2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED S. H on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta soovib Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.10.2010 määruse nr 45 § 9 ja selle peale esitatud vaide kohta Kohtla-Järve Linnavalitsuses tehtud vaideotsuse tühistamist ja tühiseks tunnistamist. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 1 ja § 4 lg 2 sätestatu kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametiisiku haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrollimine ning avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine.
lg 2 ja 3 kehtestatust tulenevalt on tühistamisnõuet võimalik esitada vaid haldusakti või selle osa suhtes. Sama seadustiku § 4 lg 1 on selgitatud, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse või ametniku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusakti mõiste sisaldub haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1. Kehtestatu kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt. S. H on vaidlustanud Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse, millega kehtestati kaugküttepiirkonnad Kukruse ja Sompa linnaosades ja määratleti nendega seonduvad tingimused ja kord. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 2 on kehtestatud, et volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Volikogu määrused on sama paragrahvi esimese lõike kohaselt üldaktid, milliseid antakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks ja üldiste käitumisnormide kehtestamiseks ning mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Seda, et antud juhul on tegemist üldist tähendust omava õigusaktiga on kaebuses leidnud ka selle esiaja ise.
lg 4 kohaselt peab halduskohus tagastama kaebuse, mille lahendamine ei ole tema pädevuses. Lisaks Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusele on S. H vaidlustanud veel ka selle peale esitatud vaide kohta Kohtla-Järve Linnavalitsuses tehtud vaideotsuse. Ka haldusmenetluse seaduse § § 71 lg 1 ja § 72 lg 1 kehtestatu võimaldab vaiet esitada üksnes haldusakti ehk üksikakti peale ega näe ette õigustloova sisuga üldakti vaidlustamise võimalust. Sama seaduse § 87 lg 2 lubab vaideotsust vaidlustada vaid juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. S. H pole oma kaebusele vaidlustatud vaideotsust lisanud ja seetõttu ei ole kohtule selle täpne sisu teada. Kuna tal aga üldse puudus õigus Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27.10.2010 määruse peale vaiet esitada, ei saa selle kohta tehtud otsus olenemata konkreetsest sisust tema õigusi rikkuda ning seega pole tal ka õigust halduskohtusse pöördumiseks.
lg 3’ p 5 kohaselt peab halguskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul õigust S. H kaebust menetleda ja ta peab selle
Kaebajal saab õiguskantsleri seaduse § 15 tulenevalt esitada taotluse üldakti seadusele vastavuse kontrollimiseks õiguskantslerile. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.