) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuse esitaja väitel võeti 16.11.2009 kambri läbiotsimise käigus ära temale kuuluvad küünetangid ja neid ei ole talle tagastatud, sest küünetangid, mis inspektor-kontaktisik talle pakkus, ei olnud tema omad. 16.11.2009 teostati VangS § 68 lg 1 alusel S-7 hoone S-4 sektori kambris nr 7249 läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti kambrist ära üks paar üleliigseid küünetange, mille kohta on vormistatud 16.11.2009 akt eseme leidmise kohta. Kaebaja 02.12.2009 seletuskirja kohaselt kuulusid äravõetud küünetangid temale. Järelevalve osakonna vanemvalvuri Sulev Paumets´a poolt 16.11.2009 koostatud ettekande nr 4630 alusel algatati 02.12.2009 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus seoses üleliigsete küünetangide hoidmisega kambris. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et 16.11.2009 kaebajalt ära võetud küünetangid olid kirjas kinnipeetava kambris asuvate isiklike asjade nimekirjas ning nende äravõtmine ei olnud õiguspärane. 04.12.2009 distsiplinaarmenetluse protokolliga lõpetati kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ja küünetangid paigutati kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu. 08.12.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et temalt võeti ära 16.11.2009 küünetangid ja ta soovib selgitust, kus tema küünetangid on ja millal need tagastatakse. Viru Vangla vastas xx.xx.xxxx kirjaga nr xx, milles selgitas kinnipeetavale, et küünetangid saab ta tagasi inspektor-kontaktisiku vahendusel. 12.01.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et ta käis inspektorkontaktisikuga vestlemas ja talle väideti, et tema küünetangid on laos, aga kus täpsemalt, ei teata ja küünetangid tagastatakse kohe, kui need üles leitakse. Viru Vangla xx.xx.xxxx vastuses nr xx on kinnipeetavale selgitatud, et 15.01.2010 viis inspektor-kontaktisik kinnipeetava küünetangid talle kambrisse, kuid kinnipeetav keeldus neid vastu võtmast, väites, et need ei ole tema küünetangid, kuigi 16.11.2009 läbiotsimise käigus võeti ära ainult üks paar küünetange ja seega olid tagastatud küünetangid kaebaja omad. 19.02.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles juhtis tähelepanu, et temalt äravõetud küünetange ei ole talle tagastatud ja sellega on kaebajale tekitatud moraalset kahju ja emotsionaalseid ebamugavusi. Viru Vangla xx.xx.xxxx kirjaga nr xx selgitati kinnipeetavale veelkord, et küünetangid, millised inspektor-kontaktisik kinnipeetavale tagastas, said kuuluda üksnes kaebajale, kuid kinnipeetav ise keeldus neid vastu võtmast. Täiendavalt selgitati, et kinnipeetavale väljastatakse küünetangid laost koheselt, kui ta selleks taotluse esitab. Vastustaja võtab omaks, et 16.11.2009 kambri nr 7249 läbiotsimise käigus kaebajale kuulunud küünetangide ära võtmine ei olnud õiguspärane, kuid vastustaja parandas 15.01.2010 oma vea ja tagastas kaebuse esitajale ära võetud küünetangid, kuid kaebuse esitaja ise keeldus küünetange vastu võtmast ja seejärel paigutati küünetangid lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde. Kaebuse esitaja väitel rikkus vastustaja VangS § 4¹ lg-t 1 ja sundis kaebuse esitajat rikkuma Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.4 ja 8.2.7 sätestatud nõudeid. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Vastustaja möönab, et isiklike küünetangide puudumine võis kaebuse esitajale tekitada teatud ebamugavusi, kuid küünetangid ei ole esemeks, mille kasutamise vajadus on igapäevane (nt nagu hambaharja või kammi kasutamine) ja küünetangide puudumine teatud perioodi jooksul ei saanud põhjustada kaebuse esitajale selliseid kannatusi, millega alandati tema inimväärikust. Vastustaja soovis olukorda muuta ja tagastas küünetangid omanikule, kuid kaebuse esitaja keeldus küünetange vastu võtmast, millest järeldub, et kaebuse esitaja ei soovinudki olukorda muuta ja põhjustas jätkuvalt ebamugavusi endale ja teistele. Kinni peetavatele isikutele, kellel ei ole isiklikke 4
lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevus ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vastustaja ei ole kaebuse esitaja küünetange ära kaotanud, vaid need olid paigutatud lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde ja seega ei ole kaebuse esitajale tekitatud varalist kahju. Kaebuse esitaja on viidanud, et mittevaralise kahju hüvitamist soovib ta inimväärikuse alandamise eest. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena, peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Inimväärikuse olulisust rõhutab ka VangS § 4¹, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut tuleb kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et vanglas või arestimajas viibimisel ei põhjustaks isikule rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinni pidamisega. Samas (tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast)ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. EIÕK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad 5
-st .Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtule esitatud kaebuses palub A.P tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus, mis seisneb kaebajale kuuluvate küünetangide kaotamises ja vangla kodukorra eiramises. Samuti leiab kaebaja, et vangla provotseerib teda rikkuma Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.4 (kinnipeetaval on kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja hoida oma riiete ja kasutatavate ruumide puhtust) ja kodukorra p-i 8.2.7 (kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste esemeid omandada, laenata või ajutiseks kasutamiseks võtta). Ühtlasi palub kaebaja mõista vanglalt välja talle põhjustatud kahju 2 000 krooni, millest 45,50 krooni on materiaalne kahju (küünetangide maksumus) ja mittevaraline kahju 1951,50 krooni kuna kaebaja on pidanud korduvalt närima varbaküüsi kuna tal puudus võimalus korralikult hoolitseda oma hügieeni eest. Asjaoludest nähtub, et 16.11.2009 viidi läbi kaebaja kambris läbiotsimine, mille käigus võeti talt ära küünetangid. Seoses küünetangide äravõtmisega esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse (15 000 krooni) ja 31.05.2010 esitas kaebaja vanglale uue taotluse kahju hüvitamiseks seoses temalt küünetangide äravõtmisega (2 000 krooni). 16.11.2009 viidi Viru Vangla S-7 hoone S-4 sektori kambris nr 7249 läbi läbiotsimine, mille käigus võeti kambrist nr 7249 ära üks paar üleliigseid küünetange. Samal päeval vormistas vangla akti eseme leidmise kohta. 02.12.2009 kaebaja poolt kirjutatud seletuskirjast nähtub, et küünetangid, mis läbiotsimisel ära võeti, on minu omad (t.lk 15). Seoses üleliigsete küünetangide omamisega kambris algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ja selle käigus tehti kindlaks, et 16.11.2009 kaebajalt ära võetud küünetangid olid fikseeritud kaebaja kambris asuvate isiklike asjade nimekirjas, mistõttu nende äravõtmine oli väär. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et 04.12.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga lõpetati kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus ja küünetangid pandi tema isiklike asjade juurde lattu. 08.12.2009 pöördus kaebaja vangla poole, soovides selgitust, kus on tema küünetangid ja millal need temale tagastatakse. Kaebaja pöördumisele vastas vangla 06.01.2010 kirjaga nr 627/45537-1, milles selgitati, et küünetangid võib ta kätte saada inspektor-kontaktisiku käest. 12.01.2010 esitas kaebaja vanglale pöördumise (reg xx.xx.xxxx nr xx), milles märkis, et ta käis inspektor-kontaktisikuga vestlemas ning talle öeldi, et talle kuuluvad küünetangid on laos ja need tagastatakse kaebajale koheselt pärast nende ülesleidmist. Xx.xx.xxxx kirjas nr xx selgitati kaebajale, et koheselt pärast küünetangide leidmist tagastatakse need talle. Vangla väitel asuvad küünetangid küll laos, kuid nende täpne asukoht ei ole teada. Viru Vangla vastas kaebajale xx.xx.xxxx kirjaga nr xx, et 15.01.2010 tõi inspektor-kontaktisik kaebaja küünetangid tema kambrisse, kuid kaebaja keeldus neid vastu võtmast ja väitis, et need ei ole tema omad. Kuna 16.11.2009 läbiotsimise käigus võeti ära ainult 1 paar küünetange, siis järelikult pidid tagastatud küünetangid olema kaebaja omad. Vangla selgitas veelkord kaebajale, et küünetangid, millised inspektor-kontaktisik kaebajale tagastas, said kuuluda ainult talle, kuid vaatamata sellele keeldus kaebaja neid vastu võtmast. Kaebajale selgitati ühtlasi, et küünetangid väljastatakse talle laost koheselt pärast sellekohase taotluse esitamist. Viru Vangla tunnistab, et 11.06.2009 kambris nr 72549 teostatud läbiotsimise käigus 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.