Obsah (4)

§ 40§ 42§ 41§ 3

3-10-3358 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-3358 Haldusasi AS Harjumaa Liinid kaebus Harju ma

) eesmärkidega vastuolus olevate ning seadusega mittekaitstud huvide kaitseks. Positiivses õiguses puudub seadusega kaitstud õigus olla teatud liinil ainus kommertsliiniveo teenuse osutaja. Maksuvõlgade puudumise kontrollimise kohustus (

§ 40

p 5) liiniloa väljastamise menetluses ei teeni kaebuse esitaja kui teise vedaja huvide kaitse eesmärki. Maksuvõlgade puudumise kontrollimine teenib avalikku huvi (vedaja usaldusväärsuse tagamine). Kaebuse esitaja huve ei saa mitte mingil moel kitsendada asjaolu, et kolmandale isikule väljastati liiniluba, kuigi tal on esinenud maksuvõlgnevusi (viivitusi).

alusel ei pea olema tagatud kolmanda isiku usaldusväärsus kaebuse esitaja suhtes. Samuti ei takista kolmandale isikule liiniloa andmine veoteenuse osutamist kaebuse esitaja poolt (riigihangetes ja ainuõiguse andmisel saab seevastu edukaks osutuda vaid üks pakkuja). Vedajale (kommertsliinil) ei tasuta teenuse osutamise eest avalikest ressurssidest, vaid teenuse eest tasub tarbija, kellel on õigus ja võimalus valida, kellega teenuse osutajatest ta lepingu sõlmib.

§ 42

lg 2 ei sea maksuvõla puudumist kommertsliiniveo liiniloa väljastamisel kohustuslikuks eelduseks. Seega vastupidiselt kaebuse p-s 10 viidatud õigusaktidele pole kommertsliiniveo teenuse osutamisel ka samavõrra tähtis, kas vedajal on esinenud maksuvõlgasid või mitte. Kaebuse esitaja huve ega õiguste kaitstust ei mõjuta, kes konkreetselt kaebajaga paralleelselt kommertsliinivedu teostab. Kaebuse esitajal seni olnud eelised, mis tulenesid igasuguse konkurentsi puudumisest, kaoksid nii või teisiti. Sisuliselt ongi kaebaja huvitatud konkurentsivälisest teenuse osutamisest ja oma absoluutse ja põhjendamatu ainuõiguse säilitamisest, mis võimaldaks tal kokku hoida teenuse kvaliteedi ja investeeringute arvel, omamata seejuures ohtu, et kliendid loobuksid teenuse kasutamisest . Ükski õigusakt, sealhulgas

, ei kaitse kaebaja poolt taotletavat õigust olla ainus vedaja. Kaebaja eesmärk oma huvide kaitsmisel, millega ta soovib säilitada monopoolset seisundit ning tuletada endale oletatav ja kaitset vääriv õigus olla ainsaks teenuse osutajaks konkreetsel turul (liinil), on seega muuhulgas vastuolus nii

sätete kui eesmärgiga (§ 3 lg 2). Vaidlusalune Tallinn-Saue liin on hetkel alateenindatud ning uue vedaja lisandumine parandab märgatavalt teenuse pakkumise vastavust selle nõudlusele, suurendab konkurentsi ja on lõppastmes vaieldamatult kasulik ühistranspordi kasutajale.

eesmärgi realiseerumist võimaldab elementaarse konkurentsi olemasolu, eriti mis puudutab investeeringute soodustamist (nt puudega inimestele mugavamate transporditingimuste loomiseks), sõidupileti hinna vähendamist ja pakkumise vastavuse tagamist nõudlusele. Kommertsliinidel mitmele vedajale liiniveo loa andmine on

-ga kooskõlas, veelgi enam

eesmärk ja sätted koguni toetavad konkurentsi võimaldamist.

§ 41

lg 2 p 2 kohaselt ei saa liiniloa andja loa andmisest keelduda, kui taotletav luba küll häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, kuid nimetatud liini teenindab ainult üks vedaja. Kaebaja ei saa tugineda ka väidetavale ebavõrdsele kohtlemisele, kuivõrd subjektiivsete õiguste rikkumine puudub. Kolmandale isikule liiniloa väljastamine ei piira ka kaebaja ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabaduse (Põhiseaduse § 31) kaitseala ei hõlma isiku õigust konkurentsi väliselt majandustegevuses osaleda. Selline huvi on pigem ettevõtlusvabaduse põhimõttega selges vastuolus. Eriseadus (

