3-09-2851/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2851 Haldusasi V.V. kaebus Murru Vangla tegevusele. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: V.V. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
3. Saata määrus koos kaebusega V.V.ule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4. V.V. esitas 03.12.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Murru Vangla haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ning kahju hüvitamist.
5. Kohus jättis kaebaja kaebuse käiguta 22.12.2009 ja 22.02.2010 määrustega, kuna see ei vastanud HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele ja kaebaja ei täpsustanud, missuguse nõude ta soovib kohtule esitada.
6. 06.04.2010 jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse taas käiguta. Kohus selgitas veelkord, et kaebajal tuleb selgitada kaebuse nõue ja taotlus ning et kaebaja ei saa esitada kaebuse täiendusena esialgsest kaebusest erinevaid ja uusi nõudeid.
7. 23.04.2010 saabus Tallinna Halduskohtusse V.V.u määruskaebus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale. 26.04.2010 saabus kohtusse kaebaja vastus, millest selgub kaebaja tahe esitada kaebus käskkirja 09.09.
8. a nr 310-t peale lisades kahju hüvitamise soovi. Samas ei tasunund kaebaja ettenähtud tähtajaks riigilõivu. Vastavalt HkMS § 11 lg 1 p 1 kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas sellelt on tasutud riigilõiv ja kui ei ole siis annab kaebajale kuni 15 päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (HkMS § 11 lg 2). Kaebust ei saa menetleda, kuni kaebaja ei ole tasunud riigilõivu.
9. 27.04.2010 jättis kohus määruskaebuse käiguta. Kohus selgitas, et esitades RÕA osas tehtud kohtumäärusele määruskaebuse, tuleb tasuda nõuetekohane riigilõiv. Samuti tuleb määruskaebuses märkida millist materiaalõiguse normi on halduskohus kaebaja riigi õigusabi (RÕA) taotlust lahendades ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus nimetatud taotluse menetlemisel oluliselt rikkunud (mida kohus tegi valesti). Lisaks tuleb märkida tõendid, mis esitatavaid väiteid kinnitavad.
10. 10.05.2010 saabus kohtusse kaebaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamine RÕA keeldumise määruses. Kaebaja esitas riigilõivust vabastamise taotluse ja K-Raha väljavõtte ning uue riigi õigusabi taotluse.
11. 12.05.2010 määrusega jättis kohus riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata ja määruskaebuse veelkord käiguta. Kohus selgitas, et kuna kaebaja ei ole maksejõuetu, tuleb tal tasuda nõuetekohane riigilõiv. Samuti tuleb määruskaebuses märkida millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus nimetatud taotluse menetlemisel oluliselt rikkunud.
12. 31.05.2010 laekus kohtusse kaebaja „määruskaebus“. Kaebaja soovib õigusabi halduskohtumenetluses ja ei saa aru, miks talle seda ei võimaldata. Kaebaja märgib, et 200 krooni on temale suur raha, kuna ta peab endale ostma hügieenitarbeid, riideid. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud, kuna talle ei anta seaduses ettenähtud õigusabi. Kaebaja on vangis ja riigi ülalpeetav. Samuti ei saa ta palka riigi alampalga väärtuses.
13. 17.06.2010 määrusega jättis kohus kaebaja kaebuse mille kohta kaebaja on 26.04.2010 kaebuses puuduste kõrvaldamises selgelt väljendanud, et soovib käskkirja 09.09.
