine ning vastustaja oli kohustatud sellele reageerima. Ettekirjutuse nr 1298 p 4, mis sätestab nõuded kaebuse esitajale, kohustab kaebuse esitajat peatama täielikult Majaka tee 11 kinnistul asuva ehitise (laoväljak) kasutamise. Kaebuse esitajale ettekirjutuses nr 1298 esitatud nõue – lõpetada kinnistul asuva laoplatsi kasutamine on selge ja arusaadav ning realiseeritav. Kinnistu omanikuna oli kaebuse esitajal võimalus laoplatsi kasutamine lõpetada või esitada vastav nõue selle kasutajale. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on aru saanud sellest, et ehitise kasutamine tuleb peatada, kuid tema arvates ei olnud kinnistul tegemist ehitustegevusega ja Majaka tee 11 kinnistule ei olnud vajalik 11 kasutusluba taotleda. Asjaolu, et kaebuse esitajal on erinev arusaam Majaka tee 11 kinnistul toimuvast, ei vabasta kaebuse esitajat temale suunatud kohustusliku haldusakti täitmisest. Ettekirjutuses nr 1298 sisalduvad kõik

§ 61lg-s 4 ja HMS-is sätestatud andmed, sh ettekirjutuse tegemise põhjendused.

1. Kaebuse esitaja väide, et käesoleval juhul ei ole ettekirjutuse nr 1298 täitmine tema kui ettekirjutuse adressaadi võimuses, ei ole asjakohane. Kaebuse esitaja on Majaka tee 11 kinnistu omanik ja peab omandiõiguse teostamisel lähtuma seadusest ja kehtivatest õigusaktidest. Kaebuse esitaja on rajanud laoplatsi ebaseaduslikult ja kaebuse esitajal puudus õigus seda ise kasutada ning anda seda teiste isikute kasutusse.
2. Ettekirjutus nr 1298 kehtib ja kaebuse esitaja kohustus seda täitma. Ettekirjutuses sätestatud nõude täitmata jätmise korral näeb

§ 61lg 6 ja ATSS 10 lg 1 ette ettekirjutuse adressaadi kohustuse tasuda sunniraha.

Seega on sunniraha rakendamine kaebuse esitaja suhtes kaebuse esitaja õigusvastase tegevuse tagajärg.

1. Väär on ka kaebuse esitaja väide, et kuna ettekirjutus nr 1298 on vaidlustatud halduskohtus, siis ei ole see jõustunud ATSS § 16 lg 2 sätestab, et kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist. Sama põhimõtte sätestab ka HKMS §
2. Seega ettekirjutustes sätestatud kohustust tuleb täita ka juhul, kui ettekirjutuse adressaat sellega ei nõustu ja vaidlustab ettekirjutuse.
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal ei olnudki kavas ettekirjutust nr 1298 täita, sest kaebuse esitaja on ka Majaka tee 2, 2b ja 9 kinnistutel teostanud sarnast tegevust ning ehitanud ka neile kinnistutele laoplatsid ilma selleks ehitusluba omamata. Seega on tänaseks ilma kehtiva detailplaneeringuta ning ehitusloata valminud neljal kinnistul paiknev ca 20 ha suurune Paldiski Põhjasadama logistikakeskus. Kuna käesoleval juhul käib põhivaidlus selle üle, kas Majaka tee 11 kinnistule ehitatud ehitis(ed) vajasid ehitusluba ja kasutusluba, oleks kaebuse esitaja pidanud peatama Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevuse ja ära ootama ettekirjutuse nr 1275 osas kohtuotsuse, mitte ehitustegevust jätkama. Ehitustegevuse ebaseadusliku jätkamise tõttu oli vastustaja sunnitud tegema kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 1298 ja rakendama sunniraha.
4. ATSS § 4 lg 1 kohaselt on ettekirjutus haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost.

§ 61

lg 6 kohaselt võib ehitusjärelevalvet teostav isik ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Seega oli vastustajal õigus rakendada kaebuse esitaja suhtes sunnivahendit – sunniraha – et saavutada ettekirjutuse täitmine.

1. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Seega tuleneb kaebuse esitaja kohustus tasuda sunniraha ettekirjutuses nr 1298 kaebuse esitajale tehtud hoiatusest, mitte täitekorraldustest. Sunniraha määramine saaks käesoleval juhul olla õigusvastane vaid juhul, kui ettekirjutus nr 1298 oleks kaebuse esitaja poolt nõuetekohaselt täidetud. Ühtegi tõendit ettekirjutuse nõuetekohase täitmise kohta ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud.
2. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusega taotletav eesmärk – keeldumine sunniraha tasumisest - on ebaseaduslik, sest kaebuse esitaja soovib kaebusega vabaneda vastutusest, mis kaasneb ebaseadusliku tegevusega. Täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebuse esitajal taotleda ka juba alustatud täitemenetluste lõpetamist, kuna täitekorraldus ei 12 ole sunniraha sissenõudmise aluseks olev täitedokument. Seega ei annaks täitekorralduse õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajale mitte mingit kasu.
3. Sunnivahendi rakendamine on õiguspärane, kuna kõik sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 7 lg 2 sätestab, et hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Käesoleval juhul sisaldub hoiatus ettekirjutuses nr
4. ATSS § 8 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldustena (lubatavusena) asjaolu, et adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Ettekirjutus nr 1298 kehtib, see on kaebuse esitajale teatavaks tehtud ning seda ei ole ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täidetud. ATSS § 8 ei seo sunniraha rakendamist vaide esitamisega. Puuduvad ka muud sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (vt ATSS § 8 lg 3).
5. Sunniraha eesmärk on sundida ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma. Ettekirjutuses nr 1298 on kaebuse esitajale antud tähtaeg laoplatside kasutamise lõpetamiseks hiljemalt 17.12.
6. Seadus ei sätesta kohustust anda ettekirjutuse täitmiseks või sunniraha tasumiseks täiendavat tähtaega. Vastustaja rakendas sunniraha hoiatuses märgitud tingimusel neljal korral. Kuna kaebuse esitaja ei ole ettekirjutust nr 1298 tänaseni täitnud, võimaldab hoiatus vastustajal sisse nõuda sunniraha ka praegu. Seoses kohtumenetlustega peatas vastustaja sunniraha sissenõudmise.
7. Kaebuse esitaja seisukoht, nagu ei oleks vastustaja tohtinud sunniraha rakendada enne 30-päevase kaebetähtaja (või veel pikema tähtaja) möödumist, ei ole kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse eesmärgiga – vältida omavolilist ehitamist ja loata kasutamist ning takistada seda võimalikult varajases staadiumis. Sunniraha rakendamise eesmärgiks on tagada ettekirjutuse täitmine. Kuna ettekirjutuses nr 1298 oli ettekirjutuse täitmise tähtajaks määratud 17.12.2008, siis ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks pidi vastustajal olema võimalik kasutada sunnivahendit kohe, kui ettekirjutus jäeti täitmata. Õigusnormi peab olema võimalik täita. Sunniraha rakendamise eesmärk – tagada ettekirjutuse täitmine, ei oleks sel juhul võimalik, sest 30 päevaga on võimalik ehitada väiksemad ehitised valmis. Sunniraha eesmärgiks on eelkõige ehitise omaniku asetamine olukorda, kus nõude täitmine on soodsam, kui täitmata jätmine ehk sunniraha maksmine.
8. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited seoses sunniraha korduva rakendamise võimatusega ei ole kooskõlas seadusega. ATSS § 2 lg 2 sätestab, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Seega näeb ATSS selgesõnaliselt ette võimaluse sunniraha korduvalt rakendada. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras.
9. Kaebuse esitaja täitekorralduste peale esitatud kaebuste väited seoses sellega, et täitekorralduses on märgitud kontrolli kuupäev, kuid vastavat dokumenti ei ole lisatud, ei ole asjakohased. Täitekorraldus on haldusesisene menetlustoiming ja seadus ei sätesta kohustust lisada sellele mingeid dokumente. Asjaolu, et kinnistut kasutatakse kolmandate isikute poolt asjade ladustamiseks on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud. Seega ei saa käesoleval juhul olla vaidlust ka selles, et kaebuse esitaja ei ole ettekirjutust nr 1298 täitnud. Vastustaja saatis kaebuse esitajale 08.12.2008 e-kirja, milles vastustaja teavitas kaebuse esitajat sellest, et ta hakkab teostama igapäevaseid kontrolle Majaka tee 2, 2B, 9 ja 11 kinnistutel selleks, et veenduda, kas kaebuse esitaja täitab talle tehtud ettekirjutusi. Kaebuse esitaja ei kasutanud kordagi võimalust viibida paikvaatluste juures. 19.12.2008 koostatud paikvaatluse aktist nähtub kinnistu kasutamine tollilaona ja see on toimunud tänaseni. 13 KOHTU PÕHJENDUSED
10. Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutusega nr 1298 (I kd lk 10-12) tehti kindlaks, et 02.12.2008 paikvaatluse tegemise hetkeks oli Majaka tee 11 kinnistul umbes 30000 m2 ulatuses valminud asfaltkattega laoväljak, mis on piiratud aiaga. Laoväljakule oli paigaldatud valgustus. Laoväljak on tähistatud „Tolliladu/Tolliterminal 23B“ ning sellele on ladustatud sõiduautod. Laoplats on kasutusel tolliladu/tolliterminalina. Ettekirjutuses leiti, et rajatud laoväljaku näol on tegemist ehitisega, millele ei ole väljastatud ehitusluba ehitise rajamiseks ega kasutusluba ehitise kasutuselevõtuks. Seega on OÜ Altoona rikkunud

