TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3097 Otsuse kuupäev 9. veebruar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Valentin Terekhini (Terekhin) kaebus Tartu Pen

) § 4 lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut. Eeltoodust tuleneb, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ning kohaldada selle art 4, mitte aga

§ 28lg-t 2 ja 5.

Koostöökokkuleppe ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse seletuskirja kohaselt tuleneb koostöökokkuleppest Eesti Vabariigi kohustus võtta arvesse pensionistaaži endise NSV Liidu territooriumil kuni

1. aastani ning Vene Föderatsiooni territooriumil pärast
2. aastat. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi vahel
3. novembril
4. a 2 sõlmitud rakendusleppe artiklist 3 nähtub, et pooled arvestavad vastastikku ka teise lepinguosalise territooriumil tunnustatavat staaži. Nimetatud sätte kohaselt tõendavad poolte pädevad asutused nii kummagi poole territooriumil täitunud kui ka tunnustatavat staaži. Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.
5. a kohtuotsuses nr 3-3-1-4-09 lahendas Riigikohus vaidlust koostöökokkuleppe art 4 tõlgendamise üle: Menetlusosalised on erineval seisukohal, kas pensioni määramisel peavad lepingupooled vastastikku arvestama ka staaži, mis on omandatud riigis, milles omandatud staaži tunnustab teine lepingupool, või võetakse arvesse vaid pensionistaaži, mis on sätestatud pensionit määrava riigi siseriiklikus õiguses. Vaidlust põhjustab koostöökokkuleppe art 4 sõnastus „mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil.“ Pensioniamet peab küll võimalikuks Koostöökokkuleppe alusel arvestada Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaži. Muudes endise NSV Liidu liiduvabariikides omandatud staaži osas ei pea ta võimalikuks arvesse võtta koostöökokkuleppe art 4 alusel staaži, mida tunnustab Vene Föderatsioon kui teine lepingupool, vaid lähtub

§ 28Ig-st 4.

Nimetatud säte (vaidlustatud otsuse tegemise aegses redaktsioonis) näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Põhiseaduse § 123 lg-2-st ja

§ 4

lg-st 3 tuleneb, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, kohaldatakse välislepingut. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka käesoleval juhul tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ning kohaldada selle art 4, mitte aga

§ 28lg-t 4.

Eeltoodud Riigikohtu lahendist tuleneb, et Pensionikomisjoni otsuses viidatud

§ 28kohaldamisele ei kuulu ja tuleb lähtuda koostöökokkuleppest ja selle art 4.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et koostöökokkuleppe art 4 näeb ette, et pensioni määramisel võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida lepinguosalised riigid tunnustavad. Vene Föderatsioon tunnustab kaebuse esitaja üleajateenistuses viibimise aega ajavahemikul 28.08.1970 - 20.04.1977 tulenevalt Vene Föderatsiooni tööpensionide seaduse §-st 11, seega samadel alustel nagu kohustuslikku sõjaväeteenistust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Valentin Terekhini pensioniõigusliku staaži hulka arvestada üleajateenistuses viibimise aeg.

§ 25

lg 1 p 3 sätestab võimaluse määratud riikliku pensioni ümberarvestamiseks pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel. Eeltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et on olemas alus tema pensioniõigusliku staaži hulka arvata üleajateenistuses viibimise aeg. Vastustaja vastuväited

1. Vastustaja palub jätta V. Terekhini kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud kaebaja enda kanda. 3 Vastustaja märgib, et Riigikohus on oma 22.04.
2. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et kõik sõjaväeteenistuses viibijad (sh ka kohustuslikus ajateenistuses viibijad) kuuluvad artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe. Lähtudes sellest leiab vastustaja, et Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.
3. a otsuse nr 22436 toodud põhjenduses ei ole küll kooskõlas nimetatud Riigikohtu lahendiga, kuid resolutiivosa on õige ning kooskõlas

