Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on
esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas asjas tugineb kostja sellele, et esitas 08.03.2007.a. hagejale tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tlk 89) koos arvetega, hageja sellele vastuväiteid ei esitanud ning seetõttu tuleb lugeda töö vastuvõetuks. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas 08.03.2007.a. tööde-üleandmise vastuvõtmise akt esitati. Asja materjalidest nähtub, et 15.02.2007.a. on AS SEB Eesti Ühispank andnud garantiikirja (I kd, tlk 91), millega garanteeris kostja kohustuse täitmist hageja ees, kui kostja ei täida 07.04.2006.a. sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 24-06 tulenevaid kohustusi. Nimetatud garantiikirja esitamise kohustus tulenes poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 11.8, mille järgi töövõtja kohustus andma tellijale garantiiajaks garantiikohustuste täitmise tagamiseks krediidi-või finantseerimisasutuse garantii 2 % lepingu hinnast ja see peab olema jõus alates garantiiperioodi algusest kuni vähemalt kolm kuud peale lepingulise garantiiaja lõppemist. Asja materjalidest nähtub, et Rae Vallavalitsus on väljastanud hageja tootmis-ja laohoonele kasutusloa (I kd, tlk 92) Kohus, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et veenvamalt on tõendatud kostja väide, et hagejale anti 2007.a. märtsi alguses tööde lõplik üleandmise vastuvõtmise akt üle. Lisaks sellele, et tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitasid oma ütlustega tunnistajad RS ja EE, toetab kohtu seisukohta, et üleandmise vastuvõtmise akt anti üle ka AS SEB Eesti Ühispanga poolt välja antud garantiikiri ning asjaolu, et hagejale esitati täitedokumentatsioon. Asjaolu, et hagejale esitati täitedokumentatsioon nähtub tunnistajate RS ja EE ütlustest ning samuti hageja ehitusjärelevalve teatest (I kd, tlk 428) täitedokumentatsioonis esinevate puuduste kohta. See aga, et hagejale esitati täitedokumentatsioon ja garantiikiri, samuti kohaliku omavalitsuse komisjoni poolt teostatud ülevaatus, näitab, et kostja arvates oli töö valmis ning ta soovis objekti üle anda s.t. esitas üleandmise –vastuvõtmise akti. Täitedokumentatsiooni ja garantiikirja esitamiseks ning kasutusoa saamiseks komisjoni kutsumiseks enne tööde lõppemist puuduks aga igasugune loogiline seletus. Hagejale ehitusjärelevalve teenust osutanud tunnistaja AAütlustest nähtub, et täitedokumentatsioon, mille suhtes ta teatas puuduste esinemisest, ei olnud esitatud tööde üleandmise sooviga, vaid töö korras dokumentatsiooni ülevaatamisega. Arvestades puuduste loetelu sisu (I kd, tlk 430-432) leiab kohus, et tunnistaja ütlused nn. korralise täitedokumentatsiooni kontrolli kohta ei ole siiski piisavalt veenvad. Seega omab kohtu arvates käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas hageja keeldus 2007.a. märtsi alguses põhjendatult töid vastu võtmast. Asjas on kostja ise koos 08.03.2007.a. üleandmise –vastuvõtuaktiga lisanud vaegtööde tegemise akti ( I kd, tlk 90). Lisaks nähtub asja materjalidest, et 08.03.2007.a. teatas hageja ehitusjärelevalve kostjale täitedokumentatsioonis esinevatest puudustest (I kd, tlk 428). Kostja on küll väitnud, et ta ei ole manusena lisatud täitedokumentatsiooni puuduste loetelu saanud, kuid kuna oma 03.11.2007.a. kirjas (I kd, tlk 150-151) viitab kostja, et 23.10.2007.a. anti 4 hagejale üle lõplik teostusjooniste komplekt, siis pidi kostja teadlik olema, et täitedokumentatsioon ei ole nõuetekohane. Kuna teisi selgesisulisi tõendeid, peale 08.03.2007.a. saadetud puuduste loetelu, täitedokumentatsioonis esinevate puuduste kohta asja materjalidest ei nähtu, siis leiab kohus, et puuduste kõrvaldamisel juhindus kostja nimetatud puuduste loetelust, esitades täitedokumentatsiooni uuesti 23.10.2007.a. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p- 15.1 kohaselt töö vastuvõtt (nii etappide kui lõplik) tellija poolt toimub kahepoolse üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Lepingu p. 15.2.2. kohaselt kui tellija ei esita viie
