Obsah (10)

§ 660§ 661§ 187§ 429§ 428§ 432§ 173§ 150§ 179§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-18591 Placet Group OÜ versus Mati

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Muud otsustused
2. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 275 krooni Placet Group OÜ kontole nr 221030123765 Swedbank AS-s (selgitusse märkida Mati Reier, osaline riigilõivu tagastamine), mis laekus Statam International OÜ (kontolt nr 221011545207 Swedbank AS-s
3. mai 2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
4. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohtu põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (

§ 429lg 3).

Arvestades, et kostja ei ole hagimaterjale kätte saanud ja kostja asukoht on teadmata, puudub vajadus kostja täiendavaks teavitamiseks hagist loobumisest.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Arvestades, et pool tasutud riigilõivust on 275 krooni, tuleb see hagejale tagastada. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (

§ 179lg 1).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 2