Obsah (4)

§ 28§ 9§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-796 Haldusasi A.Š.i kaebus Loksa Linnavo

§ 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Loksa Linnavolikogu
2. detsembri 2009 otsusega nr 85 otsustati kujundada Loksa Vene Gümnaasium ja Loksa
3. Keskkool alates
4. septembrist 2010 ümber Loksa Gümnaasiumiks. Otsuse õigusliku alusena on märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 49 lg 2 ja lg 4 p 1, § 52 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 2, Loksa linna põhimääruse § 7 lg 1 p 34 ning otsuse kohaselt on see vastu võetud lähtudes Harjumaa koolivõrgu arengukava järeldustest ja Loksa Linnavalitsuse ettepanekust.
5. Loksa Linnavolikogu
6. veebruari 2010 otsusega nr 8 otsustati liita Loksa Vene Gümnaasium Loksa Gümnaasiumiga ja lõpetada Loksa Vene Gümnaasiumi tegevus alates
7. septembrist 1
8. Kõnealuse otsuse õigusliku alusena on märgitud PGS § 49 lg 2, lg 3 p 1, lg 4 p 2, KOKS § 22 lg 1 p 34 ja § 35 lg 2 ja Loksa Linnavolikogu
9. detsembri 209 otsus nr
10. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
12. märtsil 2010 esitas A. Š. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Loksa Linnavolikogu
13. detsembri 2009 otsuse nr 85 ja
14. veebruari 2010 otsuse nr 8 tühistamist. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajad lapsed A. Š. ja A. Š. Loksa Vene Gümnaasiumi õpilased ning kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsused rikuvad talle põhiseaduse §-st 37 ja PGS §-st 18 tulenevat õigust valida, millises olemasolevas koolis tema lapsed õpivad. Kaebuse esitaja rõhutab, et kooli likvideerimine iseenesest tema õigusi ei riku, küll aga rikub neid kooli põhjendamatu ja õigusvastane likvideerimine ning viitab seejuures Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas 3-
16. Kaebuse esitaja peab Loksa Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamist põhjendamatuks ning leiab, et otsuste tegemisel on rikutud hea halduse põhimõtet, kuna otsusest ei nähtu, milliseid asjaolusid on nende tegemisel kaalutud ning miks on tehtud just sellised otsused ning otsuste pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas nende tegemist arvestati kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Seega ei vasta haldusaktid kaebuse esitaja hinnangul haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamise nõudele. Kaebuse esitaja toob välja, et vaidlustatud otsustest ei selgu, milliseid koolivõlgu optimeerimise võimalusi on Loksa Linnavolikogu veel kaalunud, kas või milliseid uuringuid on läbi viidud, samuti ei esitata otsustes prognoose koolitusvajaduse arengu ja koolivõrgu rahastamisvõimaluste kohta. Kaebuse esitaja rõhutab, et kooli ümberkorraldamise otsus on kaalutlusotsus, milles tuleb selgelt näidata, millistel kaalutlustel on otsused tehtud.
17. Samuti leiab kaebuse esitaja, et otsuste tegemisel on õigusvastaselt jäetud ära kuulamata likvideeritava kooli lapsevanemate seisukoht ning neile pole antud võimalust rääkida kaasa neid puudutava otsuse tegemisel. Kaebuse esitaja hinnangul oleks linnavolikogu pidanud õpilaste vanemaid informeerima kooli hoolekogu või lapsevanemate koosoleku kaudu, selgitades seal koolivõrgu ümberkorraldamise vajadust, kuulates lapsevanemate arvamusi ja vastuväiteid ning võtma nende soovitusi arvesse otsuste tegemisel. Kaebuse esitaja viitab kohalikus ajalehes Sõnumitooja avaldatud artiklile, mille kohaselt ei ole ka eesti kooli õpilaste vanemad koolide liitmisega rahul.
18. Kohtuistungil heitis kaebuse esitaja linnavolikogu
19. detsembri 2009 otsusele ette ka seda, et viidates PGS-i kooli ümberkorraldamise õiguslikke aluseid sätestavatele paragrahvidele, on otsuse kohaselt toimunud hoopis kooli ümberkujundamine, mida tuleb PGS-i kohaselt aga kooli ümberkorraldamisest selgelt eristada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
20. Loksa Linnavolikogu peab A.Š.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, kuna kaebuse esitaja pidi vaidlustatud otsustest teada saama varem kui ta väidab, kuivõrd koolide ümberkorraldamisest ja linnavolikogu
21. detsembri 2009 otsusest oli põhjalikult juttu Loksa kohaliku ajalehe Loksa Elu
22. aasta jaanuarinumbris ning selle otsuse vastuvõtmist kajastati ka maakonnalehe Harju elu
23. jaanuari 2010 numbris. Vastustaja toob ka välja, et kaebuse esitaja abikaasa J. Š. allkirjastas
24. veebruaril 2010 Loksa Vene Gümnaasiumi õpilaste vanemate poolt Loksa Linnavalitsusele esitatud taotluse lükata otsuse nr 85 täitmine edasi, mistõttu on ülimalt ebausutav, et kaebuse esitaja ei teadnud, et Loksa linnas kogutakse otsuse nr 85 täitmise edasilükkamiseks allkirju. Veel toob kaebuse esitaja välja, et
25. jaanuaril 2010 kohtusid Loksa linna esindajad Loksa Vene Gümnaasiumi õpetajatega, selgitamaks vastu võetud otsust nr 85 ning kaebuse esitaja abikaasa 2 ema V. M. on Loksa Vene Gümnaasiumi õpetaja, mistõttu on selge, et niimoodi sai otsuse nr 85 vastuvõtmisest teada ka kaebuse esitaja.