) ei välista, vaid hoopis soosib konkurentsi kommertsliiniveos. 2 Vaidlustatud liiniluba ei takista kaebaja võimalust temale väljastatud liiniloas ja/või sõlmitud kommertsliiniveo lepingus näidatud aegadel veoteenust osutada. II KOHTU PÕHJENDUSED

1. Esmalt lahendab kohus kaebeõiguse küsimuse (I) ning seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
2. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 7 lõikest 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses nr 3-3-115-01 selgitanud järgmist: „Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust.“ Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kolmandale isikule kommertsliiniloa väljastamisega kaebuse esitajaga sama bussiliini Tallinn-Saue linn teenindamiseks on rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas on tunnistatud kolmandate isikute õigust vaidlustada lubasid/litsentse, kuid otsustamaks, kas ka praegusel juhul rikub vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning seega, kas esineb kaebeõigus, tuleb analüüsida

§ 41lg 2 punkti 2.

7. Vastavalt

§ 41

lg 2 punktile 2 võib liiniloa andja keelduda liiniloa andmisest, kui liiniloa taotleja on maksuvõlglane või kui ilmneb, et liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse varem antud liiniloa alusel, välja arvatud juhul, kui nimetatud liini teenindab ainult üks vedaja. Eeltoodust nähtub, et liiniloa andja, otsustamaks kommertsliiniloa väljastamise üle, võib teatud juhtudel keelduda positiivse haldusakti andmisest. Samas aga on kolmas isik õigesti märkinud, et keeldumine maksuvõla olemasolu tõttu, millele kaebuse esitaja viitab, ei ole sätestatud kaebuse esitaja kui teenust juba pakkuva isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid norm kaitseb üksnes avalikke huve. Kolmas isik on õigesti avanud sätte mõtte

põhimõtete kaudu, mis on sätestatud

§ 3lõikes 2.

Vastavalt

§ 3

lõikele 2 on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest; 2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile. Seega tuleb liiniloa andjal arvestada lisaks liiniloa andmise erikoosseisule ka ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust ning teenuse pakkumise vastavust nõudlusele, lähtudes elanike liikumisvajadusest. Majandusliku otstarbekuse tagab muuhulgas ka konkurentsi loomine kaubaturul, eriti arvestades, kui teenusepakkujaid on ainult üks. Kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste (ettevõtlusvabaduse) rikkumisena ei ole käsitletav uue teenusepakkuja turule sisenemine ja sellega kaebuse esitajale kaasneda võiv turuosa 3 vähenemine. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi, millest võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, võib esineda juhul, kui liiniluba väljastatakse liinile, kus vedajaid on rohkem kui üks (

§ 41lg 2 p 2).

Selline faktiline koosseis käesoleval juhul täidetud ei ole. 8. Seoses kaebuse esitaja väidetega kolmandal isikul esinevate maksuvõlgnevuste kohta ei saa haldusorgani kaalutluste väidetav õigusvastasus liiniloa andmisel kolmandale isikule kuidagi rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et maksuvõlgade olemasolu või puudumise kontrollimine on kantud eesmärgist tagada vedaja usaldusväärsus ning teenuse osutamise võime. Selline juriidilise isiku usaldusväärsus ja teenuse pakkumise võimekus ei ole sätestatud liinil juba tegutseva vedaja huvides, vaid üksnes avalikes huvides. Kuivõrd

§ 41

lõige 2 kaitseb ainuüksi avalikke huve, siis ASle Hansabuss liiniloa väljastamine ei saa mitte kuidagi kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Eeltoodust lähtuvalt puudub AS-l Harjumaa Liinid kaebeõigus Harju maavanema 16.12.2010 korralduse nr 2092-k halduskohtus vaidlustamiseks.

1. Kolmas isik on taotlenud kaebuse tagastamist HkMS § 11 lõike 4 alusel, kuivõrd kaebuse esitajal puudub kaebeõigus. Tulenevalt HkMS § 11 lõikest 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Halduskohtu pädevus on sätestatud HkMS §-s 3, mille lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Eeltoodust nähtuvalt on haldusakti peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.Kaebuse esitamise õigus ei ole seotud halduskohtu pädevusega ning kaebeõiguse puudumine ei too kaasa halduskohtu pädevuse äralangemist. Seega HkMS § 11 lõige 4 kaebuse tagastamise alusena käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu.
2. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele, kuivõrd vaidlustatud maavanema korraldus ei saa ilmselgelt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda, eeldades, et kaebuses toodud asjaolud on tõendatud.
3. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul on tasutud kaebuselt riigilõivu summas 250 krooni. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. II
4. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada Harju maavanema 16.12.2010 korralduse nr 2092-k kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis pole lubatav ka esialgse õiguskaitse taotlus, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Lea Kuuse kohtunik 4