← Eesti

3-10-1413/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 24.jaanuaril 2011.a. Tallinnas Haldusasja number 3-10-1413 Haldusasi AS „Edelaraudtee Infrastruktuur“ kaebused Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirjade 30.04.2010.a. nr 1-11/10051, 26.08.2010.a. nr 1-11/10-133, 27.09.2010.a. nr 111/10-147, 21.10.2010.a. nr 1-11/10-164, 25.11.2010.a. nr 1-11/10-186, tühistamiseks, 26.07.2010.a. käskkirja nr 1-11/10-126 õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada AS Edelaraudtee Infrastruktuur“ esindaja vandeadv. Martin Tamme ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori Raigo Uukkivi vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada asjas menetlus.
  2. Tagastada AS-le „Edelaraudtee Infrastruktuur“ 47(nelikümmend seitse) eurot 93 senti kaebuste esitamisel tasutud riigilõivu ning kanda see tema kontole nr 221017676
  3. Määruse ärakiri saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul. Tehnilise Järelevalve Ameti(TJA) peadirektori 30.04.2010.a. käskkirjaga nr 1-11/10051 määrati AS „Edelaraudtee Infrastruktuur“ raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 30.
  4. 2010.a. algavaks liiklusgraafikaperioodiks käskkirjale lisatud seletuskirjas esitatud alustel järgmiselt: 1)põhiteenuse eest – püsikulu kaubaveol 0 EEK rong/km kohta, reisiveol 58,38962 EEK rong/km kohta; muutuvkulu kaubaveol 0,11169 EEK brutotonn/km kohta, reisiveol 0,11169 EEK brutotonn /km kohta; 2)lisateenuse eest – seisuteede kasutamise tasu 52,67 EEK/tund, jaamade kasutamise tasu 345 295,83 EEK/kuu. Arvestades aktsiseltsi esitatud 2 andmeid tegelikult veetud brutotonn-kilomeetrite ja osutatud lisateenuste kohta, määras TJA peadirektor käskkirjadega 26.07.2010.a. nr 1-11/10-126, 26.08.2010.a. nr 1-11/10-133, 27.
  5. 2010.a. nr 1-11/10-147, 21.10.2010.a. nr 1-11/10-164, 25.11.2010.a. nr 1-11/10-186 täpsustatud kasutustasud vastavalt 2010.a. juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris. AS „Edelaraudtee Infrastruktuur“ pidas kasutustasu liiga madalaks ning vaidlustas kõik nimetatud haldusaktid halduskohtus, paludes 26.07.2010.a. käskkiri tunnistada õigusvastaseks ja ülejäänud tühistada ning kohustada TJA-d uuesti määrama vaidlustatud käskkirjades käsitletud kasutustasusid. Kohus liitis kõik kaebused (haldusasjad nr 3-10-1413, 3-10-2493, 3-10-2831, 3-10-3072) ühiseks menetluseks. 20.01.2011.a. saabus kohtule AS-i „Edelaraudtee Infrastruktuur“ esindaja vandeadv. Martin Tamme ja TJA peadirektori Raigo Uukkivi poolt digitaalselt allkirjastatud taotlus kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 21 lg 3 on menetlusosalistel õigus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetlus kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi pole võimalik täita. Sama paragrahvi
  6. lõike kohaselt lõpetab kohus kompromissi kinnitamise korral asjas menetluse. Kohus leiab, et menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss pole vastuolus heade kommetega ja seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Vastavalt HKMS §-le 24 lg 2 ei saa kaebaja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus lõpetab asjas menetluse ja kinnitab AS-i „Edelaraudtee Infrastruktuur“ ja TJA vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt: 1) Kaebaja loobub kõikidest käesolevasse haldusasja liidetud kaebustest. 2) Kaebustest loobumine ei võta kaebajalt õigust tugineda 2011/2012 liiklusgraafikuperioodiks infrastruktuuri kasutustasu määramise haldusmenetluses samadele argumentidele, mis on esitatud käesolevas asjas kaebuste põhjendustena ning vastustaja ei saa sellisel juhul neid tähelepanuta jätta, põhjendades tähelepanuta jätmist käesolevas asjas sõlmitud kompromissiga ja selle raames toimunud kaebusest loobumisega. Käesolevas punktis nimetatud kaebaja argumentide sisulise hindamise kohustusega ei võta vastustaja mistahes seisukohta sisulise hindamise tulemuste kohta ja vastav sisuline hindamine toimub eraldiseisvas haldusmenetluses. 3) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4) Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest vastavalt HKMS §-le 24 lg 2 ja TsMS §-le
  7. Kaebaja palub tagastada pool tasutud 1500 kr riigilõivust, s.o. 47,93 eurot (750 kr). HKMS § 84 lg 5 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu. Kaebajale tuleb tagastada kaebuste esitamisel kokku tasutud riigilõivust 1500 kroonist pool, s.o. 47 eurot 93 senti. Kohtunik D. Maastik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.