KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2835 Haldusasi OÜ Beltrados kaebus Lasna

§ 26

lg 1 p 1 alusel tühistada Lasnamäe Linnaosa vanema 13.10.2010 korraldus nr 1-15/

1. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.jaanuar 2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Lasnamäe linnaosa vanema 13.10.2010 .a. korraldusega nr 1-15/439, võttes aluseks kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3, Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005.a. määruse nr 43 ”Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise 1 nõuded ” § 4 lg 1, Tallinna Linnavalitsuse 10.03.2010 .a. määrusele nr 22 ”Majandustegevuse registri pidamisega seonduvate toimingute sooritamine Tallinnas”, Põhja Prefektuuri 23.09.2010.a. esildise nr 9.1-07/87321, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimääruse § 8 lg 1, KÜ Peterburi tee 4 elanike kaebused 23.11.2009 ja 28.05.2010 muudeti OÜ-le Beltrados kuuluva kohvik-baari aadressil Peterburi tee 6 A, Tallinn kauplemisaega alates 01.november 2010 igapäevaselt kella 08.00-23-00 ja vastavalt kauplemisaja osas majandustegevuse registri registreeringut. Kohvik-baari lahtioleku aja muutmise põhjendusena on korralduses märgitud, et kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. II KAEBUSE MOTIIVID 2.OÜ Beltrados peab korraldust õigusvastaseks ja äriühingu õigusi rikkuvaks ning taotleb korralduse tühistamist.
2. Korralduse kohaselt on kohvik-baari kauplemisaja muutmine seotud KÜ Peterburi tee 4 elanike kaebustega 23.11.2009 ja 28.05.
3. Lasnamäe linnaosa valitsuses oli 2009.a. novembrikuus nimetatud maja elaniku kaebus läbivaatamisel, kuhu oli kutsutud ka OÜ Beltrados juhatus ning OÜ-l Beltrados paluti võtta meetmeid baaris müra vähendamiseks. Teise kaebusega seonduvalt tegi LOV korrakaitse spetsialist OÜ-le Beltrados suulise hoiatuse. Kuna OÜ Beltrados võttis ette lisameetmeid, s.h. töötas suveperioodil baaris turvamees, ei ole alates 2010.a. juunikuust kaebusi. 4.Kaebuse esitaja sõlmis 15.10.2010 AS-ga G4S lisakokkuleppe, mille kohaselt turvafirma kohustus iga päev alates 23.00 kuni 07.00 iga tunni tagant saatma ekipaaži aadressile Peterburi tee 6 A (Hansagrill) ning korraldama järelevalvet baari ümbruses ja elumaja Peterburi tee 4 ümbruses. Seega on OÜ Beltrados juhatuse poolt tehtud kõik võimalik selleks, et tagada elanike rahu 5.2010.a. maikuus aset leidnud rikkumise eest karistati firmat suulise hoiatusega, peale mida rikkumise fakte ei ole olnud. Kaebaja arvates on kohvik-baari kauplemisaja oluline vähendamine karistuseks sama teo eest. Kaebuse esitaja on täitnud korrakaitse spetsialisti suulise ettekirjutuse tähtasegselt ja pärast seda on möödunud 4,5 kuud, millise aja jooksul ei ole maja elanike poolt olnud kaebusi ja pretensioone. 6.Kohvik-baari kauplemisaja vähendamine halvendab oluliselt firma finantsolukorda. Tööaja lühendamine viib töötajate koondamisele.Baari ööpäevane käive on keskmiselt 5 500 krooni, millest 3000 krooni on öine käive. Baari tööaja lühendamine 9 tunni võrra vähendab käivet 54,44%, mis põhjustab ettevõttele kahjumit. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.Lasnamäe Linnaosa Valitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
4. Vaidlustatud korraldus on antud kooskõlas kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 punktiga 3, mille kohaselt võib lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule valla- või linnavalitsus kustutada registreerinud täielikult või osaliselt kui kauba või 2 teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. OÜ Beltrados esindaja sai korralduse kätte 15.10.2010.a. Kaebuses märgitud lisameetme kasutuselevõtmine (lisakokkulepe AS-ga G4S) samaegselt korralduse teatavakstegemisega ei ole enam asjas määrav.
5. Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005.a. määruse nr 43 ”Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded ” kohaselt tuleb igasugune ettevõtlusalane tegevus korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Kaubandustegevuse käigus kaasinimeste rahu häirimine võib olla aluseks majandustegevuse registris registreeringu väljastamisest või muutmisest keeldumisel, lahtiolekuaja piiramiseks või majandustegevuse registris registreeringu kehtetuks tunnistamiseks. 10.LOV on kaebajat korduvalt suuliselt ja kirjalikult hoiatanud eespoolnimetatud administratiivsete meetmete rakendamise vajalikkusest juhul, kui kaebaja ei võta tarvitusele abinõusid selleks, et tagada ümberkaudsete elanike öörahu. Seda kinnitab kirjavahetus kaebuse esitaja ja LOV korrakaitsespetsialisti vahel. Sealjuures LOV korrakaitsespetsialisti suuline ettekirjutus on käsitletav hoiatusena, mitte aga sanktsioonina nagu väidab kaebaja. 11.Kaebuse väide, et OÜ Beltrados juhatuse poolt on tehtud kõik võimalik selleks, et tagada elanike öörahu, vastab tõele osaliselt. Elanike rahu tagamiseks võttis kaebaja meetmed tarvitusele alles 2010.a. suveks, sellest ajast elanikelt kaebusi ei ole. Põhja Prefektuuri 23.09.2010.a. esildisest nähtub aga, et 01.07.2010 leidis kohvikus aset alkohoolse joogi kaasamüümise fakt ajal, mil see oli keelatud, mille põhjal algatas politsei väärteomenetluse ja karistas ettevõtet rahatrahviga. Analoogne juhus on aset leidnud 15.10.2009.a. Politsei on asunud esildises seisukohale, et OÜ Beltrados ei ole eelnevatest juhtumitest vajalikke järeldusi teinud, millest tulenevalt palus politsei kaaluda kaebuse esitaja tegevusloast akohoolsete jookide jaemüügi märke kustutamist ning lahtioleku aja piiramist. Vastustaja on kõiki asjaolusid kaaludes ja võttes arvesse politsei ettepanekuid, elanike eelnevaid kaebusi ning korduvaid suulisi ja kirjalikke hoiatusi otsustanud baari lahtiolekuaega piirata. IV KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Lasnamäe Linnaosa vanema 13.10.2010 korraldus nr 1-15/439OÜ on haldusmenetluse põhimõtete ning kaalutlusotsusele esitatavate motiveerimisnõuete rikkumise tõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele. OÜ Beltrados kaebus tuleb rahuldada . Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
7. Majandustegevuse registri seaduse § 1 lg 3 ja § 13 koosmõjust tulenevalt on registreerimismenetlus, sealhulgas valla- või linnavalitsuse tegevus majandustegevuse registri registreeringu muutmisel haldusmenetluseks .Registreeringu täieliku või osalise kustutamise/muutmise korral on tegemist ettevõtja õiguste riivega, mistõttu käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse andmise menetluses oli OÜ Beltrados haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosaliseks, kellele tuleb tagada menetluslikud õigused, sealhulgas ärakuulamiseks. Asja arutamisel on 3 ilmnenud, et vastustaja mingeid selgitusi pärast politseiprefektuuri esildise saamist kaebuse esitajalt ei küsinud, sealjuures on vastustaja möönnud, et temale ei ole teada, kas hilisemalt on kaebuse esitajal rikkumisi ning vastustaja pidas korralduse andmiseks piisavaks esildise olemasolu. Kuna korraldusest nähtuvalt on selle andmisel muu hulgas arvestatud KÜ Peterburi tee 4 elanike 23.11.2009.a. ja 28.05.2010.a. kaebustega, samas aga kaebuse esitaja väitel on äriühing võtnud 2010.a. maikuus aset leidnud elanike rahu rikkumisega seonduvalt tarvitusele meetmed turvamehe palkamisega ning hilisemalt elanikud kaebusi esitanud ei ole, puudus kaebuse esitajal enne kohvik-baari lahtiolekuaja muutmist võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning see võis mõjutada asjas tehtud otsuse sisu. Eespoolnimetatud kaebuste saamisel OÜ-t Beltrados nendest teavitamine ja kaebuste läbivaatamisel äriühingult selgituste küsimine ei ole samastatav korralduse andmise haldusmenetlusse kaasamisega. Ka asjaolust, et kaebuse esitaja suhtes alustati 01.07.2010 väärteomenetlus alkoholiseaduse § 65 lg 1 tunnustel ja müüjat karistati rahatrahviga, ei tulene, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik linnaosavalitsuses toimuvast haldusmenetlusest ning kavandatavatest meetmetest. Samuti ei kinnita eeltoodu HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte järgimist, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei viidud läbi haldusmenetluse seaduses( HMS) sätestatud nõuetele vastavat haldusmenetlust. Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on selliste menetlusnõuete rikkumistega, mis HMS § 58 kohaselt alust haldusakti tühistamiseks ei anna, on korralduses teisi olulisi puudusi, mis tingivad selle tühistamise.
8. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lasnamäe Linnaosa vanema 13.10.2010 korraldus nr 1-15/439, millega otsustati muuta kohvik-baari kauplemisaega põhjusel, et kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, on kaalutlusotsuseks.