§ 29lg 1 p-s 11 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kohustusi.

1. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et Paldiski linnas Majaka tee 11 kinnistu on kasutusel tollilaona. Seda on kaebuse esitaja ka kaebuses märkinud. Majaka tee 11 kinnistu kasutamine tollilaona nähtub ka Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.12.2008 kirjast nr 10.1-2/956-1 vastuseks Paldiski Linnavalitsuse 22.12.2008 päringule (I kd lk 170). Samuti puudub käesolevas haldusasjas vaidlus selle üle, et Majaka tee 11 kinnistule tollilao püstitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba ja Majaka tee 11 valminud ehitise kasutamiseks ei ole väljastatud kasutusluba.
2. Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 otsusega nr 15 kehtestati Paldiski linna üldplaneering (avalikustatud aadressil: www.paldiski.ee). Vastavalt üldplaneeringu p-le 5 on kogu Paldiski linn tiheasustusala, milles on detailplaneeringute tegemine kohustuslik. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 11 kinnistu puhul tegemist ettevõtluse reservmaaga. Üldplaneeringu p 4.2 kohaselt tuleb maa reserveeritud otstarbel käikuvõtmiseks seda teha läbi detailplaneeringu. Üldplaneeringu p 5.3 sätestab, et planeeringuga on reserveeritud hulgaliselt maid äritegevuse intensiivistamiseks ja tootmistegevuse elavdamiseks. Kõigi nende maade kasutusele võtmine peab toimuma läbi detailplaneeringute. Seega ei ole Majaka tee 11 kinnistu kasutusele võtmine lubatud ilma detailplaneeringuta.
3. Majaka tee 11 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa (I kd lk 62). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 sätestab, et sihtotstarbeta maa on iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus Maakatastriseaduse § 18 sätestatud alustel. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 2 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. Sama paragrahvi lõike 4 p 1 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud muuhulgas krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Seega saab Majaka tee 11 kinnistu ehitusõiguse, sh sihtotstarbe, määrata vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et Majaka tee 11 kinnistu osas puudub kehtestatud detailplaneering.
4. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on käesolevaks ajaks jõustunud ka Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-31, millega Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata OÜ Altoona kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 tühistamise nõudes. Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 (I kd lk 52-54) kohaselt toimus Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega alal ilma kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata. Ettekirjutusega nr 1275 kohustati OÜ-d Altoona koheselt ja täielikult peatama talle kuuluval Paldiski linnas asuval Majaka tee 11 kinnistul 14 igasugune ehitustegevus kuni ehitusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. OÜ Altoona on loobunud selles haldusasjas apellatsioonkaebusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2010 kohtumäärusega lõpetati kohtuasjas nr 3-09-31 apellatsioonimenetlus. Seega on jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, et Majaka tee 11 on toimunud ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega alal ilma kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata.
5. Lähtudes Majaka tee 11 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamise nõudest ei ole asjakohased kaebuses esitatud väited seoses projekteerimistingimuste menetlemisega Paldiski Linnavalitsuse poolt.

