Hagiavalduses toodud asjaolud ei muuda üürilepingu ülesütlemist hea usu põhimõttega vastuolevaks. Hageja ei ole kordagi üürileandjat teavitanud asja lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja ei ole kostjale esitanud ka taotlust korteri soojustamiseks. Kui hageja on üüritud asjale teinud võimalikke parendusi, siis ta ei ole nende tegemiseks saanud seadusest tulenevat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud hageja nõusolekut. Talvekuudel üürilepingu ülesütlemine ja asjaolu, et hageja on pensionär ei ole a priori selline asjaolu, mis tingib üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise lugemist olevaks vastuolus hea usu põhimõttega. Asjaolu, et üürnik on pensionär, on üürnikust tulenev asjaolu, mis ei mõjuta üürilepingu ülesütleja hea- või pahausksust. Hageja väide, et ta on varunud talveks küttepuid ja teinud selleks märkimisväärseid kulutusi ei ole hagiavalduses tõendatud. Asjaolu, et kostjale kuuluv hoone on müügis ja sellele võib tekkida uus omanik, ei muuda ülesütlemist hea usu põhimõttega vastuolevaks. Kostja leiab, et hageja poolt hagi esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning teenib vaid kostjale kuuluva pinna vabastamisega viivitamise eesmärki. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ja tõendanud ühtegi
KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud koopia 1.märtsil 2006.a. poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingust (tl 6-7), koopia teatest üürilepingu lõpetamise kohta (tl 8). Kostja on esitanud kohtule koopia teatest üürilepingu lõpetamise kohta (tl 20), postisaadetise väljastusteate koopia (tl 21). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on 01.märtsil 2006.a. sõlmitud tähtajatu 2
lg 1 annab tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise õiguse järgides
§-s 312 sätestatud tähtaegu.
lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega on kostja üürilepingu ülesütlemisel järginud
sätestatut ja ka
lg 1 sätestatud ülesütlemistähtaega.
lg 1,2 kohaselt on üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et: 1) üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude; 2) üürileandja soovis muuta üürilepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud; 3) üürileandja soovis kallutada üürnikku üüritud eluruumi omandama; 4) üürniku perekonnaseis on muutunud, kuigi sellest ei tulene üürileandjale oluliselt kahjulikke tagajärgi. Üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks. Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega seisneb selles, et ta on teinud korteri soojustamiseks märkimisväärseid kulutusi (ca 30 000 EEK eest, kusjuures sinna hulka ei ole arvestatud töötasu), kuigi korteri soojustamine oleks olnud kostja kui üürileandja kohustus. Kostja vaidleb vastu, et hageja ei ole kordagi üürileandjat teavitanud asja lepingutingimustele mittevastavusest, hageja ei ole kostjale esitanud ka taotlust korteri soojustamiseks; kui hageja on üüritud asjale teinud võimalikke parendusi, siis ta ei ole nende tegemiseks saanud seadusest tulenevat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud hageja nõusolekut. Pooltevahelise üürilepingu p 3.1.5 kohaselt on üürileandja kohustatud hüvitama üürnikule kulutused, millised ta kandis seoses eelneva kirjaliku nõusolekuga lepingu eseme parendamisel või sellel esinevate takistuste kõrvaldamisel (tl 6). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks esitanud üürilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale tema õigust esitada nõudeid kostja vastu, mispeale hageja kinnitas kohtule, et tal ei ole üürilepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kostja vastu (tl 27). Hageja leiab, et üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega seisneb ka selles, et üürileping lõpeb detsembris 2010, s.o. talvel, millal on tavaliselt külmad ilmad ning kui hagejal ei õnnestu uut korterit üürida (hageja on pensionär), pole tal kuskil elada; hageja on varunud talveks kütte, tehes selleks märkimisväärseid kulutusi; juhul kui tal oleks isegi võimalik korter üürida ning see on keskküttega, on ta kandnud kahju soetatud, kuid kasutamata jäetud küttepuude tõttu. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et üürnik on pensionär, on üürnikust tulenev asjaolu, mis ei mõjuta üürilepingu ülesütlemise hea- või pahausksust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.