← Eesti

3-10-2451/25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tallinn Haldusasja number 3-10-2451 Haldusasi A.F.i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 475 krooni Menetlusosalised esindajad ja nende Kaebuse esitaja: A.F., Vastustaja: Tallinna Vangla volitatud esindaja: Tairi Tonkson Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil ( videokonverentsi vormis) 12.novembril ja uuendatud menetluses 17.detsembril 2010 RESOLUTSIOON HkMS § 26 lg 1 punkt 6 alusel jätta kaebus rahuldamata . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 136 lg 8 on 31.jaanuar 2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I KAEBUSE ASJAOLUD
  3. 24.05.2010 toimus Tallinna Vangla esimeses vangistussektsioonis kambris nr 1, milles asus ka A.F., läbiotsimine, mille käigus võeti ära läbiotsimise aktis loetletud esemed, sealhulgas on nimetatud hall maika. 1 Vastuseks A.F.i 16.06.2010 Tallinna Vanglale esitatud taotlusele saada selgitusi selles osas, kus asub temale kuuluv halli värvi maika, teatas Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 15.07.2010 kirjaga nr 1-13/29210-1 , et riideeseme asukohta tuvastada ei suudetud ja selgitati kaebuse esitajale võimalust esitada kahju hüvitamise taotlus. 21.07.2010 esitas A.F. Tallinna Vanglale taotluse kaduma läinud riideeseme hüvitamiseks summas 475 krooni. Tallinna Vangla 30.08.2010 otsusega nr 1-13/29210-3 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 2.A.F. esitas 21.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 475 krooni. Kaebuse väitel ostis kõnealuse maika kaebaja ema 2004.a. Saksamaal 30 euro ( 475 krooni) eest. Kaebuse kohaselt pöördus kaebuse esitaja 24.05.2010 kambris läbiotsimist teostanud isikute poole kohe seoses äravõetud maikaga. Läbiotsimist toimetanud kontaktisik selgitas kaebajale, et maika võeti läbiotsimisel ära kontrollimaks, kas ese on kaebuse esitaja isiklike asjade hulgas ning kui see nii on, saab kaebaja maika kätte. Maika oli kaebaja isiklike asjade loetelus. Seega kontaktisik lubas probleemi lahendada, hiljem aga teavitas kaebajat maika kadumisest ja palus kirjutada avalduse. Seda kaebuse esitaja tegi ning lisas avaldusse maika ära võtnud isikute nimed. Kaebuse väitel tagastati avaldus ja paluti kirjutada ilma isikute nimesid märkimata. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse väitel alusetu vastustaja keeldumine hüvitise maksmisest põhjendusel, et kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat kahju ärahoidmiseks, sest kaebaja ei ole pöördunud vangla poole alles 16.06.2010.a. Vangla on tunnistanud oma süüd, ent keeldub hüvitise maksmisest. Põhjendusena tuuakse esile, et maika on ära võetud keelatud esemena, ent läbiotsimise aktil on kirjas, et tuleb tuvastada omanik ja panna ese lattu. Kõnealune ese omab kaebajale emotsionaalset tähendust, sest maika kinkis kaebajale tema ema, kes 2004.a. suri. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on õigustatud vanglalt nõudma rahalist hüvitist ja seetõttu on põhjendatud tema keeldumine vangla pakutud asendusesemest. II VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  4. Kaebaja eluruumis teostati 24.05.2010 läbiotsimine, mille käigus konfiskeeriti kõik keelatud esemed ning see konfiskeerimine toimus kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 . Tallinna Vangla direktori 29.04.2010 käskkirjaga nr 30 muudeti Tallinna Vangla direktori 21.01.2009 käskkirja nr 3 p.5 alap 1 osas, kus sõna ”aluspesu” asendati sõnaga”aluspüksid”. Vastustaja väitel oli see muudatus tingitud kinnipeetavate poolt kõikvõimalike riietusesemete aluspesuna tõlgendamist . 5.Kaebuses on kaduma läinud riietuseseme väärtuseks märgitud 475 krooni. Kaebaja on pöördunud vangla poole esmakordselt 23 päeva peale läbiotsimise toimumist. Kui kaebaja oleks olnud hoolikam ja teavitanud vanglat omanikustaatusest kahe nädala jooksul, mida võib pidada mõistlikuks, oleks vanglal olnud võimalik eseme omanik tuvastada ja panna ese kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu. Kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat, et võimalikku kahju ära hoida. 6.Seoses kaebaja poolt esitatud dokumentaalse tõendiga, millest nähtuvalt on kaebaja pöördunud vastustaja poole esmakordselt 02.06.2010 on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et 2 vangla on kaebajale tekkinud võimalikud tagajärjed püüdnud kõrvaldada mõistlikul viisil, pakkudes kaebajale äravõetud maika asemele asenduseset, millest kaebaja on keeldunud ja soovib vaid rahalist hüvitist. Vangla jõudis menetluse käigus seisukohale, et kaebaja ei oma kaalukat põhjust rahalise hüvitise nõudmiseks, samuti, et arvestades eseme kasutamise kestust ja selle normaalset kulumist, on taotletud ebamõistlikult suurt hüvitist.
