← Eesti

3-10-47/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-47 Haldusasi

) §-st 82, § 88 lõikest 1, § 92 lõikest 1 ja § 95 lõikest 1 tuleneb, et käibemaksu- ja tulumaksukohustus kajastuvad korrektselt kas maksumaksja esitatud deklaratsioonides või maksuhalduri poolt tehtud maksuotsuses. Kaebajale ei ole maksuotsust tehtud, mistõttu tuleb õigeks lugeda esitatud deklaratsioonides kajastatud andmed. Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole käsitletav maksuotsusena, kuna seda pole andnud maksuhaldur. Maksunõue tuleb alati esitada maksumenetluses ning maksukohustuse saab siduvalt kindlaks määrata vaid haldusaktiga. Kuigi intressinõue esitati juba kriminaalmenetluses, lahendas prokurör tsiviilhagi selliselt, et tasumisele kuulus vaid põhisumma. Seega jättis prokurör rahuldamata tsiviilhagi intresside osas, kusjuures maksuhaldur seda vaidlustanud ei ole. 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, on kaebaja ise avaldanud soovi riigile tasumata jäänud maksusummade tasumiseks ning sellest tulenevalt kohustati prokuratuuri määrusega teda tasuma vastustajale ettenähtust vähem tasutud käibemaksu ja tulumaksu summad. Kaebaja pidi teadma, et nimetatult summadelt tuleb

§ 115lg 1 kohaselt arvestada ja tasuda intressi.

Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-68-09. Intressi tasumise kohustus on seadusest tulenev kohustus.

§ 115

lõikest 3 tuleneb, et maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas esitada koos maksukohustuse täitmise nõudega kohe ka kõrvalkohustuse täitmise nõue või teha seda hiljem. Seetõttu võib maksuhaldur kõrvalkohustuse täitmist jälgida ja intressi arvestada ning vajadusel intressinõude esitada ka pärast tsiviilhagi esitamist. 4. Tallinna Halduskohtu 23.03.2010 otsusega rahuldati OÜ Primus PR kaebus. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, nagu saaks kehtivast käibe- ja tulumaksukohustusest rääkida üksnes juhul, kui see tuleneb maksukohustuslase poolt esitatud maksudeklaratsioonidest või kui see on kindlaks määratud maksuhalduri poolt antud maksuotsusega.

ei välista seaduses sätestatud teokoosseisu täitmisest tekkinud maksukohustuse fikseerimist muul seaduses ettenähtud viisil. 2

(6)3-10-47 Nõustudes KarS § 386 lg 2 tunnustel alustatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 7 alusel, on kaebaja nõustunud sellega, et ta on tahtlikult toime pannud KarS § 386 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastava teo. KarS § 386 lõikes 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on ka kindla tagajärje saabumine, mis tähendab seda, et kaebaja on kriminaalmenetluse lõpetamise ja endale KrMS § 202 lg 2 punktis 1 nimetatud kohustuse panemisega nõustunud, et tema tegevuse tulemusena on jäänud laekumata 1 173 197 krooni käibemaksu ja 2 449 047 krooni tulumaksu. Kaebaja nõustumine kriminaalmenetluse lõpetamisega tähendab, et sellise suurusega maksukohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud on aset leidnud ja maksukohustus seega

§ 31lg 2 kohaselt tekkinud.

Nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks tähendas antud juhul nõustumist sellega, et kaebaja tegevuse tulemusena on perioodide jaanuar 2004 kuni märts 2006 eest jäänud konkreetne käibe- ja tulumaksusumma tasumata. Kuna nii käibe- kui tulumaksu näol on tegemist deklareeritavate maksudega, siis ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et isiku poolt esitatud maksudeklaratsioonid on õiged, ent vaatamata deklaratsioonides näidatud maksusummade tasumisele on isik siiski käibe- ja tulumaksu ettenähtust vähem tasunud. Seisukohta, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandud maksusummade tasumise kohustuse täitmine tähendab nõustumist, et isikul oli tähtajaks tasumata maksukohustus, kinnitab ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-09. Nimetatud Riigikohtu seisukoha valguses on KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasutud summa nö kokkuleppeline summa kriminaalmenetluse lõpetamise eest. Seega nii Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-68-09 kui ka käesoleval juhul fikseeriti kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisega maksukohustuslase jaoks siduvalt teatud maksukohustuse suurus.

§ 115

lõikes 1 sätestatud intressi tasumise kohustus tekib

§ 31

lõikest 2 vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata ja selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti ega seda, et maksukohustuslane oma maksukohustuse õigesti deklareeriks. Seega tekkis kaebaja intressikohustus juba siis, kui ta jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Intressiarvestust ei ole käesoleval juhul aga võimalik pidada, kuna maksukohustus on kindlaks määratud selliselt, et ei selgu, mis ajal mingi konkreetne maksusumma tasuda oleks tulnud. Seega ei ole tuvastatud intressi arvestamise seisukohast olulist asjaolu – päeva, millest alates tuleb konkreetsete tasumata jäänud maksusummade pealt intresse arvestada.

