2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale L.L.le, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ning OÜ Ellis esindajale vandeadvokaat Marko Tiimanile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (
) §-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada
Vastavalt
lg 1 on halduskohtusse pöördumise õigus isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
lg 31 p 5 tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Nimetatud paragrahvi alusel tagastatakse kaebus üldjuhul siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebaja põhjendab oma taotlust Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 07.10.2010 väljastatud ehitusloa tühistamiseks väidetega, et ehitusluba on välja antud Raua tn 30 ehitise laiendamiseks, kuigi projekteerimistingimuste taotlus oli esitatud ehitise rekonstrueerimiseks; kaebajaga kui Raua tn 32 kinnisasja mõttelise osa omanikuga ei ole projekteerimistingimusi kooskõlastatud; kuna ehitusprojektiga on planeeritud Raua tn 30 ehitise kõrguse suurendamine, piiratakse sellega kaebaja korteri akendest avanevat vaadet ning rikutakse privaatsustingimusi, mis omakorda tingib vara väärtuse vähenemise; ehitise arhitektuurne ehitusprojekt on koostatud OÜ Ellis poolt, kelle vastutav spetsialist E. P. ei ole selleks pädev. Tulenevalt
lg 1 ei saa halduskohtus ehitusloa tühistamist nõuda üksnes selle objektiivsele õigusvastasusele viidates (vastuolu projekteerimistingimustega, kooskõlastusnõuete rikkumine, ebapädev projekteerija), vaid kaebusest peab nähtuma, milline on ehitusloa realiseerimisega kaasnev negatiivne mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. Kaebaja on sellega seoses leidnud, et piiratakse tema korteri akendest avanevat vaadet ning privaatsustingimusi, mis omakorda tingib vara väärtuse vähenemise. Halduskohus on sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 29.12.2010 määruse p-s 12 märgitule seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda tema korteri aknast avaneva vaate ja hetkel olemasolevate privaatsustingimuste säilimist. Elades tiheasustusalal ei saa isik eeldada, et teda ümbritsev elukeskkond säiliks muutumatuna. Kaebuse esitaja väide tema vara väärtuse vähenemisest vaidlustatud ehitusloa realiseerimisel on üksnes hüpoteetiline. Lähtudes asjaoludest, et Raua 30 hoone, mille kõrgust tõstetakse üksnes 40 cm võrra, asetseb kaebaja korterist 10 meetri kaugusel ning et kaebuse esitaja poolt häirivaks peetud kolmanda korruse aknad olid Raua 30 ehitisel juba enne vaidlustatud ehitusloa väljastamist (hoone idaküljele lisatakse vaid kaks väikest rombikujulist akent), ei saa kohtu hinnangul ehitustöödest kaasneda mõjutusi ulatuses, mis võiks mõjutada kaebuse esitaja vara väärtust. Olukorra hindamisel tuleb ka arvestada, et laguneva ja räämas hoone renoveerimisega muutub kogu maja naabruskond elukeskkonnana 2 meeldivamaks ja atraktiivsemaks, mis tõstab ümbruskonna kinnisvara, sealhulgas ka kaebuse esitaja vara väärtust. 4. Eeltoodut arvestades kohus tagastab kaebuse selle esitajale
lg 31 p 5 alusel.
lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.