§-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 rõhutanud: Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. 15.HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega tuleb põhjendustes selgitada, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused ta sellest tegi. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus 4 kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

1. Käesolevaks ajaks on kohtupraktikas selgelt kujunenud seisukoht, mida on korduvalt väljendatud Riigikohtu lahendites, et diskretsiooniotsus peab sisaldama põhjalikku motivatsiooni selle andmise asjaolude ja põhjenduste kohta ( nt 10.03.2005 kohtuasi 3-3-1-77-04). Haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.
2. Vaidlustatud korralduses eeltoodud motiveerimispõhimõtteid järgitud ei ole. Korralduses on viidatud KÜ Peterburi tee 4 elanike 23.11.2009.a. ja 28.05.2010.a. kaebustele, samuti Põhja Prefektuuri 23.09.2010.a. esildisele nr 9.1-07/87321 ning on muudetud kaebuse esitajale kuuluva kohvik-baari lahtioleku aega , tuues selle põhjendusena , et kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, miks on otsustatud viitega naabermaja elanike rahuhäirimisele, millest üks on leidnud aset ligikaudu aasta enne korralduse andmist, teise juhtumi järel aga elanikelt ligikaudu 4,5 kuu jooksul kaebusi laekunud ei ole (viimast on märkinud nii kirjalikus seletuses kui asja arutamisel ka vastustaja esindaja), siiski nendele faktilistele asjaoludele, sealjuures neid korralduses kirjeldamata, tugineda. Kaebuse esitaja on leidnud, et ta on teinud omaltpoolt vajaliku elanike rahu tagamiseks ja kaebusi fikseeritud ei ole. Kui vastustaja hinnangul ei ole kaebuse esitaja selliseid meetmeid vajalikul määral rakendanud, siis peaks korraldusest nähtuma kaalutlused, miks OÜ Beltrados vastuväidetega ei arvestata ja miks vaatamata tõendite ( kaebused) puudumisele faktiliste rahu häirimiste juhtumite kohta alates 2010 suvest peab vastustaja põhjendatuks ja vajalikuks baari lahtiolekuaja piiramist ehk milles seisneb ja millega on leidnud tõendamist vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huvide kahjustamine.
3. Asja arutamisel kohtuistungil väitis vastustaja , et haldusakti andmise aluseks oli ennekõike Põhja Prefektuuri esildis. Viidatud esildise kohaselt on tuvastatud OÜ Beltrados baaris alkohoolse joogi kaasamüük 01.07.2010 kell 22.31, s.o. ajal, mil alkohoolse joogi kaasamüük oli keelatud. Korraldusest ei selgu , millistele tõenditele tuginevalt asus vastustaja seisukohale kirjeldatud teoga läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste rahu häirimisest. Asja arutamisel antud vastustaja seletus korralduse andmisest tulenevalt politseiprefektuuri esildisest on paljasõnaline ja vastuolus korralduse ülesehituse ja sõnastusega, millest nähtuvalt on kauplemisaega muudetud rikkumiste kogumi tõttu, millena on käsitletud Põhja Prefektuuri 23.09.2010.a. esildist nr 9.1-07/87321 ning KÜ Peterburi tee 4 elanike kaebusi 23.11.2009 ja 28.05.
4. Kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud seisukoht, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide 5 esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti ( nt. Riigikohtu otsused kohtuasjades 3-3-1-66-03, 3-3-1-93-06, 3-3-1-57-07, 3-3-1-62-07 ).
5. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata ise läbi viima haldusmenetlust, sealjuures ise teostama haldusorgani asemel kaalutlusõigust. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et vaidlustatud haldusakti kohtulik kontrollimine motiveerimispuuduste tõttu võimalik ei ole, mistõttu esitatud tühistamisnõue tuleb rahuldada. V MENETLUSKULUD 20.

§ 92

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebuse esitaja

§ 93

lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 6