§ 19

lg 1 p 2 (kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. 55. Kaebuse kohaselt on Majaka tee 11 kinnistu OÜ Altoona poolt piiratud piirdeaiaga, tasandatud on pinnas, mis on kaetud osaliselt paekillustiku ja freesasfaldiga (siirdkatted) või teisaldatavate betoonplaatidega, mida mööda toimub kinnistusisene transport. Oma ettekirjutuses ei ole Paldiski Linnavalitsus konkreetselt selgitanud, millistele Majaka tee 11 kinnistu rajatistele on ehitusluba nõutav. Kaebuse esitaja leiab, et Majaka tee 11 kinnistul toimunud ehitustegevuse jaoks ei olnud nõutav kohalikult omavalitsuselt ehitusloa ega kasutusloa taotlemine. Kaebuses leitakse, et rajatud parkla näol on tegemist erateega, mille ehitamiseks pole teeseadusest tulenevalt ehitusluba nõutav. Samuti väidab kaebuse esitaja, et ehitusseadus ei reguleeri pinnase tasandamist ega pinnase katmist paekillustiku või freesasfaldiga. Kaebaja on püstitanud Majaka tee 11 kinnistule laoplatsi, mida kasutatakse tollilaona. Laoplats on

§ 2

lg 1 alusel ehitis, so aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Riigikohus on oma 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 leidnud, et ehitisena

§ 2

lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Ei ole kahtlust, et kaebaja poolt ehitatud laoplatsi ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Järelikult on tegemist ehitisega

§ 2lg 1 tähenduses.

Vastavalt

§ 2lg-le 3 on tegemist rajatisega.

Sellise funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosneva tervikliku rajatise püstitamiseks kehtib ehitusseadusest tulenev ehitusloa nõue ning ei tule hinnata, kas ehitusluba oli eraldiseisvalt vajalik piirdeaia või asfaltplatsi ehitamiseks.

§ 12

lg 2 (kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

§ 15

lg 1 p 1 (kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Et Majaka tee 11 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 30 000 m2, ei ole Majaka tee 11 kinnistule rajatud ehitise näol tegemist väikeehitisega. Tollilao näol on tegemist rajatisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. 56. Kohus ei pea õigeks ka kaebuse esitaja väidet, nagu poleks vaidlusaluse rajatise rajamise näol tegemist ehitamisega ehitusseaduse mõttes. Selline väide ei põhine seadusel ega ole kooskõlas kaebuse esitaja teostatud ehitustööde iseloomu ja mahuga. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas haldusasjas tehtud 18.03.2009 kohtumääruses. Poolte vahel puudub vaidlus 02.12.2008 paikvaatluse (I kd lk 166-168) tulemustes, mille kohaselt oli paikvaatluse momendiks Majaka tee 11 kinnistul teostatud lageraie, eemaldatud looduslik pinnas, täidetud plats täitepinnasega ja kaetud asfaltkattega, mille tulemusel oli valminud umbes 30 000 m2 suurune asfaltkattega plats, kinnistule oli 15 rajatud kuivenduskraav ja valgustus ning kinnistu oli piiratud maasse betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaiaga. 57.

§ 29

lg 1 punktide 1 ja 11 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav ja kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba.

§ 32

lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Vaidlust pole aga selles, et kaebuse esitajal ei ole Majaka tee 11 kinnistule laoplatsi püstitamiseks ehitusluba ega selle laoplatsi kasutamiseks kasutusluba. Seega on vaidlusaluses ettekirjutuses õigesti leitud, et kaebuse esitaja on rikkunud

§ 29lg 1 p-s 11 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kohustusi.

