3-10-3173/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3173 Haldusasi Scanfactoring OÜ kaebus majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirja nr 10-0321 osaliseks tühistamiseks või alternatiivselt ministri kohustamiseks haldusakti andmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lõike 3 alusel.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Scanfactoring OÜ-le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast (HKMS § 11 lg 8; § 47¹ lg 2 ja 3).
3. 02.12.2010 esitas Scanfactoring OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkiri nr 10-0321 osas, milles vastustaja on lahendanud OÜ Scanfactoring 16.11.2010 teates nimetatud õigused ja nõuded (otsustades jätta need hüvitamata) ning leidis, et „puudub alus 16.09.2010 teates esitatud väidetava kahjusumma väljamaksmiseks“. Juhul kui kohus leiab, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirjaga nr 10-0321 ei ole lahendatud OÜ Scanfactoring 16.11.2010 teates nimetatud õigusi ja nõudeid, teha majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettekirjutus otsustada OÜ Scanfactoring 16.11.2010 teates nimetatud õiguste ja nõuete hüvitamine.
4. 15.12.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et käesolevas asjas on asjakohaseks taotluseks tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 taotlus hüvitada OÜle Scanfactoring sundvõõrandamisega tekitatud kahju summas 4 819 095,48 krooni, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on Scanfactoring OÜ esitanud 16.09.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõude hüvitada Lääne-Virumaal Kadrina vallas Rõmeda külas asuva Andrekse kinnistu sundvõõrandamisega tekitatud kahju summas 4 819 095,48 krooni, mille kohta majandus- ja kommunikatsiooniminister 01.11.2010 käskkirjas nr 10-0321 on leidnud, et „puudub alus 16.09.2010 teates esitatud väidetava kahjusumma väljamaksmiseks“. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise korras tasuda kahju hüvitamise nõude esitamisel seaduses ettenähtud riigilõiv 200 000 krooni ning seoses menetlustähtaegade järgimise küsimusega ühtlasi kohtule teatada, millal ta majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.11.2010 käskkirjast teada sai.
5. 30.12.2010 kohtule esitatud kaebuse täienduses kaebuse esitaja leiab, et käesolevalt esitatud kaebus ei ole tõlgendatav kahju hüvitamise kaebusena. Põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 järgi on igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 5 lg 3 sätestab, et sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsuse vaidlustamine vaadatakse läbi muudest sama sundvõõrandamismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute vaidlustamistest eraldi ning sundvõõrandamismenetlus ja selle tähtajad nimetatud otsuse vaidlustamise korral ei peatu. Haldusakti vaidlustamine tähendab seda, et isiku poolt esitatav kaebus on suunatud haldusakti toime kõrvaldamisele või selle muutmisele. RVastS § 18 lg 2 alusel esitatav kaebus kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei ole aga suunatud haldusakti toime kõrvaldamisele või selle muutmisele. RVastS § 18 lg 2 alusel on haldusakt vaid ajend kohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisele, haldusakt jääb muutumatuna edasi kehtima ka siis, kui kohus rahuldab kaebuse kahjuhüvitise väljamõistmise osas. Haldusakti toime kõrvaldamine või selle muutmine on võimalik tühistamis- või kohustamiskaebuse alusel, mitte aga kahju hüvitamise kaebuse alusel. Eeltoodust tuleneb, et kui isik ei ole nõus haldusaktiga, millega määratakse sundvõõranditasu või –hüvitis, peab ta kohtusse pöörduma tühistamis- ja/või kohustamiskaebusega. Samuti sätestab RVastS § 7 lg 1, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega isegi kui asuda seisukohale, et PS § 32 lg 1 ja RVastS § 5 ei ole eriregulatsioon RVastS § 18 lg 2 suhtes, siis ka RVastS § 7 lg 1 alusel ei ole kahju hüvitamise kaebuse esitamine lubatud olukorras, kus kahjulikku tagajärge on võimalik ära hoida tühistamis- või kohustamiskaebusega. Ühes kaebuse täiendusega esitas kaebaja kohtule dokumentaalse tõendina 02.11.2010 e-kirja, millega edastati kaebuse esitajale 01.11.2010 käskkiri nr 10-0321, ning riigilõivu kviitungi riigilõivu summas 500 krooni tasumise kohta.
6. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtu poolt 15.12.2010 kaebuse käiguta jätmise määruses nõutud riigilõivu 200 000 krooni tasunud ega nõustunud oma taotlust ümber formuleerima kahju hüvitamise nõudeks, on kaebus esitatud puudustega ega vasta HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Scanfactoring OÜ kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu vastavalt HKMS § 11 lg
8. Kaebuse esitaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 500 krooni. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kui kaebuse esitaja soovib tasutud riigilõivu tagasi taotleda, tuleb tal esitada avaldus vastavalt rahandusministri 29.12.2006 määruses nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ sätestatud §-dele 10 ja
10. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda. Aili Maasik kohtunik 2