KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-246 Haldusasi J.S.i kaebus Tallinna Vangla toimingu (24.11.2009

§ 24lg 1 p 1).

2. Saata käesoleva vastustajale. Edasikaebamise kord kohtumääruse ärakiri kaebajale ja Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 24lg 3; § 471).

KOHTU SEISUKOHT:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J.S.i kaebus Tallinna Vangla toimingu (24.11.2009 kaebaja paigutamine kartseri kambrisse nr 84) õigusvastasuse tuvastamiseks. 21.05.2010 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse.
2. Kaebuse kohaselt on vangla toiminud õigusvastaselt, kuna vangla meditsiinitöötajad paigutasid kaebaja haigena kartserikambrisse. Kaebaja leiab, et kartserikamber ei ole haiglapalat ning vangla arst oleks pidanud ta paigutama haiglasse. Seega on kaebaja vaidlustanud sisuliselt arstlikku hinnangut kaebaja ravimise meetodite osas (statsionaarse ravi vajaduse määramine). Lisaks vangla arsti tegevusele on kaebaja leidnud kaebuses, et vangla on toiminud õigusvastaselt, kuna paigutas kaebaja üksinda kartserikambrisse nr 84, mis ei vastanud üldkambri tingimustele.
3. 23.12.2010 kohtunõudega selgitas kohus kaebajale, et tulenevalt Riigikohtu 15.12.2010 ja 21.12.2010 lahenditest, puudub halduskohtul käesoleva haldusasja menetlemiseks pädevus. Kohus selgitas, et kaebajal tuleks pöörduda vangla arsti tegevuse vaidlustamiseks hagiga Harju Maakohtu poole. Samas kohtunõudes selgitas kohus, et kui kaebaja soovib vaidlustada kartserikambri nr 84 tingimusi, siis tuleb kohtule esitada sellekohane taotlus ning põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist ja põhjendatud huvi.
4. 03.01.2011 saabus kohtule kaebaja vastus kohtunõudele. Kaebaja on märkinud, et loobub kaebusest ning loobub ka motiividest, milles ta leiab, et kartserikamber nr 84 ei vastanud üldkambri tingimustele. Seega kohus järeldab, et kaebaja ei soovi esitada taotlust kartserikambri nr 84 tingimuste vaidlustamiseks.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub

§ 6

lg 3 p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-69-10 otsustes leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Nähtuvalt Riigikohtu 15.12.2010 ja 21.12.2010 lahenditest, puudub halduskohtul käesoleva haldusasja menetlemiseks pädevus. 6.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna tegemist on kaebusega, mis ei ole menetletav halduskohtus, tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kaebajal on võimalus pöörduda Harju Maakohtusse. Kristina Maimann Kohtunik 2