58. Seega, kuna kaebuse esitaja oli ehitusloata ehitanud Majaka tee 11 kinnistule laoplatsi ja kasutas seda kasutusloata, siis oli vastustaja õigustatud ja kohustatud

§ 61

lg 1 p 8 alusel tegema ettekirjutuse nr 1298.

§ 61

lg 1 (kuni 01.05.2009 kehtinud redaktsioonis) p 8 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitisel puudub kasutusluba.

§ 61

lg 4 p 2 kohaselt esitab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Sama sätte punkti 3 kohaselt kohustab ehitusjärelevalve ametiisik ettekirjutuses tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutusega nr 1298 kohustati OÜ-d Altoona peatama täielikult Majaka tee 11 kinnistul asuva ehitise (laoväljak) kasutamine. Edasiste toimingutena kohustati OÜ-d Altoona kõrvaldama Majaka tee 11 kinnistul asuvalt laoplatsilt sellele ladustatud vara hiljemalt 17.12.2008 ja lõpetama laoplatsi edasine kasutamine kuni kasutusloa saamiseni kohalikult omavalitsuselt. Ehitusloa ja kasutusloa taotlemine teostada seadusega ettenähtud korras pärast Majaka tee 11 kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamist. Kohtu hinnangul on ettekirjutus arusaadavalt põhjendatud, ühemõtteline ja täidetav.

1. Vastustaja ei võinud õigusvastaselt lubada Majaka tee 11 kinnistule ehitusloata ehitatud laoplatsi kasutamist kasutusloata, mistõttu on asjakohatud kaebuse väited vastustaja poolt ettekirjutuse tegemisel kaebaja ja laoplatsi rentniku ettevõtlushuvide ja võimaliku kahju tekkimise kaalumata jätmise kohta ja ettekirjutuses laoplatsi kasutamisest tekkivate keskkonnakahjude sisuliselt argumenteerimata jätmise kohta.
2. Eeltoodust tulenevalt on Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutus nr 1298 õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
3. Kaebaja on kohtule esitanud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina muu hulgas toonud välja eesmärgi sunniraha tagastamiseks haldusorgani poolt. Vastavalt ATSS § 16 lg-le 1 võib sunnivahendi adressaat pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi. Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel (vt Riigikohtu 19.03.2002 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-1116 02 punkti 15). Seega on kaebajal olemas põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks.
4. ATSS § 9 lg 1 sätestab, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega võimaldab ATSS § 9 lg 1 täitekorralduse andmist alles pärast ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Vastavalt HMS §-le 75 on vaide esitamise tähtaeg 30 päeva arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai. HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib esitada kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Paldiski Linnavalitsus on ettekirjutuse nr 1298 kaebuse esitajale saatnud 09.12.2008 kirjaga nr 9-12/1473 (I kd lk 164). Kaebaja esindaja möönis kohtuistungil, et kaebaja võis ettekirjutuse kätte saada 10.12.2008 (II kd lk 82). Seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 09.01.
5. Paldiski Linnavalitsuse 09.12.2008 ettekirjutuse nr 1298 täitmise tagamiseks anti sunniraha sissenõudmiseks täitekorraldused järgmiselt 19.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473; 20.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-4; 21.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-2 ja 22.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-6, seega on kõik täitekorraldused antud enne 09.01.
6. Järelikult on need täitekorraldused antud õigusvastaselt enne ettekirjutuse nr 1298 vaidlustamise tähtaja möödumist ning 19.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473; 20.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-4; 21.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-2 ja 22.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1473-6 tuleb tunnistada ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu õigusvastasteks. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata kaebuse ülejäänud põhjendusi täitekorralduste õigusvastasusega seonduvalt.
7. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja taotleb haldusasjas tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Kaebuse esitaja on tasunud kaebustelt riigilõivu (5x 250,00) 1250,00 krooni (toimikud nr 309-338 lk 23, nr 3-09-290, nr 3-09-291, nr 3-09-292 ja nr 3-09-293 lk 12). Kohus rahuldab kaebuse nelja nõude osas, seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1000 krooni, mis on 63,911 eurot, s.o 63,91 €. Aili Maasik Kohtunik 17