3-10-3175/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3175 Haldusasi A.N.e kaebus Imavere Vallavolikogu otsuse nr. 61 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: A.N. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
3. Saata määrus koos kaebusega A.N.ele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4. A.N. esitas 03.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Imavere Vallavolikogu otsuse nr. 61 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. 2.Vastavalt HKMS § 11 lg 1 p 1 kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebus või protest vastab HKMS § 10 nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.
5. Kaebaja soovib vaidlustatud otsust tühistada põhjusel, et tema arvamusel ei pidanud volikogu liikmed selle langetamisel kinni seadusest. Kaebaja väitel langetati otsus isiklikest huvidest lähtuvalt ja otsuse langetamisel ei peetud kinni volikogu koosoleku läbiviimise tingimustest ja korrast. Kaebaja ei täpsusta kaebuses, milles seisnesid väidetavad õigusrikkumised ega näita, kuidas rikub nimetatud väidetav haldusakt tema subjektiivseid õigusi.
6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb talle HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. Esmalt selgitab kohus, et otsus, mida kaebaja vaidlustab, ei ole haldusakt, vaid kujutab endast menetlustoimingut planeerimismenetluses – arvamuse andmist ja ettepaneku tegemist. Vaidlusalune otsus on langetatud planeerimismenetluses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 183,0“ menetlemisel. Nimetatud menetlustoiminguga antud seisukoht ei ole planeeringu menetlejale siduv ja ta võib seda arvestada või mitte arvestada.
7. Riigikohus on oma planeerimismenetlust puudutavates otsustes korduvalt käsitlenud erinevate menetlustoimingute lõppotsusest eraldi vaidlustamise võimalust. Oma 18.06.2010 kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-101-09 on Riigikohus leidnud „Detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: isikul on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning teiseks, tegemist on menetlustoiminguga, mille kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse. Kehtiv õigus, sh PlanS § 26 lg 1 ei võimalda planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt vaidlustada nn populaarkaebuse vormis.“. Samas määruses on Riigikohus märkinud: „Üldjuhul saab menetlustoimingu vaidlustada kohtus koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud vaid siis, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks...“.
8. Kohus leiab, et esitatud kaebuse puhul on täitmata mõlemad eeldused. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebaja esitab tõendid, mis näitavad ta põhjendatud huvi menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei ole kohtu arvates, arvestades käsitletava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu haldusmenetluse seisu, võimalik teise eelduse täitmine. Ilma selle eelduse täitmiseta puudub kaebajal aga kaebeõigus.
9. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest, on see antud arvamusena planeeringumenetluses. Planeering ise ei ole veel vastu võetud ja planeerimisseaduses ettenähtud planeeringu avalik arutelu on toimumata. Vastavalt planeerimisseaduse § 18 lg 3 sätestatule teeb maavanem pärast eelneva menetlusstaadiumi läbimist otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes. Planeeringulahendusse kandmiseks on planeeringu menetlejale kohustuslikud ainult kooskõlastused ja arvamused, mis tuginevad konkreetsele seadusesättele. Ülejäänud ettepanekute suhtes rakendab maavanem oma kaalutlusõigust ehk ta ei ole seotud ettepaneku esitaja arvamusega ja võib langetada sellest erinevaid otsuseid. Käesoleva kaebuse puhul tähendab see, et maavanem ei ole seotud vaidlustatud otsuses tehtud ettepanekutega ja need ei too vältimatult kaasa lõpliku haldusakti – maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine - õigusvastasust. 2
10. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on võimalus avaldada planeeringulahenduste suhtes oma arvamust ja esitada oma ettepanekud, mille arvestamise või mittearvestamise üle tuleb otsustada enne planeeringu kehtestamist. Juhul, kui kaebajat need otsused ei rahulda on tal võimalus vastavalt planeerimisseaduse § § 26 lg 1 vaidlustada planeeringu kehtestamine ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
11. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus A.N.e kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p 2 ei tagastata riigilõivu kaebuse tagastamisel, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
12. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti pöörduda halduskohtusse. Daimar Liiv Kohtunik 3