3-10-1803/15

3-10-1803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1803 Haldusasi A. B. kaebus Tallinna Vangla toimingu (tervishoiuteenuse osutamise tagamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise ja kaebuse esitajale nõuetekohase meditsiinilise abi osutamise kohustamise nõuetes Menetlustoimingud Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Lõpetada haldusasja nr 3-10-1803 menetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3; § 47’). ASJAOLUD
4. 06.07.2010 saabus Tallinna Halduskohtule A. B. kaebus, milles kaebaja taotles kaebajale vanglas arstiabi osutamata jätmise ja Tallinna Vangla 23.04.2010 vastuse nr 1-13/17601-1 õigusvastaseks tunnistamist. Lisaks taotles kaebaja Tallinna Vangla 23.04.2010 vastuse nr 1-13/17601-1 tühistamist ja vangla kohustamist võimaldama kaebajale kvalifitseeritud arstiabi.
5. 18.08.2010 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus A. B. kaebuse Tallinna Vangla 23.04.2010 kirja nr 113/17601-1 õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise taotluste osas ning muus osas jättis kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb täpsustada kohtule esitatud taotlusi.
6. 06.09.2010 saabus Tallinna Halduskohtule A. B. kaebuse täiendus, milles kaebuse esitaja selgitab, et taotleb Tallinna Vangla toimingu (tervishoiuteenuse osutamise tagamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna Vangla kohustamist osutama kaebajale nõuetekohast meditsiinilist abi.
7. 18.11.2010 määrusega võttis kohus haldusasja menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna Vangla, kellel paluti esitada kirjalik seletus kaebuse kohta ja kõik asjassepuutuvad tõendid hiljemalt 13.12.
8. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.
10. Halduskohus võttis käesoleva kaebuse menetlusse 18.11.2010 määrusega, tuginedes kehtinud kohtupraktikale. Vahepeal on aga Riigikohus kohtupraktikat muutnud. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010 otsusest nr 3-3-1-53-10 ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. Samale järeldusele jõudis Riigikohus ka 21.12.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-
12. Kaebuse esitaja on taotlenud Tallinna Vangla toimingu (tervishoiuteenuse osutamise tagamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna Vangla kohustamist osutama kaebajale nõuetekohast meditsiinilist abi. Tallinna Vangla on oma 16.12.2010 kirjalikus seisukohas kaebusele selgitanud, et kaebuse esitajale on Tallinna Vanglas korduvalt osutatud meditsiiniteenust ning kinnitanud oma väiteid ka vastavate tõenditega.
13. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 15.12.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses, vaid on hoopis maakohtu pädevuses. Riigikohus leidis, et halduskohus ei saa anda hinnangut, kas kaebajale osutatud tervishoiuteenus oli piisav või mitte. Samuti ei ole ei vangistusseaduses (VangS) ega ka üheski teises seaduses sätestatud kinnipeetava subjektiivset õigust nõuda enda suhtes meditsiiniliste uuringute läbiviimist vastavalt enda soovile ja äranägemisele. Uuringute läbiviimise ja eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab vangla arst. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lgle 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
14. Vaatamata sellele, et kaebus võeti 18.11.2010 määrusega menetlusse, ei pea kohus tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2010 otsusest võimalikuks asja sisuliselt lahendada. Tallinna Vangla 16.12.2010 kirjalikust seisukohast ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kaebajale on osutatud meditsiiniteenust korduvalt. Halduskohus ei saa aga anda hinnangut osutatud meditsiiniteenuse kvaliteedile ja piisavusele ega ka sellele, millisel tasemel tuleks seda teha. Oma õiguste kaitseks on kaebajal võimalik pöörduda hagiga Harju Maakohtusse.
15. HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa isik menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
16. Menetluskulude väljamõistmise küsimusi käesolevas asjas ei tõusetunud. Kadriann Ikkonen kohtunik 2