KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 25. mail 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1019 Haldusasi S.V. kaebus Tallinna linnalt õig

§ 12lg 3).

1. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele e-posti teel. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.
2. 20.04.2010 esitasid S.V., S.V., S.N. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes kokku summas 100 000 krooni koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 2271-k on antud 07.04.1999, seega möödus 07.04.2009

§ 9lõikes 4 ja RVast

S § 17 lõikes 3 sätestatud 10-aastane kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuse esitajad taotlevad kaebetähtaja ennistamist alljärgnevatel põhjustel:

1. a)Tallinna Linnavalitsuse õigusvastast korraldust nr 2271-k ei ole ühelgi ajahetkel A. V.´le teatavaks tehtud. Samuti ei ole A. V. teavitatud Tallinnas, xxxxxxx asuva maa kinnistamisest, 1 seega ei olnud A. V. teadlik ka oma omandiõiguse kaotusest 1/11 suurusele mõttelisele osale elamust. A. V. suri xx xx xxxx ja kaebajatele väljastati 05.09.2005 seadusejärgse pärimisõiguse tunnistus. Koheselt peale seda, kui kaebajatele oli selgunud Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase korraldusega tekitatud ebaseaduslik olukord seoses A. V.´le kuulunud mõttelise osaga, esitasid kaebajad 2006. a. detsembris Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna keeldumine xxxxxxx korteri juurde maa erastamisest. Nimetatud kaebus jäeti Tallinna Halduskohtu 17.05.2007 kohtuotsusega rahuldamata ning nimetatud kohtuotsus jõustus 21.05.2008. 28.12.2009 esitas S.V. Tallinna Linnavalitsusele nõude Tallinna Linnavalitsuse 07.04.1999 korralduse nr 2271-k kehtetuks tunnistamiseks või hüvitise tasumiseks, millise taotluse rahuldamisest Tallinna Linnavaraamet oma 11.01.2010 kirjaga keeldus. Seega alates 11.01.2010 selgus kaebajatele lõplikult, et korralduse nr 2271-k õigusvastaseid tagajärgi (A. V. omandiõiguse kaotus 1/11 suurusele mõttelisele osale elamust) ei kõrvaldata, peale mida esitati kaebajate poolt käesolev kaebus kahju hüvitamiseks mõistliku aja jooksul (3 kuu jooksul) kohtusse. Arvestades asjaolu, et korraldus nr 2271-k on ilmselgelt õigusvastane, oli kaebajatel õiguslik alus eeldada (kuni 11.01.2010), et Tallinna Linnavalitsus kõrvaldab korralduse andmisega kaasnenud õigusvastased tagajärjed ise, mistõttu ei ole kaebajatele etteheidetav, et nad ei pöördunud koheselt kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. Kaebajate hinnangul saab eeltoodud põhjustel lugeda kaebuse esitamise tähtaja mööda lastuks mõjuval põhjusel. Ka Riigikohus on oma 18.06.2008 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-35-08 rõhutanud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise otsustamisel tuleb arvestada, kas isik on esitanud kaebuse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui talle oli lõplikult selgunud tekkinud kahju pöördumatus. Käesoleval juhul selgus kaebajatele tekkinud kahju pöördumatus Tallinna Linnavaraameti 11.01.2010 vastusest;
2. b)Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase korralduse nr 2271-k andmise tulemusena kaotas A. V. ilma seadusliku aluseta ja ilma mingisugust hüvitist saamata omandiõiguse tema poolt ostetud 1/11 suurusele mõttelisele osale elamust asukohaga Tallinnas, xxxxxxx (korter nr 4, suurusega 19,8 m2), milline korter oli A. V. koduks kuni tema surmani (xx xx xxxx). Seega on vastava korralduse andmisega oluliselt rikutud PS § 32 sätestatud põhimõtet omandi puutumatuse, kaitstuse ja omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta - kaebajate hinnangul on tegemist niivõrd ilmse ja lubamatu rikkumisega Tallinna Linnavalitsuse poolt, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleks kaebajate arvates ennistada ka sellel põhjusel;
3. c)kaebetähtaeg tuleks ennistada ka põhjusel, et Tallinna Linnavalitsusele pidi juba hiljemalt alates 2006. a. detsembrist (alates kaebajate poolt halduskohtusse kaebuse esitamisest) olema teada, et korraldus nr 2271-k on õigusvastane ja sellega on tekitatud kahju A. V.le, kusjuures Tallinna Linnavalitsusel oli võimalik korralduse õigusvastased tagajärjed ise kõrvaldada õigusvastase korralduse kehtetuks tunnistamisega - vaatamata toodud asjaoludele ei võtnud Tallinna Linnavalitsus, kaebajate õiguslikku ootust eirates, mitte midagi ette korralduse andmisega tekitatud õigusvastase olukorra likvideerimiseks;
4. d)kaebetähtaeg tuleks ennistada ka põhjusel, et Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase korralduse nr 2271-k andmine on lisaks omandiõiguse kaotusele endaga kaasa toonud ka kahju hüvitamise nõude esitamise kaebajate vastu kinnistu praeguse omaniku poolt, millega tekitatakse kaebajatele täiendavat kahju. 2. 21.05.2010 kohtule saabunud seisukohas leiab Tallinna Linnavalitsus, et kaebus on halduskohtule esitatud kaebetähtaja rikkumisega. RvastS § 7 lõige 1 järgi eeldab kahju hüvitamise nõude esitamine reeglina eelnevalt primaarnõuete esitamist, st isiku tegevus peab olema esmalt suunatud kahju vältimisele. Nimetatud tõlgendusest tulenevalt peab kannatanu 2 õigeaegselt vaidlustama kahju tekitava õigusakti või toimingu. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebajad oleksid nimetatud nõudeid esitanud. Käesoleval hetkel on kehtiv Tallinna Linnavalitsuse 07.04.1999 korraldus nr 2271-k, mida ei ole vaidlustatud. Nimetatud korraldusest on kaebuse esitaja teada saanud hiljemalt 29.06.2006, mil Tallinna Linnavalitsus vastas S.V. maa ostueesõigusega erastamise taotlusele. Väidetava kahju põhjustanud sündmused on aset leidnud 1999 aasta kevadel. Kaebuse esitajad on kohtu poole pöördunud aga alles 2010. aasta kevadel, seega pärast RvastS § 17 lõikes 3 ja

