2-10-56562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-56562 Otsuse kuupäev Jõhvi, 02. veebruar 2011.a kell 17.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. D. ja A. D.’i

) § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4) 7.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Käesolevas vaidluses nõutakse kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud minimaalmäärast väiksemas, s.o summas 31.96 euro lapse kohta kuus. 2

§ 102

lg 2 kolmanda lause alusel elatise alla

§ 101lg 1 sätestatud määra vähendamiseks. 9. Kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt Ts

MS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kuulub hagi rahuldamisele alates hagi esitamisest summas 63.91 eurot kuus, s.o 31.96 euro iga lapse kohta kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest tasutud elatise summad.

1. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid lapsed ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest

§ 97lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja Ts

ÜS § 117 lg 2 ja

§ 116lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. Ts

MS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejateks lapsed, hagejate seaduslikuks esindajaks nende ema ja kostjaks laste isa.

1. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et kostja varalise seisundi või laste vajaduste muutumisel on võimalik esitada kostja vastu uus hagi elatise määra muutmiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Et hagejatel on tekkinud 3