2-10-61799/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-61799 Tsiviilasi Narva linna (narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealisele isikule N. J.`ile eestkostja määramiseks Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu; registrikood 75009148, Linda 4, 20309 Narva, sotsiaalabiamet@narva.ee ) Puudutatud isikud: N. J. (IK xxx, registreeritud elukoht xxx) tema esindaja advokaat T. Mare H. ( Advokaadibüroo T.M.H., tiinamare@hot.ee ) Y. V. (IK xxx, elukoht xxx) V. E. (IK xxx, elukoht xxx) L. Z. (IK xxx, elukoht xxx) xxx RESOLUTSIOON
3. Rahuldada avaldus.
4. Määrata N. J.`i (IK xxx) eestkostjaks kuni
5. veebruarini
6. a L. Z. (IK xxx).
7. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
8. Eestkostja ülesanneteks on N. J.`i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute 1 sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. elutingimuste,
9. N. J. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab N. J. hääleõiguse.
10. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 01.03.
11. a. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud
12. Viru Maakohtu menetluses on Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldusus piiratud teovõimega täisealisele isikule N. J.`ile eestkoste seadmiseks. Avaldusese kohaselt N. on psüühikahäiretega isik, diagnoos on vaskulaarne dementsus.
13. Avaldaja palub määrata eestkostjaks L. Z., sest N. J.`i lapsed keelduvad eestkostja ülesannete täitmisest.
14. 16.12.
15. a määras kohus N. J.`ile õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. N. J.`it esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
16. 16.12.
17. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Narva Haigla psühhiaater V.S..
18. N. J.`i esindaja esitas kohtule arvamuse 19.01.
19. a, ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 07.02.
20. a. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
21. Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-
23. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 2
24. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
25. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 16.01.
26. a aktist nr 18 nähtub, et N. J. kuritarvitas 6 aastat alkoholi, tal oli peaajuinfarkt, elas kodutute majas.
27. aastal viibis ravil Narva Haigla hooldusraviosakonnas diagnoosiga närvisüsteemi alkoholidegeneratsioon. Töövõime kaotus on 100%. Teadvus on selge, kuid sõnalist kontakti ei ole. Küsimustest ja korraldustest aru ei saa (sensomotoorne afaasia). Ilma kõrvalabita pole suuteline toituma, puhtust pidama ja riietuma. Uuritav pole suuteline oma soove ja mõtteid avaldama ka kirjalikult ning ei suuda adekvaatselt situatsiooni hinnata. Uuritav kannatab ajuinfarktist tingitud dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) ja täieliku halvatuse all. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet.
28. N. J.`i esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja N. J.``iga Narva Haiglas 10.01.
29. a. N. J. lamas voodil, küsimustele ei vastanud, rähkles, rebis tekki ja lina alt ära, nuttis ja halises. Ühti selget arusaadavat mõtet ta ei väljendanud.. Esindaja on seisukohal, et oma tervisliku seisundi tõttu vajab N. J. eestkostet kõikide asjade ajamiseks. L. Z. on sobiv eestkostja.
30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N. J. on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste.
31. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
32. Kohus määrab eestkostjaks L. Z.. Tuvastatud ei ole PkS § 174 nimetatud piiravad asjaolud.
33. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
34. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et N. J. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
35. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik 3