26. Teiseks leiab vastustaja, et vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna sisuliselt muutub õpilaste jaoks nende otsuste tagajärjel sisuliselt üksnes kooli nimi ning Loksa linnas on jätkuvalt tagatud tasuta kvaliteetse venekeelse hariduse andmine Loksa linna kooliealistele elanikele. Vastustaja toob ka välja, et Loksa Gümnaasium hakkab tegutsema Loksa
27. Keskkooli hoones, mis asub kaebuse esitaja kodu vahetus läheduses ja lühendab kaebuse esitaja laste kooliteed pea kahekordselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole õigust nõuda, et tema lapsele oleks tagatud hariduse andmine konkreetses koolis, liiatigi peab Loksa linn ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja ei saa nõuda, et Loksa linn peaks ülal Loksa Vene Gümnaasiumi ja Loksa
28. Keskkooli, vaatamata sellele, et selline mitme kooli ülalpidamine ei ole Loksa linnale majanduslikult jõukohane ega arvestades õpilaste koguarvu otstarbekas. Vastustaja selgitab, et Loksa Vene Gümnaasiumis ja Loksa
29. Keskkoolis, mis mõlemad mahutavad 650-700 õpilast, õpib hetkel kokku alla 400 õpilase – Loksa
30. Keskkoolis 208 õpilast ja Loksa Vene Gümnaasiumis 169 õpilast. Ka toob vastustaja välja selle, et kaebuse esitaja on lapsevanem, ent PS §-st 37 tulenev õigus on kooliealisel lapsel, mitte vanemal ning seega teoreetiliselt saaks vaidlustatud otsused rikkuda üksnes kooliealise lapse, mitte lapsevanema õigusi.
31. Kolmandaks on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning piisavalt põhjendatud, kusjuures asjakohased põhjendused sisalduvad otsuste seletuskirjades ning liiatigi on otsuses nr 85 viidatud, et selle andmisel on tuginetud Harjumaa koolivõrgu arengukava järeldustele ja Loksa Linnavalitsuse ettepanekule. Vastustaja hinnangul on otsuse nr 85 põhjendused nimetatud dokumentidest hõlpsasti leitavad. Vastustaja toob ka välja, et otsuse nr 85 põhjendusi sisaldavates dokumentides toodud konkreetsed õpilaste arvu vähenemist sisaldavad prognoosid, majanduslikud kaalutlused ja muud otsuse nr 85 andmisel arvesse võetud asjaolud ning seal esitatud näitajatest on ilmne, et Loksa Vene Gümnaasium ja Loksa
32. Keskkool ei suuda eraldi enam kvaliteetset haridust pakkuda. Vastustaja viitab, et Harjumaa koolivõrgu arengukavas on selgelt välja toodud, et perioodil 2006-2012 ei küündi Loksa Vene Gümnaasiumi gümnasistide arv nõutava 60 õpilaseni nagu näeb ette PGS § 11 lõige 3 ning seega ei vasta see kool Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu poolt kehtestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele. Põhjendamatuks peab vastustaja etteheidet, et otsustest ei selgu, miks ei saa tagada kvaliteetset õpet väikese õpilaste arvuga klassikomplektidega koolis, kuna PGS § 11 lõige 3 näeb ette gümnaasiumis õppivate õpilaste arvuks 60 õpilast.
33. Neljandaks leiab vastustaja, et tal ei olnud kohustust kaasata kaebuse esitajat kolmanda isikuna menetlusse ning seega ei saanud otsuse tegemisel rikkuda tema ärakuulamisõigust, kuna vaidlustatud otsused ei puuduta selliseid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mis annaksid aluse pidada teda menetlusosaliseks. Alternatiivselt märgib vastustaja, et isegi kui lugeda, et kaebuse esitaja oleks tulnud ära kuulata, oleks tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei tooks HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastustaja rõhutab, et on ilmne, et Loksa
34. Keskkool ja Loksa Vene Gümnaasium ei ole eralditegutsevatena enam jätkusuutlikud ja Loksa linnal ei ole võimalik neid ülal pidada, mis tähendab, et vastav otsus oleks tulnud teha, sõltumata kaebuse esitaja arvamusest või selle ärakuulamisest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
35. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et A.Š.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus loeb kaebuse esitatuks tähtaegselt, leides samas, et vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning liiatigi on vaidlustatud otsused, vaatamata formaalsetele põhjendamispuudustele, õiguspärased. 3
36. Esmalt on poolte vahel vaidlus kaebetähtaja küsimuses. Kohus ei nõustud vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitamise ajaks oli seaduses sätestatud kaebetähtaeg möödunud. Kohus möönab, et tõenäoliselt oli kaebuse esitaja Loksa Linnavolikogu 17 detsembri 2009 otsuse nr 85 olemasolust teadlik hiljemalt
37. aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses, kuna kõnealust otsust kajastati kohalikus- ja maakonnalehes ning Loksa linna suurust arvestades on tõepoolest ebatõenäoline, et kaebuse esitajani teave selle otsuse tegemisest ei jõudnud. Samuti on vastustaja põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et kaebuse esitaja abikaasa J. Š. on allkirjastanud
38. veebruaril 2010 koostatud pöördumise, milles Loksa Vene Gümnaasiumi õpilaste vanemad pöörduvad Loksa Linnavalitsuse poole palvega lükata linnavolikogu
39. detsembri 2009 otsuse nr 85 täitmine edasi. On tõepoolest iseäranis ebatõenäoline, et kaebuse esitaja ei olnud eelnimetatud otsuse olemasolust teadlik olukorras kus tema abikaasa oli asunud samas aktiivselt selle otsuse täitmise vastu tegutsema. Vaidlust pole iseenesest selles, et kaebuse esitajale vaidlusaluseid otsuseid enne
40. veebruari 2010 kätte ei toimetatud.

