Obsah (5)

§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-35808 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Sirl

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta Sirli Süldi kanda. Välja mõista Sirli Süldilt riigilõiv 552,05 eurot AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Sirli Süldilt viivis menetluskuludelt (552,05 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Sirli Süld võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 23.01.2007 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000.kr ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 250.- kr kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 10.kuupäev. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist

§ 113kehtestatud määras.

10.11.2008 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse, 10.11.2008-10.05.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. 22.02.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 45 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.03.

1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval summas 1336,06 kr. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.10.
2. Alates 05.10.2008 kuni 05.07.2009 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma põhiosa maksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 01.07.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta alates ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 16.07.2009 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 24.07.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.05.2009 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxxxx alla. 26.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 42 296,60 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 2703,25 eurot ja viivise alates 27.07.2010 kuni põhinõude ( 2210,81 eurot) täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 552,05 eurot; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (552,05 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.12.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: