2-10-60707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna 26.jaanuaril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemis

§ 444

lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

§ 440

lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub

§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.

1. 2008 laenulepingu summas 150 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.07.
2. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.12.
3. Hageja ütles 17.06.2010 lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhiosa võlgnevusest kokku 43 648 krooni. Seisuga 02.12.2010 on kostja laenulepingu alusel tulenev võlgnevus hageja ees kokku 102 393, 20 krooni, millest põhiosa 79 908, 65 krooni, intress 11 037, 90 krooni ajavahemiku 17.12.2008-17.06.2009 eest ja põhiosa viivis 11 446, 65 krooni ajavahemiku 17.12.200802.12.
4. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis R. L. vastu välja mõista 102 393, 20 krooni, so 6 544, 11 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (79 908, 65 krooni/5 107, 09 eurot) alates 03.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi

§ 440

lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 544, 11 eurot ning arvestades

§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 5 107, 09 2

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

§ 174

1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt

§ 133

lg 1, 2 tasutud riigilõiv 10 000 krooni (tl 7).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kostja pole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt R. L. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskuluna riigilõiv 10 000 krooni, so 639, 12 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 3