lg 1 järgi tellija keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, kui töö on puudustega, kuid hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest puuduste tõttu, mis on ebaolulised. Selleks, et hinnata kas esinenud puudused olid nii olulised, et hageja oli õigustatud tööd mitte vastu võtma, tuleb juhinduda poolte vahel sõlmitud lepingust. 5 Lepingu p. 15.4. kohaselt leppisid pooled kokku, et kui tellija avastab töö üleandmiselvastuvõtmisel töö mittevastavuse lepingu tingimustele või lepingu lisadele (töö on ebakvaliteetne või töövõtja on teinud töid väiksemas mahus või töövõtja on teinud töid , milles pooled ei ole kokku leppinud jms mittevastavus lepingu tingimustele), mille tulemusena ei ole tellijal võimalik tööd (ehitist) kasutada selleks ettenähtud otstarbel, on tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Pooltel on kohustus fikseerida aktis avastatud puudused, näidates selles ühtlasi ära mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud sättest nähtub, et olulisteks puudusteks pidasid pooled seda, kui ehitist ei ole tellijal võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 2008.a. alguseks oli hageja nimetatud ehitist kasutanud sihtotstarbeliselt juba üle aasta. Seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud ajal oli ehitist võimalik ettenähtud otstarbel kasutada. Asjas on küll tunnistaja TR andnud ütlusi, et tema arvates ei ole ehitist võimalik sihipäraselt kasutada, kuid need ütlused ei saa ümber lükata fakti, et ütluste andmise ajal oli hageja vaidlusalust ehitist kasutanud ligemale 3 aastat. Kohus leiab lepingu objekti vastuõetuks lugemisel tuleb arvestada ka puuduste võimaliku likvideerimise hinda. Kostja esitatud seisukohast (I kd, tlk 326-328) nähtub, et võimalikuks puuduste kõrvaldamise maksumuseks hindas kostja ligikaudu 100 000 krooni sh. teostusdokumentatsiooni korrastamise kulud ligikaudu 40 000 krooni koos km-ga (I kd . tlk 334). Arvestades, et hageja nimetatud puuduste kõrvaldamise ligikaudsele maksumusele vastu ei vaielnud, samas oli hagejal kostjale tasumata lepingujärgsest hinnast üle 2 milj. krooni, siis leiab kohus, et hageja käitus hea usu vastaselt jättes 2008.a. jaanuaris kostja tööd vastu võtmata. Kohus leiab, et 2008.a. jaanuari seisuga tuleb lugeda hageja poolt tööd vastuvõetuks. Kohus peab vajalikuks osutada töö vastuvõtmine ei muuta
lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ning, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuna hageja on kostja 09.01.2008.a. kirja koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga posti teel kätte saanud 11.01.2008.a. (tlk I kd, 140), siis leiab kohus juhindudes poolte vahel lepingu p-s 15.2, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 16.01.2008.a. ja p-s 8.2. kokku lepitust, et kostja põhinõue summas 2 114 094,46 krooni muutus sissenõutavaks 26.01.2008.a. Kostja on palunud hagejalt välja mõista ka viivised summas 1 837 480,66 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p. 12.2 sätestab, et tellija tasub töövõtjale arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,1 % päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (üle antud arvete alusel). Seisuga 19.08.2009.a. on hageja viivitanud viimase töölepingujärgse makse tasumisega üle 500 päeva, mille järgi moodustab viivisesumma rohkem kui 1 milj krooni. Hageja on palunud viiviseid vähendada.
lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades asjas esitatud asjaolusid ning eelkõige seda, et ka käesolevaks hetkeks ei ole kostja kõiki puuduseid tehtud töös kõrvaldanud (puudused on täitedokumentatsioonis) ning 6 samuti seda, et peale tööde vastuvõetuks lugemist pidi hageja tegema jätkuvalt kulutusi õigusabile ja ehituse järelevalveteenuse eest tasumiseks, leiab kohus, et viiviseid tuleb vähendada 30 %-ni põhinõudest. Seega leiab kohus, et viiviste mõistlikuks suuruseks on 634 288,35 krooni. Hageja on asjas tasaarvestanud kostja vastuhaginõude.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesolevas asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja ei saa tasaarvestada oma nõuet, kuna kostja on esitanud sellele vastuväiteid.
lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Samuti on kostja tuginenud sellele, et kuna hageja kostja vastuhagis esitatud nõuet ei tunnista, siis ei saa ta ka enda väidetavat nõuet tasaarvestada.
Kohus leiab, et kostja vastuväited tasaarvestuse võimatusele ei ole põhjendatud.