  5. Kohustusliku eelmenetluse käigus ei ole kaebuse esitaja esitanud vastustajale andmeid eseme suhtes emotsionaalse väärtuse omamise kohta, vaid on teinud seda alles kaebuses kohtule, mistõttu ei tuleks seda kohtumenetluses arvestada.Tegemist ei ole informatsiooniga, mis võiks andmete edastamisel ununeda, mistõttu kaebaja käitumine ei ole usutav.Alles kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et maika kinkis temale ema, vanglale esitatud kahjunõude kohaselt soetas ta eseme ise. Eseme väärtuse osas on kaebaja olnud ebajärjekindel, märkides vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes väärtuseks 35 eurot, kohtule esitatud kaebuses aga 30 eurot.
  6. Kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Rahalise hüvitise väljamaksmisel oleks kaebaja paremas olukorras kui siis, kui ese oleks lattu paigutatuna asunud seal kuni kaebaja vanglast lahkumiseni. 9.Keelatud esemete äravõtmisel ei ole eesmärgiks isikule võimaliku kahju ärahoidmine vaid kinnipidamisasutuses keelatud esemete leidmine ning nende konfiskeerimine. III KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.Seega on kahju hüvitamise nõude eeldusteks lisaks avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes toimunud tegevusele ka sellega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, varalise kahju tekkimine ja põhjuslik seos õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Õigusvastase haldustegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik RVastS § 7 lg 1 sätestatud tingimused, kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. 12.Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kõigepealt, kas kõnealune maika on läinud kaotsi Tallinna vangla õigusvastase tegevuse tulemusena Tallinna vangla direktori 23.01.2009.a. käskkirjaga nr 3 kehtestati VangS § 46 lg 1 ja lg 2 ning justiitsministri 06.12.2001.a. määruse nr 92 ”Tallinna vangla põhimäärus” § 3 lg 2 p 7 alusel ”Vangistussektsioonidesse, eelvangistushoone lukustatud kambrisse ning tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus”. Viidatud käskkirja p.5.1 kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklike esemetena aluspesu mõistlikus koguses. Tallinna vangla direktori 29.04.2010.a. käskkirjaga nr 30 muudeti Tallinna vangla direktori 23.01.2009.a. käskkirja nr 3 punkti 5 alapunkti 1 selliselt, et lubatud esemetena nähti aluspesu asemel ette aluspüksid. 29.04.2010.a käskkiri jõustus 17.05.2010.a. 3 VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide , samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja kambrikaardile oli kantud halli värvi maika ning et 24.05.2010.a. läbiotsimise aktist nähtuvalt võeti samal päeval teostatud läbiotsimisel keelatud esemena muu hulgas ära halli värvi maika. Seega on kaebuse esitajalt läbiotsimise käigus keelatud esemena kõnealuse maika äravõtmine toimunud kooskõlas seadusega.