§ 9lõikes 4 sätestatud 10-aastase tähtaja möödumist.

Kuivõrd eelnimetatud sätetest tulenevalt tuleb kahju hüvitamise nõue esitada 10 aasta jooksul kahju põhjustanud sündmusest arvates, sõltumata sellest, kas ja millal on isik kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saanud, siis ei saa see 10-aastane tähtaeg kuuluda ennistamisele, sest see tähtaeg kulgeb kaebuse esitajast ja temaga seotud objektiivsetest takistustes sõltumata. Seadusandja on

§-s 9 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist või toimingust teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti või toimingu vaidlustamise küsimuse. Vastavalt

§ 12

lg-le 3 rahuldab halduskohus taotluse tähtaja ennistamiseks, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Sellise määratlemata mõiste nagu „mõjuvad põhjused“ sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kaebuse tähtaja ennistamise taotluses ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti või toimingu sisu ja hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud või kui akt pole piisavalt motiveeritud. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti või toimingu sisu osas, et välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti või toimingu sisust ja suutmatus hinnata akti või toimingut oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. RvastS § 17 lõiget 3 ja

§ 9

lõiget 4 tuleb koosmõjus tõlgendada niiviisi, et 10 aastat pärast väidetavat kahju tekitanud haldusakti, toimingut või sündmust on kahju hüvitamise nõuete esitamine välistatud. Kaebajad on tegelikult vastustaja poole hüvitusnõudega pöördunud alles 28.12.2009 ning vastustaja on oma 11.01.2010 kirjas keeldunud kahju hüvitamast. Tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebajad olid teadlikud kõige hiljemalt

1. a väidetava kahju tekkimise asjaoludest. Samuti olid kaebajad teadlikud maa erastamisest keeldumise asjaoludest (haldusasi nr 3-07-208). Kohtu seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse osas
2. Kaebajad on esitanud kohtusse kahjunõude neile Tallinna Linnavalitsuse
3. aprilli
4. a korraldusega nr. 2271-k tekitatud kahju väljamõistmiseks. Nimetatud korraldusega tagastati xxxxxxxx aadressil 799 m2 suurune eramaa A. L.’le ning kanti
5. jaanuaril 2000 kinnistusraamatusse. Haldusasjas nr. 3-07-208 on kohtud kindlaks teinud, et eeltoodu välistas xxxxxxxx korteri 4 endisele omanikule A. V.le korteri erastamise. Käesolevas haldusasjas on kaebajateks A. V. pärijad.