lg 4 mõtte kohaselt ei saa tasaarvestada ebaselget või raskesti tõendatavat nõuet. Hageja esitatud leppetrahvinõudeõigus tuleneb aga pooltevahelisest lepingust ning seega ei saa tegemist olla ebaselge nõudega. Samuti märgib kohus, et kuigi üldreeglina on tingimuslikult tehtud tasaarvestusavaldus on tühine, on
mõtte kohaselt võimalik protsessuaalselt teha tasaarvestust ka viisil, et vastaspool taotleb tasaarvestust juhul, kui kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Asja materjalidele lisatud töövõtulepingust nähtub, et lepingu p. 12.3 kohaselt lepinguliste tööde lõpptähtajaks üle andmata töö eest maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,1 % lepingu etapi hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest. Erandina on esimese viivituses oldud päeva eest leppetrahv 1% lepingu hinnast. Lisaks hüvitab töövõtja tellijale kahju, sealhulgas otsesed kulutused kuludokumentide alusel (konsultatsioonide kulud ekspertidele, õigusabi- ja kohtukulud, ehitusjärelevalve kulud jne.) Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled leppisid kokku tööde lõplikuks üleandmisevastuvõtmise tähtajaks 15.02.2007.a. ning selline kokkulepe nähtub ka asja materjalide juurde esitatud tõendist (I kd, tlk 67). Eelpooltoodust nähtub, et kohus luges tööde üleandmise tähtajaks 16.01.2008.a. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on viivitanud tööde üleandmisega ligikaudu aasta.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud lepingu maksumus oli 17 916 060 krooni, seega vastavalt lepingu p-le 12.3 põhjendatud hageja leppetrahviarvestus esimese viivituses oldud päeva ees summas 179 160,60 krooni. Alates 17.02.2007 kuni 16.01.2008.a. oli kostja viivituses kokku 333 päeva. Kuna lepingu p. 12.3 sätestas, et leppetrahvi arvestatakse 0,1 % lepingu etapi hinnast, siis tuleb leppetrahvi arvestada viimase etapi hinnast e. kostja vastuhagi põhinõudest s.o. summast 2 114 094,46 krooni. Seega moodustab leppetrahv 333 päeva eest summa 703 993,45 krooni. Kokku moodustab leppetrahv seega (703 993,45+179 160,60) 883 154,05 krooni. 7 Poolte vahel sõlmitud lepingu p-is 12.3 leppisid pooled kokku ka selles, et kostja kohustub hüvitama hagejale tekkinud kahju, kui lepingulised tööd jäävad kokkulepitud tähtajaks üle andmata.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kahjuna märkinud ka käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus leiab, et Finantsplaneerimise OÜ-le(III kd, tlk 1316) dokumentaalse tõendi eest tasutud kulu on vastavalt TsMS §-le 138 lg 1ja lg 2 ja § 143 p 2 järgi menetluskulu ning seega ei kuulu väljamõistmisele kahju hüvitamiseks. Samal põhjusel ei saa kahju hüvitamiseks välja mõista ka kohtumenetluse ajal tehtud kulutusi õigusabile. Arvestades poolte vahel kokku lepitud tööde valmimise lõpptähtaega ja tööde vastuvõetuks lugemise aega, leiab kohus juhindudes poolte vahel lepingu p-s 12.3, et kahjunõue on põhjendatud järgnevalt: 50 % omaniku järelevalveteenuse eest tasutud summast 2007.a. veebruari eest s.o. 14 750 krooni (III kd, tlk 44), omanikujärelevalve teenus märtsikuu 2007.a. eest (III kd, tlk 42) summas 19 558,50 krooni, aprillikuu 2007.a. eest (III kd, tlk 40) summas 16 107 krooni ja maikuu 2007.a. eest (III kd, tlk 38) summas 23 393,50 krooni ja juunikuu 2007.a. (III kd, tlk 36) summas 29 913 krooni, juulikuu 2007.a. eest (III kd, tlk 33) 7 286,50 ja 2008.a. jaanuari kuu 2008 eest 50 % s.o. 3 259,75 krooni. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ H kaudu on vaidlusaluse ehitise töödele antud arvamus, siis on põhjendatud kohtu arvates nõutav kahju ka summas 6 136 krooni (III kd, tlk 17). Arvestades tööde vastuvõetuks lugemise aega on kohtu arvates põhjendatud kahjunõue ka kohtueelse menetluse õigusabikulude näol summas 15 101,30 krooni ( III kd, tlk 66). Kokku moodustab hageja põhjendatud kahju hüvitamise nõue summa 135 505,55 krooni. Eelpooltoodu alusel on asjas tõendatud, et kostja vastuhaginõue on põhjendatud summas (2 114 094,46+634 288,35) 2 748 382,81 krooni. Hageja on kostja vastuhaginõudega põhjendatult tasaarvestanud leppetrahvi ja kahjunõuded summas (883 154,05+135 505,55) 1 018 659,6 krooni. Seega on põhjendatud ja tõendatud kostja vastuhaginõue summas ( 2 748 382,81-1 018 659,6) 1 729 723,21 krooni. Kuna põhihagi asjas kuulus rahuldamisele ja kostja tasaarvestas temale kuulunud nõudega põhihagis esitatud nõude, siis leiab kohus, et tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (1 729 723,21 krooni- 108 140,89) 1 621 582,32 krooni. MENETLUSKULUD Kuna hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurust ja nende nõuete rahuldamise määra, leiab kohus, et hageja/vastuhagis kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja/vastuhagi hageja kanda ja kostja/vastuhagis hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 8 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.