  8. Justiitsministri 30.novembri 2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 71 lg 1 sätestab, et leitud eseme kohta koostab läbiotsimisrühma juht akti, kuhu märgitakse:1 ) leitud eseme kirjeldus ja vajaduse korral ka selle eeldatav rahaline väärtus; 2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;3) selle kinnipeetava nimi, kelle juurest on ese või aine leitud, või eseme või aine leidmise koht;4) ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta;5) eseme või aine leidnud vanglateenistuja nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab akti kinnitama vangla direktori määratud vanglateenistuja, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise. Läbiotsimise aktile kantud resolutsiooni kohaselt tuleb äravõetud keelatud riideesemed, mille omanik tehakse kindlaks, paigutada lattu, ülejäänud esemed hävitada. VSKE § 66 lg 2 kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, sealjuures on piiratud eseme omaniku kindlakstegemise aega kahe nädalaga. Käesoleval juhul on asja arutamisel selgunud, et kaebuse esitaja on omanikustaatusest keelatud eseme suhtes teavitanud vanglat mitte 16.06.2010.a.,s.o. 23 päeva peale läbiotsimise toimumist, vaid 02.06.2010, s.o.9 päeva peale läbiotsimise toimumist. Seega on põhjendamatud vangla etteheited kaebuse esitajale ülalmärgitud kahenädalase tähtaja möödalaskmisest ja seeläbi ise kujunenud olukorra põhjustamisest. Vaidlus puudub selles, et vangla on tunnistanud võimetust tuvastada äravõetud eseme asukoht. Seeg, kuna kaebuse esitaja teavitas vanglat omanikustaatusest enne kahenädalase tähtaja möödumist, oleks sätestatud reeglite järgimisel kaebuse esitajalt keelatud esemena äravõetud maika paigutatud kaebaja asjade juurde lattu ning see oleks asunud seal kuni kaebaja Tallinna Vanglast lahkumiseni. Järelikult võeti keelatud ese õiguspäraselt ära, ent rikkumine on leidnud aset kahe nädala jooksul selle säilimise mittetagamisega .
  9. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastustaja on põhjendatult, arvestades eseme soetamise võimalikku aega, eseme võimalikku kasutamist, reaalset kasutamist kinnipidamiskohas ja eseme tavapärast kulumist, leidnud, et kõnealuse maika väärtus ei saa selle äravõtmisel olla sama mis tema soetamisel kuu aastat tagasi. Riigikohus on korduvalt rõhutanud ( näiteks kohtuasjades 3-3-156-04, 3-3-1-64-04), et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Rahalise hüvitise maksmisest keeldumisel vastustaja poolt eeltooduga arvestamine on põhjendatud.
  10. RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu 4 õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja kohustatud tagajärgede kõrvaldamisel rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. RVastS § 11 lg 3 näeb ette, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Riigikohtu halduskolleegium märkis
  11. juuni
  12. a otsuses haldusasja nr 3-3-1-17-08 p-s19, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on riigivastutuse seaduse alusel võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks pakkunud kaebuse esitajale asenduseset ning kinnitas ka asja arutamisel jätkuvat valmisolekut kaebajale asenduseseme andmiseks. Eeltoodud regulatsioonist tulenevalt oleks kaebuse esitajal õigus nimelt rahalise hüvitise nõudmiseks juhul, kui selleks esineksid kaalukad põhjused. Kohus nõustub vastustaja järeldustega käesoleval juhul selliste kaalukate põhjuste puudumisest. Kaebuse esitaja on esitanud nõude varalise kahju hüvitamiseks ja sellises kahjunõudes on läbitud ka kohustuslik eelmenetlus, mistõttu väited võimalikust mittevaralisest kahjust ei ole käesoleval juhul asjakohased. Teisalt, kui kaebaja väidab eseme emotsionaalset tähendust nimelt rahalise hüvitise nõudmise põhjendamiseks, nõustub kohus vastustaja seisukohaga, mis seab kahtluse alla sellekohaste väidete usutavuse. Vastustaja on sealjuures põhjendatult märkinud, et alles kohtule esitatud kaebuse väitel on ese kaebajale kingitud. Erilise emotsionaalse tähendusega eseme puhul selliste andmete vanglale esitatud kaebuses märkimata jätmine ja eseme soetamise asjaolude osas sisult erinevate väidete esitamine muudab väited ebaveenvaks ning on igati põhjendatud vastustaja kahtlused väidetud asjaolude tegelikkusele vastavuse osas. Kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja neid kahtlusi vähendanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajalt läbiotsimise käigus maika äravõtmisega kaasnenud tagajärgede kõrvaldamiseks vangla poolt rahalise hüvitise maksmisest keeldumine ja asenduseseme pakkumine õiguspärane ning kooskõlas RVastS sätetega. Kohus rõhutab veelkord, et vastustaja poolt asenduseseme pakkumine oli käesoleval juhul õigustatud vaatamata kaebuse esitaja soovile saada rahalist hüvitist. IV MENETLUSKULUD 16.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole ja seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.