MS § 659, § 632 lg 4). ASJAOLUD
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.
lg 3 järgi võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga ning § 21 lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe kujutab endast kompromissi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtutäitur Kaire Põlts on esitanud kohtule 14.02.2011 kirjaliku kinnituse, et tal puuduvad kompromissi osas vastuväited ning on kinnitanud, et sooritab kompromissi punktis 1.1. märgitud toimingu. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, samuti ei riku kompromiss olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Lähtudes eeltoodust, kohus kinnitab esitatud kompromissi ning lõpetab haldusasja nr 3-102836 menetluse vastavalt
3 6. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
lg 3 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg menetlust lõpetavale määrusele 30 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse hagimenetluse sätted laienevad halduskohtumenetlusele
lg 1 kohaselt, kui küsimust ei ole halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud. Määruskaebuse esitamise tähtaja seadusest erineva kokkuleppe võimalust halduskohtumenetluse seadustikus ei reguleerita, kuid
MS § 661 lg 4 on seetõttu erinormina kohaldatav
lg 3 suhtes, mistõttu on pooltel võimalik ka loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. Seega on kompromiss selles osas kooskõlas seadusega. 7. 08.11.2010 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 12.11.2010 esitas kaebaja 08.11.2010 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses oli muuhulgas esitatud taotlus esialgse õiguskaitse viivitamatuks tingimuslikuks kohaldamiseks. 12.11.2010 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuna leidis, et tegemist on uue esialgse õiguskaitse taotlusega, mille pealt tuleb tasuda riigilõivu. 12.11.2010 tasus kaebaja riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus leidis, 16.11.2010 määruse p-s 11, et 12.11.2010 määruskaebuses esitatud nn tingimusliku esialgse õiguskaitse taotluse näol ei olnud tegemist uue esialgse õiguskaitse taotlusega, vaid taotlusega kohaldada esialgset õiguskaitset juba varem esile toodud asjaoludel määruskaebuse läbivaatamise perioodiks ning seetõttu tuleb halduskohtul tagastada kaebaja poolt tasutud riigilõiv. Kaebaja poolt 12.11.2010 tasutud riigilõiv 200 krooni (12,78 eurot) kuulub seega tagastamisele.
lg 5 p 1 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu. Kuna kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot), siis tuleb kaebajale viidatud sätte alusel tagastada 7 eurot ja 99 senti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajale tuleb tagastada riigilõiv kokku summas 20 eurot ja 77 senti. Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.