KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-1984 Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) pankrotiavaldus Kohtuistungi toimumise aeg 16. veebruar 2010 Menetlusosalised Võlgnik: OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) (RK 10895357, Piiri 9, 30221 Kohtla-Järve) Likvideerija: K. K. (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: Ajutine pankrotihaldur: T.K. (Tähe Õigusbüroo OÜ, Uus tn 11-33, 50603 Tartu, e-post: T..kalaus@haldur.just.
- ee)RESOLUTSIOON 1. Lõpetada OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Avaldada teade OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes 3. Nimetada OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks K. K. (IK xxx, xxx) 4. Vabastada ajutine pankrotihaldur T. Kalaus ajutise halduri kohustuste täitmisest. 5. Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused T. K. kasuks summas 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot 25 senti järgmiselt: 1 5.1 37 (kolmkümmend seitse) eurot tasuda OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) Swedbank kontol nr 221020585177 olevate rahaliste vahendite arvelt: 5.2 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot 25 senti hüvitada riigi vahenditest. 5.3 Tasu ja kulud kanda FIE T. Kalaus arvelduskontole nr 10010125367019 SEB Pank 6. Välja mõista OÜ-lt Grinula Mugavus (likvideerimisel) likvideerija tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud välja arvatud sotsiaalmaks). Likvideerija tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot hüvitada riigi vahenditest likvideerija K. K. arveldusarvele nr 1107519846. 7. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantseleis 23.02.2011 kell 13.00. 8. Kohtumäärus saata Viru Maakohtu Registriosakonda (Pikk 32, 44307 Rakvere; epost: virumk_ro.info@kohus.
- ee)EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 08.02.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-2351 otsustati sundlõpetada OÜ Grinula Mugavus ja määrati likvideerijaks K. K.. OÜ Grinula Mugavus otsustati sundlõpetada seoses asjaoluga, et osaühingu juhatuse ainuliige ja –osanik A. M. suri 11.10.2008.a. Likvideerija on tuvastanud, et äriühingul on kohustusi, kuid puudub vara kohustuste täitmiseks. Likvideerija esitas kohtule pankrotiavalduse. Raamatupidamisdokumente pole A. M. pärijatelt õnnestunud saada ning pankrotiavalduse esitamisel on andmed esitatud registritest ning päringutele saadud vastuste põhjal. Likvideerijale teadaolevalt on võlgniku varaks arvelduskontol olev 37, 55 eurot, kuid kohustusi kokku summas 10 497, 23 eurot. Likvideerija palub võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada ajutine pankrotihaldur ning välja mõista likvideerija tasu 397 eurot vastavalt justiitsministri määrusele 09.07.1999 nr 35 p 12 ja PankrS § 23 lg 4. 2. Viru Maakohus nimetas 26.01.2011 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks T. K. ja peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise. 3. Ajutine pankrotihaldur taotleb kohtule esitatud aruandes pankrotimenetluse lõpetamist pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt oli äriühingu osakapital 40 000 krooni ja kuulus ühele osanikule A. M.ile. A. M.i pärandit ei ole tema abikaasa T. M.a ega lapsed vastu võtnud. 3.1 Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt ja kolmandatelt isikutelt 3.1.1 Äriühingul kinnisvara ei ole. Võlgniku nimel on registreeritud kaubik Toyota Hiace (1983 a, reg märk 565 IAF). A. M.i vennalt saadud informatsiooni põhjal 2 on sõiduk kasutuskõlbmatu, utiliseeritud ja vanametalli viidud juba A. M.i tegevuse ajal. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud sõidukit tõenäoliselt reaalselt olemas ei ole ning varana seda käsitleda ei saa. 12.03.2008 on võlgnik sõlminud liisinglepingu mahtuniversaali Hyundai kasutamiseks AS-ga Swedbank Liising. Liisingu teatel on leping ühepoolselt lõpetatud ning vara liisinguandjale tagastatud ja käesolevaks ajaks realiseeritud. Likvideerija võlgniku vara tuvastanud ei ole. Nii likvideerija kui ajutise halduri andmed pärinevad registritelt ja järelepärimistele saadud vastustel. Osaühingu raamatupidamisdokumentatsiooni likvideerija valduses ei ole. Juhatuse liikme abikaasa selgitas, et tema äriühingu dokumentidest ei tea idagi ega oska ka öelda kus need asuvad. 3.1.2 2007.a majandusaasta aruandes on võlgnikul kajastatud materiaalset põhivara jääkmaksumusega 50 153 krooni, millest masinad ja seadmed 37 368 ja muu põhivara 12 785 krooni. Pärast 2007. majandusaastat tegutses võlgnik eelduslikult veel ca 9 kuud (kuni juhatuse liikme surmani), mistõttu oli 2008. aasta lõpuks eelduslikult põhivara jääkmaksumus vähenenud vähemalt amortisatsiooni võrra. Kuivõrd 2008.a omandati teadaolev vara liisingult, ei saaks seda äriühingu varaks lugeda. Ajutine haldur on seisukohal, et 2007. aastal on arvestatud põhivara väärtus veelgi vähenenud ning tegemist oleks vähelikviidse varaga, mille asukoha ja koosseisu tuvastamine ei ole vara võimalikku väärtust arvestades mõistlik ega otstarbekohane. 