ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2837 Haldusasi A.S kaebus Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nrxx alusel kartserisse paigutamine 5-ks ööpäevaks) tekitatud kahju 10 000 krooni hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja A.S, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla tegevusega (xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kartserisse paigutamine 5-ks ööpäevaks) tekitatud kahju 10 000 krooni hüvitamiseks. A.S selgitab, et 24.09.2009 ta viibis Viru Vanglas E-hoone kambris nr
- Kell 08.05 kontrolli läbiviimise ajal sisenes keegi kambrisse. Isik ei esitlenud ennast, kuid nõudis kaebajalt, et ta nimetaks oma perekonnanime. Kaebaja on seisukohal, et ta peab teadma, kellele öelda oma perekonnanimi. Kaebaja nõudis kambrisse sisenejalt, et ta esitleks end ja ütleks talle oma perekonnanime. Seda sellepärast, et kaebaja 3-09-2837 peab teadma, kellele ta oma perekonnanime ütleb. Vastuseks kaebaja küsimusele hakkas see isik kaebajaga jämedalt rääkima, teda alandama ja ähvardama, käskis jämedal toonil kaebajal püsti tõusta ja oma kohale minna. Kaebaja vastas talle, et mingu tema lähedased oma kohale. Selliseid käsklusi antakse koertele ja kassidele, mitte inimestele. Kaebaja loodab, et kohus saab aru, missuguseid solvavaid ja alandavaid sõnu kaebajale öeldakse. Viru Vangla rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Seega, kui ta kellelegi nimetab oma perekonnanime, siis ta peab teadma, kes see isik on. Viru Vangla rikkus PS §-i 19, mille kohaselt on ametiisikud, täites oma ametikohustusi, kohustatud arvestama teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning järgima seadust. Kaebaja märgib, et kui keegi pöördub tema poole viisakalt, siis ta tõuseb kohe püsti. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati A.S´ile vanglaametniku korraldusele mitteallumise ja vanglaametnikuga suheldes ebaviisaka väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Karistust ei ole täitmisele pööratud. 07.10.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr zz kehtetuks tunnistamist ja kahju 10 000 krooni hüvitamist. Vangla märgib, et ei jõudnud kaebaja vaiet ning taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt lahendada. Vangla leiab, et xx.xx.xxxx antud käskkiri nr xx on seadusega kooskõlas. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita VangS-st, VSkE, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikute suhtes viisakas. VangS § 100 kohaselt võib käesoleva seaduse, VSkE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1, Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1-3 sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele mitteallumises. 24.09.2009 kella 08.05 ajal hommikuse loenduse ajal andis valvur Heinar Uustalu kaebajale korralduse öelda oma ees- ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval.. Kaebaja korraldusele ei allunud. Kui kaebajale anti võimalus kirjutada juhtunu kohta seletuskiri, siis vastas kaebaja ebaviisaka väljendiga. Viru Vangla kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga, vajadusel küsitakse ka täiendavaid andmeid. Seega on loenduse ajal vanglaametniku poolt antud korraldus ees- ja perekonnanime nimetamiseks ning voodi kõrval seismiseks kodukorraga kooskõlas. Kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus kaebaja 02.04.2009 kuni 08.04.2009), oli ta kohustatud vanglaametniku poolt antud korraldusele alluma ning isegi juhul, kui kaebaja leidis, et korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korralduse täitmata jätmiseks. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Heinar Uustalu ettekandega nr
- Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ja vanglaametniku suhtes ebaviisaka väljendi kasutamine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja Viru 2
(4)3-09-2837 Vangla kodukorra p-des 8.1.1 ja 8.1.3 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse viis läbi kontaktisik Gerda Lepik, kes teavitas kaebajat menetluse algatamisest ning andis talle võimaluse selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 28.09.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasemate karistustega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine kaebajale on õiguspärane, kuna on kinni peetud kõigist distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõuetest. Kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning see on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas vastustaja märgib, et kaebaja taotles moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist seoses kartseris viibimisega. Kaebaja ei ole Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud kartserikaristust ära kandnud ning kuna tegemist on vahistatuga, siis VangS § 10 lg 3 kohaselt ei ole võimalik 02.10.2009 määratud kartserikaristust ka enam täita. Eeltoodu tõttu jääb arusaamatuks, milles seisnes väidetav kaebajale tekkinud moraalne ja füüsiline kahju. Kuna kaebaja ei ole seda kaebuses täpsustanud, siis on tema väited kahju tekkimise kohta alusetud ning ei kuulu rahuldamisele. Ühtlasi vangla selgitab, et kaebaja põhjenduste kohaselt ei allunud ta vanglaametniku korraldusele selle tõttu, et vanglaametnik ei olnud temaga viisakas, st ei esitlenud ennast ning nõudis, et kaebaja nimetaks oma ees- ja perekonnanime. Kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametniku seaduslikele korraldustele sõltumata sellest, kas kinnipeetav leiab, et vanglaametnik on käitunud viisakalt või mitte. Kui kinni peetav isik leiab, et vanglaametnik on temaga ebaviisakalt käitunud, siis on tal võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte aga panna toime distsipliinirikkumist. Kuna vanglaametnikud kannavad nimesilte ning neil ei ole kohustust ennast kinni peetavatele isikutele esitleda, siis ei ole õige kaebaja väide, et vanglaametnikud käituvad ebaviisakalt. Ka peab vangla kaebaja viidet võrdse kohtlemise printsiibi rikkumise kohta kohatuks, sest kaebaja on vahistatu ning peab alluma kinnipidamisasutuses kehtivatele reeglitele. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla vastusest A.S kaebusele nähtub, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati A.S´ile vanglaametniku korraldusele mitteallumise ja vanglaametnikuga suheldes ebaviisaka väljendi kasutamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Karistust ei ole kuni käesoleva ajani täitmisele pööratud (t.lk.28). Kuna A.S´i näol on tegemist vahistatuga, siis VangS § 101 lg 3 kohaselt ei ole võimalik xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud kartserikaristust enam täide viia. Nimetatud õigusnorm sätestab, et vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel ning kaebuse esitamise aja seisuga, st 01.12.2009 käskkirja täitmisele ei olnud veel pööratud. Järelikult tulenevalt VangS § 101 lg-st 3 ei ole enam võimalik xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud kartserikaristust täitmisele pöörata. Seega pole kaebajal ka seadusest tulenevalt alust kahjunõude esitamiseks Viru Vanglale. Arvestades, et kaebaja ei ole reaalselt käskkirja alusel karistust ära kandnud, siis pole tal ka seadusest tulenevat õigust kahjunõude esitamiseks. Kooskõlas HKMS § 7 lg-ga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. A.S ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Viru Vangla tegevusega oleks rikutud tema õigusi või piiratud talle seadusega antud vabadusi, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3
(4)3-09-2837 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 03.03.2011 Riigikohtu 03.03.2011 määruse nr 3-7-1-3-711-10 alusel, millega otsustati jätta A.S´i kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 07.detsembri 2010 kohtuotsusega nr 3-09-2837 otsustati jätta Tartu Halduskohtu 30.aprilli otsused muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)