14. a nr 310-t tühistamist, HKMS § 11 lg 2 alusel käiguta kuna kaebus oli kohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Samuti leidis kohus, et kaebaja peab tasuma kaebuselt käskkirjale nr 310-t riigilõivu seoses sellega, et K-Raha (Murru vangla) andmed kinnitavad, et kaebajal on vabu rahalisi vahendeid. Seega on isikul raha, et tasuda riigilõivu. Seejuures selgitas kohus, et kaebuse esitaja ei pruugi saavutada soovitud eesmärki käskkirja nr 310-t vaidlustamisega, kui kaebaja sooviks on karistuse tühistamine. Kohus jättis kaebuse käskkirja nr 310t tühistamiseks käiguta ja andis kaebuse esitajale 10 päeva määruse saamisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega jättis kohus ka 31.05.2010 määruskaebuse käiguta kuna kohtule ei olnud selge kas kaebaja on esitanud vastuse kohtu määruskaebuse käiguta jätmisele (määruse peale, millega ei antud riigi õigusabi) või on esitanud uue määruskaebuse, kohtu 12.05.2010 riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmise peale. Kohus andis kaebuse esitajale 10 päeva määruse saamisest kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas täiendavalt, et kaebajal on vaja tasuda riigilõiv kaebuselt 250 krooni, esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Seejärel saaks kohus teha edasisi menetlustoiminguid, millest instrueerib kaebajat edasiselt. Kohus märkis ka, et 2 kinnipeetavaid ei vabastata riigilõivu tasumisest põhjusel, et nad on vangis või ei saa isegi miinimumpalka. Kohus lisas ka, et kui kaebaja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, siis kaebus tagastatakse.
15. 07.07.2010 saabus kohtule kaebaja kaebuse puuduste kõrvaldamise taotlus, milles kaebaja väljendas soovi menetlustähtaja ennistamiseks, kuid ei põhjendanud tähtaja mööda laskmist. Riigilõivu jättis kaebaja vaatamata kohtu kehtestatud 10 päevasele tähtajale tasumata. Samuti väljendas kaebaja veelkord soovi riigi õigusabi saamiseks, sest ei oska ise vajalikke pabereid kohtu jaoks koostada.
16. 14.07.2010 määrusega võttis kohus kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus märkis, et pidas ekslikult vajalikuks riigilõivu tasumist määruskaebuselt RÕA määrusele kaebuse esitamisel.
17. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2010 määrusega V.V.u määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
18. aprilli
19. a määruse haldusasjas nr 3-09-2851 riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse esitaja on 17.06.2010 kohtumääruse, millega sätestati riigilõivu tasumise kohustus kaebuselt 15,97 eurot, kätte saanud väljastusteatel märgitu kohaselt 21.06.2010 allkirja vastu. Kaebaja ei ole käesoleva ajani 10.01.2011 kohtumäärust täitnud ega ei ole ka kohtult taotlenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamist. Asjaolule, et riigilõiv on maksmata, juhiti kaebaja tähelepanu juba 22.12.2009 tehtud käiguta jätmise määruses ning samuti 06.04.2010 käiguta jätmise määruses. Kohtul on olemas andmed, et kaebaja puhul on tegemist maksejõulise isikuga, kuid vaatamata kohtu korduvatele määrustele ei ole kaebaja tasunud riigilõivu (Murru vangla 25.02.2010 edastatud kaebaja isikuarve väljavõte perioodist 23.12.2009 – 23.02.2010 samuti kaebaja 06.05.2010 esitatud isikuarve väljavõte perioodil 01.11.2009 – 01.05.2010). 17.06.2010 kohtumääruse punkt 3 sätestas ka, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtajaks tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Kaebaja on edasistes taotlustes taotlenud ainult käskkirja nr 310-t tühistamiseks menetlustähtaja pikendamist toomata esile põhjust mille pärast menetlustähtaeg mööda lasti. Kaebaja on ka jätkuvalt taotlenud riigi õigusabi saamist. Tallinna Halduskohus oma 06.04.2010 määrusega on riigi õigusabi taotluse jätnud rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus 08.11.10 määrusega Tallinna Halduskohtu määruse muutmata jätnud. Kohus leiab, et kaebuses esinevad puudused on jäänud kõrvaldamata kaebuse esitaja tahtliku tegevuse tagajärjel, mistõttu ei ole võimalik kaebust menetleda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus V.V.u kaebuse läbivaatamatult. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti pöörduda halduskohtusse. Daimar Liiv Kohtunik 3 4