-iga, kokkuleppega ja Riigikohtu lahendiga. Vastustaja leiab, et olukorras, kus asja uuel läbivaatamisel tuleks vältimatult teha uuesti samasisuline otsus ning haldusorganil puudub seejuures kaalutlusruum, ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamine põhjendatud. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Tulenevalt viimase aja kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest ei saa halduskohus nõustuda kaebajaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada koostöökokkuleppe artiklit
2. Kaebaja puhul on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga, kes on välismaalaste seaduse § 4 lõike 1 kohaselt Eesti alaline elanik. Kaebaja leiab, et perioodil 28.08.
3. a 20.04.
4. a Nõukogude Armees üleajateenijana viibitud aeg tuleks arvata pensioniõigusliku staaži hulka kooskõlas 16.10.2007 jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokolliga. Riigikohtu halduskolleegium on 22.04.2010.a otsuses asjas 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et analoogsetel asjaoludel kuulub kohaldamisele Koostöökokkuleppe artikkel 8, mis sätestab, et Poolte territooriumitel Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, Siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega. Riigikohus on nimetatud lahendis märkinud, et koostöökokkuleppe artiklis 8 kõneldakse relvajõudude sõjaväelastest. Endise NSVL relvajõudude sõjaväelaste hulka kuulusid mitte ainult ohvitserid, lipnikud, mitšmanid ja üleajateenijad, vaid ka rea-, seersant- ja vanemkoosseisu ajateenijad. Seega kuuluvad kõik nimetatud isikud artikli 8 toimealasse ja neile koostöökokkulepe ei laiene. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebaja kui üleajateenija taotleda teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka (RK otsuse 3-3-1-92-09 p 44-46). Kuna kaebaja V.Terekhin kuulub koostöökokkuleppe artiklis 8 nimetatud isikute hulka, kellele koostöökokkulepe ei laiene, siis puuduvad tal käesolevas vaidluses koostöökokkuleppest tulenevad õigused. V. Terekhin on Vene Föderatsiooni kodanik ja Rahvastikuregistri andmetel elab ta Eesti Vabariigis, seega tuleb V. Terekhini pensioni ümberarvutamisel lähtuda riikliku pensionikindlustuse seadusest.

§ 28

annab loetelu tegevustest, mille aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka.

§ 28

lõike 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 4

§ 28

lõike 2 punkti 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti Kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Teenistusega võrdsustatud teenistuseks on näiteks asendusteenistus. Kaitseväeteenistuse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Teenistus Nõukogude Armees ei ole käsitletav kaitseväeteenistusega võrdsustatud teenistusega, vaid selle puhul on tegemist teenistusega võõrriigi relvajõududes. Kaebaja V. Terekhin teenis üleajateenijana perioodil 1970.a -1977.a Nõukogude Armees. Kuna V. Terekhin ei ole teeninud Eesti Kaitseväes, ei ole

§ 28

lõike 2 punkt 2 tema suhtes kohaldatav ning Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14.08.2009.a otsus nr 22436 osas, millega jäeti nimetatud periood pensioniõigusliku staaži hulka arvamata, on õiguspärane. Seega on Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna otsus vaidlustatud osas oma lõppjäreldustes õige, kuigi vaidlusaluse otsuse põhjendused koostöökokkulepet puudutavas osas ei vasta Riigikohtu otsuses asjas 3-3-1-92-09 koostöökokkuleppele antud tõlgendusele. Tartu Ringkonnakohus on 15.10.2010.a otsuses asjas 3-09-3087 (p 9) leidnud, et asjaolu, et nimetatud otsuse andmisel lähtuti teistsugustest motiividest, ei saa eraldivõetuna isiku õigusi rikkuda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel, tuleb kaebus neil faktilistel asjaoludel ja õiguslikel alustel rahuldamata jätta ja vaidlusalune otsus muutmata jätta. 7. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lõige 1). Kuna vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 5