KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Ktmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise 30.11.2010 kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-28616 Tsiviilasi EA hagi HK kustutamiseks Tsiviilasja hind 186 266.80 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja EA(ik XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja esindaja advokaat Tiina Mare Hiob (AB Tiina Mare Hiob ) vastu lapsele elatise võlgnevuse Kostja HK(ik XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 27.10.2010 Istungil osalejad Hageja – EA Hageja esindaja adv Tiina Mare Hiob Kostja – HK RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Jätta rahuldamata EA hagi HK vastu lapsele elatise võlgnevuse 186 266.80 krooni kustutamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõista EA`ilt Eesti Vabariigi kasuks 4000 (neli tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Saata kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile, Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja piKdamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud HK ja EA kooselust sündis XXXpoeg K K ja XXX tütar KK. EAi ja HKabielu lahutati ühise avalduse alusel 2006, elatisraha nõude esitas HK
- Peale suhete lõppemist esitas HK elatisraha nõude EA vastu ning Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2009 otsuse 2-07-21086 järgi pidi EA tasuma poeg K ülalpidamiseks HK tagasiulatuvalt alates 01.09.2006 igakuulist elatisraha 2500 krooni kuni 22.06.2012 ning muutmata jäi elatisraha suhtes HMK otsus, mille kohaselt pidi EA tasuma HK tütar KK ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.09.2006 igakuuliselt 2500 krooni kuni 23.12.
- Peale Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2009 asjaolud muutusid ja K K asus elama isa juurde. Uute asjaolude alusel pöördus kohtusse EA ning Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2010 määruse 2-09-33305 kohaselt sõlmisid EA ja HK kompromisskokkuleppe, mille järgi 1) poolte ühine poeg K K elukohaks on isa EA elukoht ja 2) tütre KK elukohaks on ema H Kelukoht; 3) alates 09.12.2009 kuni K K täisealiseks saamiseni 22.06.2012 ei maksa kumbki vanem teisele elatist lapse ülalpidamiseks ning 4) alates 23.06.2012 maksab EA tütar Külalpidamiseks HK elatisraha PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimummääras. Kuigi EA praegu TRK 23.03.2010 määruse 2-09-33305 kohaselt HK elatisraha maksma ei pea, on hagejal varasema, TRK 09.01.2009 k/o 2-07-21056 järgi kujunenud märkimisväärselt suur elatisraha võlgnevus (summas 186 266,80), mida HK on asunud hagejalt täitemenetluses välja nõudma. Täitemenetlus (täiteasi nr XXX) on Tallinna ja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit L käes, kes HK nõudmisel on agressiivse täitemenetluse käigus arestinud hageja pangakontod (Nordea Pank Finland PLC Eesti Filiaal, kontod nr 17 000 91 83 92 ja nr 17 001 31 68 09). EA töötab alates 19.04.2010 osalise tööajaga OÜ-s K müügikonsultandi ametikohal töölepingujärgse tasuga 8480 krooni (bruto). Muid tulusid ega sissetulekuid hagejal ei ole. EA nimele ei ole registreeritud ühtki kinnisasja ega registrisse kantavat vallasasja. EA esitab kohtule väljavõtted oma pangakontodelt ja krediidisaldost, millest nähtuvalt on hageja pangakontod täitemenetluses arestitud. Hageja saab töötasust kätte elatusmiinimumi 4350 krooni, millelt pank võtab iga kord sularaha väljavõtmiselt 25 krooni teenustasu. Ülejäänud töötasu peab kohtutäitur igakuuliselt sissenõudja nõudel kinni. Mingile kokkuleppele hagejaga ei ole HK valmis tulema. Lk
(5)2 EA ülalpidamisel on poeg K K, kes õpib TJG ja lõpetab 2010 kevadel IX klassi. Poja igakuiste vajadustena on TlRK 22.03.2010 k/m 2-09-33305 kohaselt kohus hinnanud 5000 krooni (st elatisraha arvestus ühelt vanemalt 2500 krooni), mida hageja käesoleval ajal kindlustada ei saa. EA esitab kohtule TJG tõendi, et K õpib ega oma iseseisvat sissetulekut ning on kui alaealine koolikohustust täitev isik hageja ülalpeetav. Kui K K asub õppima mujal õppeasutuses, esitab hageja selle kohta vastava tõendi. EA abikaasa M K A on arvele võetud töötuna, mida hageja tõendab Töötukassa 02.09.2009 otsuse koopiaga. Koos EA poja ja abikaasaga elab hagejaga koos M K A tütar varasemast abielust, kelle ülalpidamisel tema bioloogiline isa ei osale. EA ise oli töötuna arvele võetud ajavahemikus 27.02.2009 – 19.11.2009 ja esitab kohtule Eesti Töötukassa otsuse koopia. Hageja peab arvestama oma pereliikmete ja ka enda esmavajadustega, mis on täitemenetluse tõttu muutunud võimatuks. Seoses täitemenetluse käigus arestitud pangakontodega ei saa hageja võimaldada elementaarset ülalpidamist oma pojale, abikaasale ega iseendale. EA arvestab oma pereliikmetele (hageja ise, tema töötu abikaasa ja poeg K K) kokku söögiraha päevas 100 krooni (30 x 100 = 3000 krooni), samuti hädapäraste hügieeni- ja tervisenõuete järgimisega, milleks kulub 300 krooni kuus, esmatarbekaubad arvestusega 300 krooni kuus, sidevahendid 300 krooni kuus ja eluaseme hooldus- ja kommunaalkulud kokku 1500 krooni kuus (kokku 5100 krooni). Pere minimaalne eelarve on hageja arvestuse kohaselt 5100 krooni. Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei ole võimalusi enda ega ülalpeetavate elementaarsete esmavajaduste katmiseks. EAon eeltoodu põhjal seisukohal, et elatisraha võlgnevuse tasumine summas 186 266,80 krooni on temale ilmselgelt ülejõukäiv hagejat ja tema ülalpeetavaid ebamõistlikult koormav kohustus, mille täitmine ei ole reaalselt võimalik. Võlgnevuse tasumine täitemenetluses on kogu EAi pere toimetuleku viinud vaesuspiirini, mis arvestades hageja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu ja võlgnevuse summat viib hageja pere elukvaliteeti pikaks ajaks alla elatustaseme miinimumi. EA hindab olukorda tõsiseks ja on mures oma poja, abikaasa ja iseenda toimetuleku pärast. Hageja on seisukohal, et elatisraha võlgnevus summas 186 266,80 krooni on tekkinud mõjuvatel põhjustel pikaajalise vaesuspiiril elamise tulemusel ning võlgnevuse tasumine HK on ebamõistlikult koormav EA ja tema ülalpeetavatele. EApalub eeltoodu põhjal vabastada end täielikult väljakujunenud ja täitemenetluses sissenõutavaks tunnistatud elatise võlgnevuse ( 186 266,80 krooni) tasumisest. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Hageja võlgnevus maksmata elatise eest on tekkinud perioodist, kus hageja pahatahtlikult ei täitnud kohustust oma alaealiste laste ees. Hagejal oli sel perioodil korraliku sissetulekuga töökoht, mis võimaldas elatist tasuda. Mõlemad alaealised lapsed olid kostja ülalpidamisel. Hageja on täie tervise juures töövõimeline mees ja seega puuduvad mõjuvad asjaolud elatise tasumisest vabastamiseks. Kostjal on ka tekkinud võlgnevused kommunaalkulude tasumisel, mille on omakorda põhjustanud hageja maksmata elatis. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Lk
(5)3 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mis PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuivõrd hagi on esitatud varemkehtinud perekonnaseaduse ajal, siis tulenevalt PKS § 210 lgst 2 kohaldab kohus varem tekkinud asjaoludele kuni 01.07.10 kehtinud perekonnaseaduse sätteid. Kuni 01.07.2009 kehtinud PKS § 71 võimaldas elatist maksva isiku nõudel vabastada ta osaliselt või täielikult võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varanduslik seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kindlaks tegema, kas hagejal tekkis kostja ees elatise võlgnevus seetõttu, et oli haige või oli selleks muu mõjuv põhjus ning kas kostja on suuteline tekkinud elatise võlgnevuse kustutama või ei ole see tema varalise seisundi tõttu võimalik. Hagiavaldusest ja rahalise nõude arestimise aktist nähtuvalt on hagejal elatise võlgnevus perioodil 01.09.2006 – 25.09.2009 186 266,80 krooni, milles sisaldub kohtutäituri tasu ja täitekulu. Seega on hageja elatise võlgnevus tekkinud alates 01.09.2006. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistasid tal enne töötuks jäämist 2009 aasta septembrikuus elatist tasuda. Seega saab seda pidada pahatahtlikuks elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks. 11.03.2009 on hageja saanud Eesti Töötukassalt hüvitist kokku 801,61 krooni, s.o perioodil 06.03.2009 kuni 13.06.2009 summas 445,34 krooni ja perioodil 14.06.2009 kuni 30.11.2009 summas 356,27 krooni. Ka sel perioodil ei ole hageja kostjale elatist maksnud. Ka hageja väide, et poja osas, kes elab hageja juures, ei ole hageja kostjalt nõudnud ülalpidamist, ei ole aluseks hagi rahuldamiseks, kuna poeg kolis isa juurde alles 09.12.2009, kuid elatise võlgnevus on tekkinud alates 01.09.2006, mil poeg elas veel kostja juures. Hageja väide, et poeg reaalselt ei elanud ema juures, vaid elas tänaval ja sõprade juures, ei ole usutav. Kohus on seisukohal, et hageja väide, et ta ei saa võimaldada elementaarset ülalpidamist oma pojale, abikaasale ega iseendale, on hageja paljasõnaline väide ning ei ole kohtu arvates ka asjakohane väide. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hageja igakuine töötasu on 8480 krooni (bruto). Kohus leiab, et kostja on töövõimeline ning ta ei ole tõendanud, et tema tervis ei võimalda töötada suurema koormusega või tasuvamal töökohal. Arvesse võttes ülalpeetavate arvu, tuleks tal hoolt kanda selle eest, et tema sissetulek oleks oluliselt suurem ning võimaldaks pidada ülal enda alaealisi lapsi ja mittetöötavat abikaasat. Lisaks leiab kohus, et teiste laste ja abikaasa väidetav väiksem majanduslik kindlustatus võrreldes kostja lapsega, ei saa olla aluseks elatise võlgnevuse kustutamise hagi rahuldamisel, vaid nimetatud põhjendusi saaks kohus arvesse võtta elatise suuruse kindlaksmääramisel või elatise suuruse muutmisel, juhul kui hageja tõendab ära, et esinevad PKS § 61 lg 3 või lg 6 sätestatud asjaolud. Kõige eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise võlgnevuse kustutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lk
(5)4 Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 02.08.2010 kohtumääruses rahuldas kohus osaliselt hageja avalduse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja kohustas hagejat tasuma 5000 kroonise riigilõivu igakuiste osamaksetena 1000 krooni. Hageja on tasunud kohtuotsuse tegemise ajaks riigilõivu ühel korral 12.08.2010 summas 1000 krooni. Tulenevalt TsMS § 179 lg 1, 3, 4, 5, 6, 9 ja § 190 lg 1 ja 3, tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv hageja poolt tasumata osas 4000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul. Saata kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile, Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Lukiina Vismann kohtunik Lk
(5)5