§ 9

lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja 3 kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigivastutuse seadus jõustus

1. aasta
2. jaanuaril. RVastS § 31 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. RVastS § 31 lg 3 kohaselt eeltoodud lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast käesoleva seaduse jõustumist.
3. Kohus on seisukohal, et kaebajad pidid Tallinna Linnavalitsuse
4. aprilli
5. a korraldusest nr. 2271-k teada saama 2005., kõige hiljem
6. aastal. Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a otsuse asjaoludest selgub, et xxxxxxxx korteri 4 omand on
9. septembril
10. a A. V. pärijatele S.V.’le, S.V.’le ja S.N.’ele väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega jäänud vormistamata, kuna tegemist oli vallasasjana pärandaja kasutuses olnud ehitise osaga, mille juurde ei olnud maad erastatud ega hoonestusõigust seatud ning xxxxxxxx kinnistu omanikuks oli pärimise teel saanud kolmas isik. Haldusasja nr. 3-07-208 ringkonnakohtu kohtuistungi protokollis on kajastatud S.V. järgmine ütlus: „Saime notari juures teada, et majaalune maa on erastatud. A. oli meie vend, võib-olla ei osanud ta teha kõiki vajalikke toiminguid korteri omandamisel. A. oli väga kinnine ja ei rääkinud oma asjadest meile“ (haldusasja nr. 3-07-208 toimiku lk. 148). Seega pidi notar selgitama pärijatele hiljemalt seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel xxxxxxx korteri osas pärimisõiguse tunnistuse mitteväljastamise tagamaid, millest tulenevalt oli kaebajatel võimalik oma õiguste rikkumisest teadasaanutena pöörduda mõistliku aja jooksul Tallinna Linnavalitsuse poole
11. aprilli
12. a korralduse nr. 2271-k väljanõudmiseks. Mõistlik aeg selleks ei saanud ületada paari kuud. Tallinna Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud S.V. lepingulise esindaja Valmond Mikli
13. mai
14. a avaldusest nähtub, et nimetatud ajaks pidid kaebajad olema ka vaidlusaluse korralduse juba välja nõudnud, kuna avalduses viidatakse korraldusele ning asjaolule, et pärimine jäi lõpuni vormistamata. Õige on vastustaja väide, et korraldusest pidid kaebajad teada saama ka Tallinna Linnavalitsuse
15. juuni
16. a kirjast nr. W-1/2675, millega keelduti A. V.le kuulunud korteri juurde maa erastamisest põhjusel, et kogu kinnistu on eraomandis ja maareform kinnistu osas lõpetatud. Kuna kaebajad said seega nõudeõiguse tekkimisest teada pärast RVastS jõustumist, ei ole käesolevas asjas kohaldatav RVastS § 31 lg 2 ning kohaldada tuleb RVastS § 17 lõikes 3 ning

§ 9lõikes 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaegu.

Ühtlasi loeb kohus eeltoodu alusel tuvastatuks, et kaebajad on pöördunud kahjunõudega kohtusse pärast RVastS § 17 lõikes 3 ning

§ 9

lõikes 4 sätestatud kahjunõude esitamiseks ettenähtud 10-aastase tähtaja möödumist. Lähtudes kahju tekkimisest teadasaamise ajast on möödunud ka 3-aastane kohtusse pöördumise tähtaeg.

1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kahjunõudega kohtusse pöördumise 10-aastane tähtaeg on lõplik ning seda ei ole võimalik ennistada. Nimetatud lõplik kahjunõude esitamise tähtaeg on sätestatud õiguskindluse huvides ning ei sõltu kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise ajast; seetõttu ei ole seda võimalik ka ennistada. Samas isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, puuduvad kaebajatel mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebuse perspektiivikust ning korralduse ilmset õigusvastasust, samuti korraldusest tulenevate tagajärgede tõsidust kaebajatele. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei ole ka kaebajate katse lahendada vaidlust kohtuväliselt. Kohtule esitatud kaebajate esindaja 4 28.12.2009 nõudest Tallinna Linnavalitsusele korralduse kehtetuks tunnistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2010 vastusest, millega nõude rahuldamisest keeldutakse, samuti muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebajate poolt kahjunõudega kohtusse pöördumine oleks viibinud Tallinna Linnavalitsuse eksitavate lubaduste tõttu. Ühtlasi ei ole Tallinna Linnavalitsus vastuses kohtule möönnud ega tunnistanud korralduse õigusvastasust. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr. 3-07-208 sedastatakse: „Kaebajad ei ole käesolevas asjas soovinud vaidlustada maa tagastamise korraldust ega ole taotlenud sellega tekitatud võimaliku kahju hüvitamist. Ringkonnakohus selgitas istungil kaebajatele nende nõuete esitamise võimalusi“ (otsuse p 9). Seega tuleb järeldada, et kaebajad S.V. ja S.N. olid kahju hüvitamise nõude esitamise vajadusest juba
4. aastal teadlikud, kuid võimalust, kahjunõuet tähtaegselt esitada, ei kasutanud. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kaebajate taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

§ 12

lg 3 kohaselt, kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Seega tuleb asja menetlus lõpetada. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Tiina Pappel kohtunik 5