§ 115

lg 1 kohaselt sõltub tähtajaks tasumata maksusummalt arvestamisele kuuluva intressi suurus sellest, kui suur maksusumma mingil konkreetsel päeval tasumata jäi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja maksukohustus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kindlaks määratud piisavalt täpselt selliselt, et selle põhjal saaks intresse arvestada või intresside arvestuse õigsust kontrollida. Ka kaebaja ise ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kindlaksmääratud maksukohustust deklareerinud ega seda kindlate maksustamisperioodidega sidunud. Ka kriminaalmenetluses sellise maksuarvestuse esitamist ei saa käsitada maksusumma kindlaksmääramisena. Nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, ei saa isikut lugeda nõustunuks asjaoludega, mis kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest üheselt ei tulene. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 23.03.2010 otsus tühistada. KrMS § 202 lg 2 nimetatud kohustust on võimalik süüdistatavale panna üksnes viimasega läbirääkimistesse astudes, mille käigus on süüdistaval võimalik temale pandavate kohustuste osas kokku leppida ning seejuures tutvuda 3

(6)3-10-47 ka kriminaaltoimikuga. Seega oli kaebajal võimalik kriminaalmenetluse lõpetamisel tutvuda asjas koostatud maksuarvestusega ja ta pidi olema teadlik maksusumma kujunemisest. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks keeldutud maksuarvestuse avaldamisest. Määruses maksuarvestusele viitamata jätmisest ei saa tuletada maksuhalduri kohustust koostada antud asjas maksuotsus. Isegi kui maksuarvestus ei oleks olnud kriminaalmenetluse lõpetamise menetluses kättesaadav, ei muuda see intressinõuet ebaseaduslikuks. Intressi tasumise kohustus tekib seaduse alusel ja selleks ei ole alati vaja maksuhalduri haldusakti (

§ 115lõiked 1 ja 3).

Lisaks tulenesid halduskohtu poolt vajalikuks peetud andmed intressinõude lisast, kus on fikseeritud milliste maksuliikide, maksustamisperioodide ja põhivõla osas on intressiarvestus koostatud. Samuti nähtuvad eelviidatud andmetest intressiarvestuse alg- ja lõppkuupäevad, päevade arv. Lisaks on intressinõudes viidatud intressi arvestamise metoodikale. Intressinõue koos selle lisaga vastab

§ 115

lg 3 nõuetele ning selles fikseeritud andmete põhjal on intressiarvestus kontrollitav. Seega on intressinõue nii faktiliselt kui õiguslikult motiveeritud.

  1. OÜ Primus PR vastuses palutakse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ei saa maksumaksjat lugeda nõustunuks asjaoludega, mis sealt ei tulene. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et kriminaaltoimikus sisaldub maksuarvestus. Isegi kui kriminaaltoimikus sisaldus maksuarvestus, ei olnud kaebajal seadusest tulenevalt võimalik kriminaaltoimikuga tutvuda. Asjaolu, kas maksuarvestus kriminaalmenetluse käigus esitati või mitte, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Kriminaalmenetluses maksuarvestuse esitamist ei saa käsitleda maksusumma kindlaksmääramisena maksumenetluses. Oportuniteedimääruse ja intressinõude puudused maksuotsusena ei ole formaalsed, vaid sisulised. Nõuetele vastava maksuotsuse puudumine ei ole puhtalt formaalse tingimuse puudumine, vaid tegemist on maksumaksja fundamentaalse õiguste rikkumisega. Riivatud on ka efektiivne kohtulik kontroll, sest kohtud ei saa teostada maksumenetluse üle efektiivset järelevalvet.
  2. OÜ Primus PR apellatsioonkaebuses palutakse muuta Tallinna Halduskohtu 23.03.2010 otsuse põhjendavat osa. Halduskohtu otsuse põhjendustel on kaebaja õigustele ja kohustustele oluline mõju, sest kohtuotsusega tuvastatakse sisuliselt, et kaebaja on toime pannud kuriteo. Samuti tuvastatakse kohtuotsusega, et oportuniteedimäärusega on kaebaja maksukohustus üldsummas kindlaks määratud. Maksumenetlust reguleerivateks seadusteks on

ja maksuseadused, mitte KrMS.

-s on sätestatud maksukohustuse siduv kindlaksmääramine üksnes maksudeklaratsiooni või maksuotsusega. Seega on muul viisil maksukohustuse kindlaksmääramine ebaseaduslik. Asjaolule, et maksukohustuse siduvaks määratlemiseks on vajalik maksuhalduri poolt läbiviidud maksumenetlus, viitab ka

§-s 11 sätestatud uurimisprintsiip. Prokuratuur seevastu ei analüüsi kriminaalmenetluse käigus, kas esinevad näiteks maksukohustust vähendavaid asjaolusid, vaid analüüsitakse küsimust, kas isiku tegu vastab süüteo koosseisule, kas tegu on õigusvastane ning kas isik on selles süüdi. Seetõttu ongi seadusandja muutnud kohustuslikuks maksumenetluse, mille käigus tuvastab maksuhaldur maksumaksja kõiki õigusi järgides tegeliku maksukohustuse. Halduskohtu väide, et nõustudes KarS § 386 lg 2 tunnustel alustatud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 7 alusel, on kaebuse esitaja nõustunud sellega, et ta on tahtlikult toime pannud KarS § 386 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastava teo, on vale. Kuigi prokurör 4

