) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist vastavalt
Siinkohal asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole hagiavalduse esitamisel tasunud nõuetekohaselt riigilõivu, siis ei saa kohus reaalselt hageja tasutud riigilõivust poolt tagastada. Nimelt on Meristo Õigusbüroo OÜ hageja eest 18.03.2010.a tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 1 200 krooni ehk 76,69 eurot. Kuivõrd võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluses menetluse ja edastas materjalid läbivaatamiseks Harju Maakohtule hagimenetluse korras. Hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud, kuigi tulnuks hagiavalduselt tasuda täiendavat riigilõivu summas 402,64 eurot (hagi hind 2 556,47, millelt tuleb tasuda riigilõivu 479,33 eurot)).
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuginedes
lg 1 tuleb käesolevas määrusega asja lahendaval kohtul mõista hagejalt menetluskuludena välja vähem tasutud riigilõiv summas 402,64 eurot. Lähtudes aga hageja poole riigilõivu tagastamise taotlusest ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud 76,69 euro suurusest riigilõivust, tuleb hagejal tasuda täiendavat riigilõivu 162,98 euro ulatuses (479,33/276,69=162,98).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.