Obsah (4)

§ 26§ 31§ 19§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-3006 Haldusasi S.J.´i

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest

1. jaanuarist
2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
3. veebruaril
4. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.J. esitas 17.08.2010 Tallinna Vanglale taotluse Tallinna Vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirja digitaalse näidikuga raadio lisamiseks (t. lk. 8 pöördel).
2. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 13.09.2010 taotlusele vastamise kirjaga nr 1-13/36722-1 jäeti S.J.i taotlus rahuldamata, kuna vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirjas on kaks raadiot ning Justiitsministeeriumile ettepaneku tegemine täiendava raadio lisamiseks nimekirja ei ole otstarbekas (t. lk. 9).
3. 15.09.2010 esitas S.J. vaide Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 13.09.2010 taotlusele vastamise kirja nr 1-13/36722-1 vaidlustamiseks. S.J. taotles ka kaupluses müüdavate kaupade 1 nimekirja digitaalse näidikuga raadio lisamist. Tallinna Vangla direktor jättis 27.10.2010 vaideotsusega nr 1-13/4979-1 S.J.i vaide rahuldamata.
4. 19.11.2010 esitas S.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.10.2010 vaideotsuse nr 1-13-/40791-1 peale, milles leitakse, et Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 13.09.2010 taotlusele vastamine oli õiguspärane. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 30.11.2010 kohtumäärusele (millega jäeti kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta), teatas S.J., et soovis kaebuse esitada Tallinna Vangla direktori 13.09.2010 vastusele nr 1-13/36722-1 ning et kohus teeks Tallinna Vanglale ettekirjutuse Justiitsministeeriumile ettepaneku tegemiseks digitaalse näidikuga raadio lisamiseks kaupluse müüginimekirja. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
5. Justiitsministeeriumi vastuskirjas nr 11-7/11511 leitakse, et digitaalse raadio lisamine kaupluse nimekirja väärib kaalumist, kuid kirjas juhitakse tähelepanu, et sõltumata toote olemisest kaupluse nimekirjas, võib teha vangla direktori nimele ka ühekordse taotluse toote soetamiseks läbi vangla kaupluse. Tallinna Vangla keeldus andmast luba digitaalse näidikuga raadio ostmiseks, kuna seda toodet ei ole poenimekirjas. Selline otsus ei ole õiguspärane, kuna vastavalt VT Marketing OÜ-ga sõlmitud lepingule (Tallinna Vanglas kaupu müüv eraõiguslik juriidiline isik) võib kauplus erandkorras müüa ka tooteid, mille soetamiseks on tehtud ühekordne taotlus vangladirektori nimele. Põhjendus, et luba digitaalse raadio ostmiseks ei saa anda pelgalt seetõttu, et toodet ei ole kaupluse nimekirjas, ei ole õiguspärane.
6. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 võib kinnipeetav vanglateenistuse loal kasutada isikliku raadiot, televiisorit, video- või helikassettmagnetofoni või muu vaba aja veetmiseks vajalikku eset, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Seega on raadio kinnipeetavale lubatud asi. Asjaolu, et raadio on digitaalse näidikuga ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri loomulikult ka teisi isikuid. Digitaalse näidikuga raadio on tänapäeval elementaarne, kvaliteetsem. Manuaalse näidikuga raadio on iganenud. Tallinna Vangla leiab vaideotsuses, et raadio omamise eesmärgiks vanglas on raadiosaadete kuulamine ning kaupluses müügil olevad manuaalse näidikuga raadiod täidavad seda eesmärki. Kui vangla kaupluses oleks müügil vaid televiisor „Rekord“ ja keegi sooviks osta veidi kaasaegsemat mudelit, vastaks Tallinna Vangla ilmselt samuti, et teleri omamise eesmärgiks vanglas on telesaadete vaatamine ning teler „Rekord“ täidab seda eesmärki. Jääb arusaamatuks, miks kaebuse esitajale ei lubata osta vanglas lubatud eset, millel ei ole ühtegi keelatud funktsiooni, veidi kaasaegsemas variandis.
7. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mida on vastuses silmas peetud ressursimahukuse all, kuna seda aspekti ei ole vastuses lähemalt selgitatud. Pigem on rohkem ressurssi kulutatud eitava vastuse genereerimisele kui asja sisulisele arutamisele. Ei ole põhjust oletada, et digitaalse näidikuga raadio oleks toode, millel oleks üksikuid ostjaid. Tallinna Vangla kaupluses on ainult 2 vananenud analoograadio mudelit ja puudub valikuvõimalus. Kui kaupluse nimekirjas oleks digitaalse näidikuga raadio, siis ostaks enamus kliente seda, kuna valides iganenud ja kaasaegse toote vahel, valitakse loomulikult viimane. Kuigi kaebuse esitaja viibib vanglas, on ta antud küsimuses tarbija ja tal peaks olema tarbija õigused osta kvaliteetset kaupa. Digitaalse näidikuga raadio on kasutuskindlam ja kuna kaebuse esitaja teeb ostu pikaks ajaks, soovib ta seda teha ühe korra. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Vaidlustatud otsusega keelduti kaebuse esitaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et Tallinna Vangla kauplusest on
9. a septembrikuu seisuga võimalik osta kahte erinevat raadiot, mis on piisav valik. Otsuses selgitati kaebuse esitajale, et vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirja koostab igakuiselt Justiitsministeerium vanglatest laekunud ettepanekute põhjal ning vanglal ei ole otstarbekas iga üksiksoovija puhul teha Justiitsministeeriumile ettepanekut mingi konkreetse toote lisamiseks kaupluse nimekirja. Otsusest nähtub, et igakuiselt vangla kaupluses müüdavate kaupade nimekirja muutmine või erinevate ettepanekute menetlemine oleks ressursimahukas ja seega ebaotstarbekas. Samuti ei oleks otstarbekas lisada kaupluse nimekirja tooteid, millel oleks vaid üksikuid ostjaid. Kaebaja ei ole 17.08.2010 Tallinna Vanglale esitatud taotluses põhjendanud, miks tal on vaja osta just digitaalse näidikuga raadiot. Raadio omamise eesmärgiks vanglas on raadiosaadete kuulamine ning kaebuse esitaja taotluse esitamise ajal Tallinna Vangla kaupluses müügil olnud raadiod Philips ning Scott RX12 täitsid seda eesmärki. Vaidlustatud otsuses toodud kaalutlused on asjakohased. Luba raadio ostmiseks on vanglateenistuse ametniku kaalutlusotsus, mille tegemisse ei ole halduskohtul võimalik sekkuda. Samuti ei ole halduskohtul võimalik kohustada vanglat lisama kaupluses müüdavate kaupade nimekirja konkreetne toode.
10. Digitaalse näidiku olemasolu raadiol ei ole selline tunnus, mis oleks raadio kasutamisel ilmtingimata vajalik. Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et kuna Tallinna Vangla kauplusest ei ole võimalik osta digitaalse näidikuga raadiot, siis ei ole tal üldse võimalik raadiot osta ning seega seda ka kuulata, millega vangla justkui asetaks kaebuse esitaja teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Tallinna Vangla kaupluses müügil olevad raadiod tagavad selle, et seda saavad kuulata kõik isikud ning digitaalse näidikuga raadio kuulamiseks ei ole kehtestatud mingit erilist isikutegruppi, kes ei saaks nn tavalise näidikuga raadiot kasutada. Tallinna Vangla kaupluses müüakse kaasaegseid telereid ja raadioid, mida müüakse ka väljaspool vanglat asuvates kauplustes. Samas ei ole ilmselt ka väljaspool vanglat kõigis elektriseadmeid müüvates kauplustes võimalik osta digitaalse näidikuga raadiot. Väide, et digitaalse näidikuga raadio ei ole vanglas keelatud, on asjakohatu, kuna vastustaja ei ole taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et vastav seade vanglas keelatud oleks.