(6)3-10-47 peab menetluse lõpetamisel KarS § 202 lg 7 alusel tõesti veenduma, et kahtlustatava käitumises esinevad kõik kolmeastmelise deliktistruktuuri elemendid, saab sellisel juhul rääkida vaid prokuratuuri hinnangust ja kahtlustatava hüpoteetilisest süüst. Kaebaja tahteavaldus oli suunatud ainult kriminaalmenetluse lõpetamisele ja kohustuste võtmisele KrMS § 202 lg 2 mõttes, mitte süü ja maksukohustuse tunnistamisele.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta OÜ Primus PR apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt vaidlustatud halduskohtu seisukohad ei avaldada tema õigustele ja kohustustele sellist mõju, mis annaks alust kohtuotsuse põhjendava osa muutmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus tunnustab antud juhul kaebaja õigust esitada apellatsioonkaebus üksnes halduskohtu otsuse põhjenduste peale. Halduskohtu seisukohad võivad mõjutada kaebaja suhtes pärast kohtuotsuse jõustumist läbi viidavat haldusmenetlust ning täiendavate kohtuvaidluste ärahoidmiseks on vajalik kohtu poolt asjakohaste seisukohtade andmine.
  3. Vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kas vastustajal oli õigus esitada kaebajale intressinõue olukorras, kus maksud olid tasutud kooskõlas esitatud deklaratsioonidega ning maksuhaldur ei olnud koostanud maksuotsust, so määranud kindlaks tasumisele kuuluvat maksusummat (

§ 92lg 1 p 2). Tulenevalt Riigikohtu lahendist haldusasjas 3-3-1-68-09 ei saa kriminaalmenetluse lõpetamine Kr

MK § 202 alusel lõpetada intressikohustust, intressikohustus tekib

§ 31

lg 2 alusel vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata ning selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Ringkonnakohus leiab aga, et eeltoodud lahendist ei saa järeldada, et KrMK § 202 alusel antud määrusega on kaebaja maksukohustus siduvalt kindlaks määratud. Haldusasjas 3-3-1-68-09 oli maksuhaldur maksukohustuslasele koostanud maksuotsuse, mistõttu ei ole selle kaasuse asjaolud käesolevale vaidlusele täies mahus üle kantavad.

  1. Riigikohus on mitmes lahendis (vt nt Riigikohtu otsus kriminaalasjas 3-1-1-73-09) rõhutanud, et maksuhaldur ei saa maksunõuet esitada tsiviilhagina kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses saab toimuda menetlus selle üle, kas isiku tegevuses esineb konkreetne karistusseadustiku paragrahvi koosseis ning kui maksuhaldur soovib maksusummade tasumist eelnimetatud isiku poolt, peab ta läbi viima maksumenetluse ning koostama maksuotsuse. Kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses on maksuhaldur esitanud tsiviilhagi ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt 20.05.2009 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on maksuhalduri poolt nõutud summad kaebajalt KrMK § 202 lg 2 p 1 alusel välja mõistetud. Kuigi 20.05.2009 määrus on jõustunud ning ringkonnakohtul puudub antud juhul pädevus hinnata selle õiguspärasust, saab eelkirjeldatud Riigikohtu lahendite valguses väita, et kriminaalmenetluse läbiviijatel puuduvad volitused teha siduvalt kindlaks menetlusaluste isikute maksukohustust, määrates tasumisele kuuluvad maksusummad. Järelikult ei saa nende poolt tehtavad lahendid olla maksuarvestuse, sh intressiarvestuse aluseks.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kui maksukohustuslane oma maksudeklaratsioone kriminaalmenetluse käigus vabatahtlikult ei paranda, on maksuhalduril 5

(6)3-10-47 tasumisele kuuluva maksusumma kindlaksmääramiseks kohustus anda maksuotsus. Kaebajal olev väidetav maksuvõlg ei saa põhineda üksnes kriminaalmenetluses antud nõusolekul lõpetada menetlus KrMK § 202 alusel ning hüvitada tekitatud kahju. Piisav ei ole ka kriminaalmenetluses maksuhalduri poolt maksuarvestuse esitamine, kuna tegemist ei ole regulatiivsust omava dokumendiga. 13. Lähtuvalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et OÜ Primus PR apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maksuhalduri oma jätta rahuldamata. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja on taotlenud 92 036 krooni väljamõistmist, sh riigilõiv 15 000 krooni. Õigusabikulud sisaldavad nii kulutusi seoses apellatsioonkaebuse esitamisega kui seoses vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisega. Kulude kandmine on tõendatud. Halduskohus pidas esimese astme menetluse puhul mõistlikeks õigusabikuludeks 20 000 krooni. Arvestades, et ringkonnakohtus oli menetluses kaks apellatsioonkaebust, peab ringkonnakohus HKMS § 93 lg-st 5 tulenevalt vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist summas 30 000 krooni. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista ka riigilõiv. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.