3.1.3 Võlgnikul on arvelduskonto Swedbankis, saldo 37, 39 krooni, konto väljavõtte kohaselt tehingud 01.01.2010 – 26.01.2011 ajavahemikul toimunud ei ole, konto SEB pangas, saldo 0,07 eurot. Tehinguid samuti ajavahemikul 01.01.2010 -26.01.2011 kontol teostatud ei ole. Kassa kohta andmed puuduvad, puudub võimalus tuvastada sularahajäägi olemasolu. 3.1.4 Likvideerijale ega ajutisele haldurile ei ole keegi teatanud, et tal oleks kohustusi võlgniku ees. 2007. aasta bilansi järgi oli seisuga 31.12.2007 võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu 66 535 krooni. Kuna võlgniku tegevus 2008. aastal jätkus vähemalt 9 kuu vältel, siis on tõenäoline, et olemasolev võlgnevus nõuti ostjatelt sisse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule vara ei kuulu, rahalisi vahendeid pangas 37, 39 EUR ning puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. 3.1.5 Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Maksu –ja Tolliametile kokku 439, 78 eurot - hankijatele (Swedbank Liising AS-
- le)9 836, 58 eurot. Täitmata kohustus tuleneb liisinglepingu lõpetamisest. Ajutine haldur on seisukohal, et liisingu täpseks nõudeks saab lugeda 41 408, 99 krooni ehk 2 646, 51 eurot. Liisingu andmetel müüdi vara hinnaga 112 500 krooni ning seega on liisinguandja kahjum ja nõue kokku 41 407, 99 krooni (153 908, 99 krooni – 112 500 krooni = 41 408, 99 krooni). Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-l Grinula Mugavus on teadaolevaid kohustusi seisuga 09.02.2011 summas 3 086, 29 eurot. Seega ületavad kohustused vara väärtust ning äriühing on muutunud alaliselt maksejõuetuks. 3.2 Vara tagasivõitmise alused ajutise halduri arvates puuduvad. 3.3 Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab haldur liisingule tekkinud võlgnevuse aega so 21.01.2010. Juhatuse liikme tegevuses puudub kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse põhjustamisel, sest maksejõuetus on tekkinud juhatuse liikme surma järel, mistõttu ei oleks tema saanud kuidagi vältida maksejõuetuse tekkimist. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimises süüliselt käitunud ka likvideerija. Likvideerija on määratud kohtu 3 poolt. Likvideerija on teinud kõik seadusest tulenevad toimingud, selgitanud välja võimaliku vara ja kohustused ning esitanud pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur teeb kohtule PankrS § 29 lg 1 ja 2 tuginedes lõpetada OÜ Grinula Mugavus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused T. K. kasuks summas 396, 25 krooni. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri ja likvideerija seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.. 5. Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 6. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, äriühingu kohustused ületavad vara väärtust. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule vara ei kuulu, rahalisi vahendeid pangas 37, 39 EUR ning puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Vara tagasivõitmise alused ajutise halduri arvates puuduvad. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse tekkimises süüliselt käitunud ei juhatuse liige ega ka likvideerija. Maksejõuetus on tekkinud juhatuse liikme surma järel, mistõttu ei oleks tema saanud kuidagi vältida maksejõuetuse tekkimist. Seega kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse põhjustamisel tuvastatud ei ole. 7. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulude hüvitamiseks ning palub kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot 25 senti ning välja mõista see järgmiselt: - 37 (kolmkümmend seitse) eurot tasuda OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) Swedbank kontol nr 221020585177 olevate rahaliste vahendite arvelt: - 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot 25 senti hüvitada riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulude taotlus, arvestades halduri ülesannete mahu ja keerukust, on põhjendatud. 4 8. Likvideerija palub välja mõista likvideerija tasu 397 eurot vastavalt justiitsministri määrusele 09.07.1999 nr 35 p 12 ja PankrS § 23 lg 4. Justiitsministri 09.07.1999 määruse nr 35 p 12 järgi kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 sätestatule mõistab kohus võlgnikult välja likvideerija tasu, kuid määrab nende hüvitamise riigi vahenditest. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 ja 2 lõpetab kohus OÜ Grinula Mugavus (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohtunik Evi Kool 5