11. Asjaolu, et vangla kauplusest ei ole võimalik osta kõiki meelepäraseid kaupu, on paratamatu ebamugavus, mis on tingitud kaebuse esitaja viibimisest vanglas. Vangla peab kinni peetavatele isikutele tagama vangla kauplusest kaupade ostmise ning raadio kuulamise võimaluse. Tallinna Vangla kaupluses on müügil raadio, mida on kinni peetaval isikul vanglateenistuse ametniku loal võimalik osta ning peale ostmist ka kuulata. Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kinni peetavale isikule talle meelepärase või mingi konkreetse tunnusega raadio ostmise võimalus. Vanglal ei saa olla kohustust kulutada põhjendamatult piiratud ressurssi (aega, ametnikkonda) väheolulise õiguse realiseerimisele olukorras, kus isikul puudub õigus nõuda vangla kauplusest konkreetse või meelepärase raadio ostmist. Mõnele konkreetsele kinnipeetavale meelepärase toote ostmise mittevõimaldamine vangla kauplusest ei kahjusta kinnipeetava huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla igakordselt peale kinnipeetava poolt esitatud sooviavaldust mõne toote lisamiseks kaupluses müüdavate kaupade nimekirja, peaks selle rahuldama või kindlasti edastama kinnipeetava soovi Justiitsministeeriumile. Vangla peab tagama kinni peetavatele isikutele raadio kuulamise ja vangla kauplusest sisseostude tegemise ning selle vangla ka tagab.
13. a müüdi Tallinna Vangla kaupluses kokku 126 raadiot, millest 102 olid raadiod Scott RX12, hinnaga 238.80 krooni ning 24 raadiod Philips AE2160, hinnaga 522 krooni. Seega osteti odavama hinnaga raadioid 4 korda enam kui kallima hinnaga raadioid. Reeglina on digitaalse 3 näidikuga raadiod kallimad kui nn tavalise näidikuga raadiod, seega on vähetõenäoline, et enamus kinnipeetavaid sooviks just seda raadiot osta. Käesoleval ajal on Tallinna Vanglas viibivast umbes 1000-st kinni peetavast isikust kambris raadio 153 kinni peetaval isikul ehk raadio on kambris 15,3% kinni peetavatest isikutest. Kaebuse esitaja digitaalse näidikuga raadio ostmise taotluse esitamise ajal oli Tallinna Vangla kaupluses müügil kaks raadiot, Philips AE2160 ja Scott RX
14. Raadio Philips AE2160 tehnilised andmed on järgmised: mõõtmed 150x210x78 mm ja kaal 520 g; töötab nii vooluvõrgus, kui ka patareidega; võimsus 7 W. Raadio Scott RX12 tehnilised andmed on järgmised: mõõtmed 128x136x80 ja kaal 800 g; töötab nii vooluvõrgus kui ka kolme R14 patareiga; võimsus 2,5 W. Tallinna Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla keeldumine kaebaja taotluse, lisada vangla poe nimekirja digitaalse näidikuga raadio, rahuldamisest on seaduslik ja kaalutletud. Kaebaja taotlusele on 13.09.2010 vastanud Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja kirjaga, märkides, et otsusega mittenõustumisel võib 30 päeva jooksul esitada Tallinna Vangla direktorile vaide (t. lk. 9). Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes on 27.10.2010 vaideotsuses käsitlenud vaide esitaja taotlust taotlusena tunnistada vaidlustatud haldusakt kehtetuks ning teha Justiitsministeeriumile ettepanek vangla kaupluse nimekirja digitaalse näidikuga raadio lisamiseks (t. lk. 10). Kohus võttis 10.12.2010 kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 13.09.2010 vastuse kui haldusakti tühistamise nõudes ning Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes Justiitsministeeriumile ettepaneku tegemiseks digitaalse näidikuga raadio lisamiseks kaupluse müüginimekirja (t. lk. 18). Kohus peab kõigepealt vajalikuks märkida, et Tallinna Vangla ettepanek Justiitsministeeriumile vangla kaupluse nimekirja täiendamiseks ei ole haldusakt, vaid toiming. Õigusteoorias on asutud toimingu sooritamise taotluste rahuldamata jätmise vormistamise osas järgmisele seisukohale:„[k]ui haldusorgan otsustas isiku poolt taotletud toimingu sooritamata jätta, tuleb seda üldjuhul samuti toiminguks lugeda. Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et toimingu sooritamata jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt. /…/ Kui motiveerimise kohustust seadusest ei tulene, ei ole keeldumise vormistamine haldusaktina vajalik (välja arvatud juhul, kui haldusorgan seda ise vajalikuks peab) ning toimingu sooritamisest keeldumise võib teatavaks teha vormivabalt“ (Aedmaa, A., Lopman. E. Parrest, N., Pilving I., Vene, E. „Haldusmenetluse käsiraamat“ 2004, lk. 242). Käesoleval juhul ei tulene kaebaja õigus kaupluse nimekirja täiendamiseks ning vangla kohustus taotluse motiveeritult lahendamiseks haldusaktiga Vangistusseadusest ega ühestki sellele alamalseisvast õigusaktist. Seega puudus Tallinna Vanglal vajadus taotluse lahendamiseks haldusaktiga. Samas, kuigi Tallinna Vangla on toimingu rahuldamisest keeldumise vormistanud kirja ja mitte haldusakti vormis, ilmneb nii kirjas toodud vaidlustamisviitest kui ka Tallinna Vangla vaideotsusest, et Tallinna Vangla on käsitlenud kirja haldusakti ja mitte toiminguna, pidades seega vajalikuks lahendada taotlus haldusaktiga. Kohtuistungil kinnitas kohtu eeltoodud järeldust ka Tallinna Vangla esindaja (kohtuistungi protokolli lk. 2, t. lk. 37 pöördel). Eeltoodust tulenevalt käsitleb ka kohus Tallinna Vangla keeldumist haldusaktina.
16. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Justiitsministri
17. novembri
18. a määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 74 lõike 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. VSkE § 641 loetleb kinnipeetavale vanglas keelatud asjad. Eeltoodud loetelu täiendab Tallinna Vangla direktori
19. aprilli
20. a käskkirjaga nr. 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 14.5.
21. Kodukorra p 14.5.6 järgi 4 peab kinnipeetav, kes soovib kasutada isiklikku raadiot, televiisorit, video- või helikassettmagnetofoni või muud olmeelektroonikat, esitama lisas 7 toodud vormil taotluse vangistusosakonna juhataja nimele, kes otsustab olmeelektroonika lubamise. Vaidlus puudub selle üle, et digitaalse näidikuga raadio ei ole keelatud asjade nimekirjas. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei taotlenud vangistusosakonna juhatajalt isikliku digitaalse näidikuga raadio kambris kasutamiseks lubamist ning eeldusel, et sellist raadiot vangla kaupluses müüma hakatakse, tuleb kaebajal selle kambris kasutamist veel taotleda. Taotlus on esitatud vangla kaupluse nimekirja täiendamiseks digitaalse näidikuga raadioga eesmärgil, et saada seda vangla kauplusest osta ja kambris kasutada.
22. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud vangla kaupluse nimekirjast nähtub, et 01.10.2010 seisuga oli vangla kaupluse nimekirjas kaks raadiot: raadio Philips ja raadio Scott (t. lk. 31 pöördel). Samas kumbki neist ei olnud digitaalse näidikuga. Justiitsministeeriumile ettepaneku tegemine vangla kaupluse nimekirja täiendamiseks on Tallinna Vangla kaalutlusotsus. Sellisele seisukohale on asutud ka õigusteoorias: „Kaupluses müügilolevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatud kauba sortimendi, samuti müümise korra ja aja määramisel kuulub vanglale õigusaktides toodud piires kaalutlusõigus (TrtHaldK 3-563/04; TrtRngK 2-3-180/05)“ (Madise, L, Pikamäe, P., Sootak, J. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. 2009, lk. 109). Kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuste otstarbekust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-54-03, p 38), vaid üksnes seda, kas vastava otsuse tegemisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid (

§ 19lg 6).

Samas just otstarbekusega on Tallinna Vangla taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud leides, et vanglal ei ole otstarbekas iga üksiksoovija puhul teha Justiitsministeeriumile ettepanekut mingi toote lisamiseks poe nimekirja, kuna selline ettepanekute lisamine ja menetlemine on ressursimahukas. Samuti ei ole otstarbekas lisada poe nimekirja lõputult tooteid, millel oleks vaid üksikud tellijad. Vastustaja vastusest kohtule nähtub lisaks, et

1. aastal müüdi Tallinna Vangla kaupluses kokku 126 raadiot, millest 102 olid odavamat sorti raadiod Scott RX12 ning vaid 24 kallimad raadiod Philips AE
2. Digitaalse näidikuga raadiod on aga reeglina kallimad kui nn tavalise näidikuga raadiod, mistõttu on vähetõenäoline, et enamus kinnipeetavaid sooviks just seda raadiot osta. Ühtlasi on Tallinna Vanglas umbes 1000-st kinni peetavast isikust raadio 153 isikul ehk 15,3%-l (vastustaja vastuse lk 3, t. lk. 28).
3. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et igal üksikul juhul kinnipeetavate ettepanekute menetlemine nende lisamiseks kaupluse nimekirja on ressursimahukas, kuna vangla peab igal konkreetsel juhul tuvastama, kas taotletud ese võiks kujutada endast ohtu vangla julgeolekule. Kohtule on mõistetav kaebaja soov kulutada raha moodsama tehnoloogiaga raadio ostmisele, kuid siin tuleb arvestada ka konkreetse vangla ning kinnipeetavaid kui tervikut iseloomustavaid iseärasusi. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et kui kinnipeetavate enamusele on ostmiseks jõukohasemad odavad raadiod, ei ole ka vanglal mõistlik lähtuda vaid ühe inimese eelistustest ning arvestada tuleb kõigi kinnipeetavate huvidega. Samuti ei saa vähetähtsaks pidada raadiot kasutavate kinnipeetavate osakaalu vanglas, mis vastustaja seletusest nähtuvalt on vaid veidi üle ühe kümnendiku. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kahe raadio olemasolu taotluse esitamise ajal oli piisav, et rahuldada kinnipeetavate vajadust raadiosaadete kuulamise järele. Lisaks ei kujuta raadio endast vahendit, mille olemasolu tuleks kinnipeetavale VangS-st tulenevalt iga hinna eest tagada. Raadio näol ei ole tegemist VangS § 48 lõikes 1 märgitud toiduaine või isikliku hügieenitarbega ning raadio kasutamiseks on vajalik Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja luba. Kuna kohtul puuduvad andmed, et Tallinna Vangla oleks lisanud kaupluse nimekirja elektroonikat lähtudes mõne üksiku kinni peetava isiku eelistustest, ei saa kohus tuvastada Tallinna Vangla poolt kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste kinnipeetavatega. 5 Tallinna Vangla otsuse tegemisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse põhimõtet. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vanglal oli õigus põhjendada Justiitsministeeriumile ettepaneku tegemisest keeldumist otstarbekuse kaalutlusega. Kuna Tallinna Vangla ei rikkunud sealjuures Vangistusseaduse ega ühegi teise kaebajale õigusi andva õigusakti sätteid, tuleb Tallinna Vangla keeldumist pidada seadustega kooskõlas olevaks.
4. Kuna vastustaja keeldumine oli seadustega kooskõlas, puudub kohtul alus ka Tallinna Vanglale kohustusliku ettekirjutuse tegemiseks. Kohus nõustub ühtlasi vastustaja seisukohaga selles, et halduskohtul ei ole võimalik kohustada vanglat lisama kaupluses müüdavate kaupade nimekirja konkreetne toode. Riigikohtu üldkogu on 25.02.2004 otsuse p-s 38 asjas nr. 3-3-1-60-03 leidnud: „Halduskohtul ei ole üldjuhul võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud diskretsiooniotsust. See on võimalik vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu on ilmselge, milline otsus oleks õiguspärane.“ Tartu Halduskohus on 22.03.2005 otsuses asjas nr. 3-563/04 (otsus jõustus 01.04.2005) leidnud, et „[v]angla kaupluses on kinnipeetavatel võimalik osta neid kaupu, mis seal müügil on. Kohtul ei ole alust teha vanglale ettekirjutusi kaupluses müügiloleva kauba sortimendi osas või kohustada kauplust kasutama kauba tellimise süsteemi teiste kaupluste vahendamisel.“ Kuna puudub õigusnorm, mis kohustaks Tallinna Vanglat kaebaja taotlusel konkreetseid tooteid kaupluse nimekirja lisama või selleks Justiitsministeeriumile ettepanekut tegema, puudub kaebajal subjektiivne õigus seda nõuda ning ei ole põhjendatud ka kaebaja taotlus Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks.
5. Eeltoodust lähtudes ning tuginedes

§ 26lõike 1 p-le 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Vastavalt

§ 92lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja enda kanda ka tema poolt tasutud riigilõiv. Tiina Pappel kohtunik 6