KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 19-22), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 04.novembril 2010 (tl 27). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.septembril 2009 õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel Tartu Ülikool osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuste eest tasuma õppeteenustasu. Kostja võlgneb õppeteenustasu summas 7 050 krooni. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu p 4.5 on kostja kohustatud õppeteenustasu maksete tähtajaks maksmisega viivitamisel maksma ülikoolile viivist õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud ulatuses. Vastavalt tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord p 26 kohaselt õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel tasutakse viivist 0,06% päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajast 15.novembrist 2009 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 370, 52 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu Ülikool hagis J. R. vastu välja mõista 8 420, 52 krooni, millest põhivõlgnevus on 7 050 krooni ja 2
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 420, 52 krooni, so 538, 17 eurot ning arvestades
sätestatut lepingujärgne viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 450, 58 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 1 600 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 2 000 krooni. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised menetluskuludelt kuni täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,026% päevas põhinõudelt. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 6, 16-17).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel arvestades
Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte 3
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt J. R. välja mõista Tartu Ülikooli kasuks menetluskuluna riigilõiv 102, 26 eurot ja hageja esindaja kulu summas 102, 26 eurot, kokku seega menetluskulu 204, 52 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.