Seda kaebaja ka pesuruumis 26.07.2010 tegi – hoolitses oma isikliku hügieeni eest. Kaebuse esitaja leiab, et võrreldes dušširuumi pesuruumiga, siis need on üsna sarnased. Mõlemas on olemas nagid, kuhu riputada riided ja käterätt, riiulid pesemisvahenditele ja neis ruumides on võimalik ennast üle keha pesta, nii, et ei teki veeuputust. Nii dušši- kui pesuruumis on olemas trapid, mida mööda mahavalguv vesi kanalisatsiooni saab voolata. Kambris asuvas WC-s puudub nii dušš, kui ka trapp. Janar Kaljula on seisukohal, et Tartu Vangla kodukorra p 3 sätted käivad vangla territooriumil liikumise kohta ning p 3.2 sätestab kohustuse väljaspool elukambrit olla korralikult riietatult pigem ajal, mil kinnipeetav liigub saatjaga vangla territooriumil, mitte aga ajal, mil kinnipeetav hoolitseb väljapool elukambrit oma isikliku hügieeni eest. Janar Kaljula on seisukohal, et arvestades ilmastikutingimusi või muid asjaolusid (näiteks sportimine) oleks mõeldamatu pesta ennast vaid kolmel korral nädalas. Arvestades ühiskonnas kehtivat üldist tava, siis peab ka kinnipeetav saama ennast pesta vastavalt vajadusele kohe, kui on võimalik. Kuna dušširuum on kõigile avatud vaid kolmel korral nädalas, siis ainuke koht, kus end vajadusel kas jahutada või pesta saab, on sektoris asuv pesuruum. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, Janar Kaljula kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega s.h Tartu Vangla Kodukorraga 27.05.2009.a. Seega oli kaebajale teada, et dušši kasutamine toimub graafiku alusel ning ta peab olema ajal, mis ei ole ette nähtud dušši kasutamiseks ning kohas, mis ei ole mõeldud enese pesemiseks, korrektses vangla poolt väljastatud riietuses. Asjas ei oma tähtsust, mida kaebaja arvab sellest, et mingeid eluosakonna üldkasutatavaid ruume on võimalik kasutada temale sobival ajal selleks, et seal ennast pesta. Kaebaja kambris on olemas pesemiskoht, mida tal oli võimalik kasutada igal temale sobival ajahetkel ning olles sealjuures riietatuna, kuidas heaks arvas. Kaebaja kasutas teadlikult enese pesemiseks aega ning kohta, mis ei olnud selleks ette nähtud, tekitades sellega ise olukorra, mis viis tema distsiplinaarkorras karistamiseni. Distsiplinaarmenetluse käigus ei pidanud kaebaja vajalikuks põhjendada oma tegu ei palava ilmaga ega selgitada, miks ta ei saa enese pesemiseks kasutada kambris olevat pesemiskohta, mis annab alust arvata, et kaebaja poolt nii vaidemenetluses, kui ka kohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Samas on kaebaja ka ise möönnud, et ka kambris pesemine on võimalik aga lihtsalt ebamugav. Seega ei 2 ole kaebaja teguviis ajendatud mitte vajadusest, vaid mugavusest, mida ei saa aga kindlasti pidada rikkumise toimepanemise õigustavaks asjaoluks. Ka Riigikohus on pidanud vajalikuks juhtida tähelepanu sellel, et vanglas kehtestatud normide järgmine ja täitmine ei ole seotud kinnipeetava isikliku arusaamisega nendest. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam korraldusest (Kodukorras sätestatud normide) ei anna alust selle täitmata jätmiseks ning vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kohtu põhjendused ja otsus Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi J.Juhkasoni 29.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1389 määrati J.Kaljulale distsiplinaarkaristuseks noomitus Tartu Vangla Kodukorra p 3.2 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Tartu Vangla Kodukorra p 3.2. sätestab, et kinnipeetav peab olema väljaspool elukambrit viibides korralikult riietatud. Vaidlust selles, et kaebuse esitaja viibis 26.07.2010 süüdimõistetute eluhoone pesupesemisruumis aluspükste väel, ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et 2010 suvel palavatest ilmadest tingituna higistas ta tavalisest rohkem ning vajas seetõttu ka enda tihedamalt pesemist ning mida ta ka 26.07.2010 pesuruumis tegi.
lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks vähemalt üks kord nädalas saun, dušš või vann. Vastustaja kinnitusel on vangla poolt tagatud kinnipeetavatele duši kasutamine kolm korda nädalas vastavas duširuumis. Duši kasutamine toimub graafiku alusel osakondade kaupa , vastavad graafikud on üles pandud osakondade teadete tahvlile. Duširuumi kasutamise graafik on kohtule ka vastustaja poolt esitatud (tlk.23). Esitatud graafikust nähtub, et lisaks sellele, et graafikus märgitud sektsioonide kinnipeetavatel on õigus käia duši all kolm korda nädalas, on lisaajad veel töötavatele kinnipeetavatele, praktikal viibivatele kinnipeetavatele ja spordiprogrammis osalejatele. Seega on vastustaja poolt tagatud seadusega ettenähtud võimalused kinnipeetavatele isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Seega, kui vangla õigusaktidega oli kinnipeetavale antud võimalus pesta end kindlatel päevadel ja kellaaegadel ja selleks ettenähtud ruumis, siis tuli seda nõuet ka täita. Asjaolu, et palavatest ilmadest tingituna võis tekkida vajadus enda pesemiseks sagedamalt, ei anna kinnipeetavale õigust kehtestatud reegleid mitte järgida ja käituda oma arusaama kohaselt. Vastustaja kinnitusel on igal kinnipeetaval võimalus lisaks duširuumile võimalus end pesta oma kambris, kus on samuti kraanikauss olemas. Elukambri osas vangla kodukorra p 3.2 riietuse nõuded ei kehti. Seega oli kaebajal võimalik ka igapäevaselt oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral hoolitseda ja enda keha jahutada, nagu kaebaja on ise märkinud. Iga kamber on varustatud külma veega, nagu ka pesuruum Vastustaja väitel on pesuruum avalik ruum ning selle eesmärgiks on võimaldada kinnipeetavatel pesta oma pesu ajal, kui neil on õigus vabalt sektsiooni piires liikuda. Pesuruum ei ole ettenähtud kinnipeetavatele enda pesemiseks, millest on kinnipeetavad teadlikud. Kaebaja väitel olevat ta ka varem end samas ruumis pesnud, keegi märkust ei olevat teinud, samuti ei ole kusagil kirjas, et pesuruumis end pesta ei või. Kuid kohtuistungil leidis 3 kinnitamist, et kaebaja oli teadlik, et pesuruumis oli keelatud enda pesemine. Nii kinnitas kaebaja, et 2010 suvel võeti pesemisruumil uksed eest ära, et kinnipeetavad seal pesta ei saaks. Seega teadis kaebuse esitaja eelnevalt, et pesuruum on ettenähtud ainult pesupesemiseks. Samas ei ole kaebajat karistatud mitte enda pesemise eest, vaid selles eest, et ta viibis ebakorrektses riietuses pesupesemisruumis, ehk avalikus ruumis. Kuna vaidlusalune ruum ei olnud ettenähtud enda pesemiseks, samuti puudusid muud asjaolud, mis välistaksid kodukorra p 3.2 nõude kohaldatavuse, siis puudus kaebajal ka õigus viibida selles ruumis ebakorrektses riietuses ehk aluspükste väel. Pesupesemiseks ei pea end lahti riietama. Kaebaja on kinnipeetava staatuses, seega kehtivad tema suhtes võrreldes tavaolukorraga kindlad reeglid ja sellega kaasnevad piirangud, millega tuleb arvestada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitajat on karistatud noomitusega, seega on ka määratud karistus proportsionaalne sooritatud üleastumisega. Vaideotsuse tühistamise põhjendusi, sõltumatult käskkirjast, kaebaja välja toonud ei ole. Eda Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.