§ 9

lõikes 9 sätestatakse, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Juba enne

§ 9

lg 9 kehtimahakkamist leidis Riigikohus haldusasjas nr 3-3-152-00 tehtud lahendis, et kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Haldusasjades 3-3-1-23-07 ja 3-3-1-82-07 tehtud lahendites selgitas Riigikohus, et isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, millele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Riigikohus leidis viidatud lahendites, et teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb seega kontrollida, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kohus leiab, et

§ 9

lõike 9 kohaldamisel tuleb iga konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kas viivitus oli ebamõistlik või mitte. Ainuüksi see, et isik sai mingil ajal teada mingisuguse haldusakti olemasolust, ei tähenda tingimata seda, et ta peaks kohe (viivitamata) selle välja nõudma ning seda vaidlustama asuma – eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on lubamatu üksnes ebamõistlik viivitamine. See, kas konkreetsel juhul oli viitamine mõistlik või ebamõistlik, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuigi kaebuse esitaja oli Loksa Linnavolikogu

1. detsembri 2009 otsuse olemasolust ilmselt teadlik varem, ei saa talle ette heita ebamõistlikku viivitamist kohtu poole pöördumisel. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 49 lõikes 2 nähakse ette vanemate kirjalik teavitamine kooli ümberkujundamise otsusest. Kõnealune säte ei tähenda küll seda, et vanemad oleksid kooli ümberkorraldamise otsuse adressaatideks või et vastav otsus tuleks neile kätte toimetada haldusakti kättetoimetamise sätete kohaselt, ent kaebetähtaja küsimuse lahendamisel omab see tähtsust sedavõrd, et kohtu poole pöördumisega viivitamise lubatavuse (mõistlikkuse) hindamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et isik võis loota, et teda vastavast otsusest kuidagi isiklikult teavitatakse ning seetõttu ei asunud otsust ise välja nõudma. Teiseks tuleb silmas pidada asjaolu, et linnavolikogu
2. detsembri 2009 otsuse kohaselt otsustati Kujundada Loksa Gümnaasium ja Loksa
3. Keskkool alates
4. septembrist 2010 ümber Loksa Gümnaasiumiks ning selleks otsustati luua vastav ümberkujundamiskomisjon ning määrati koostada vastav tegevuskava
5. märtsiks
6. Kohus leiab, et kõnealusest otsusest iseenesest ei pidanud kaebuse esitajale selguma, kas see otsus tema õigusi või huve rikub või mitte, kuna sellest konkreetselt ei nähtu, milles koolide ümberkujundamine seisneb. Asjaolu, et ümberkujundamine seisneb Loksa Vene Gümnaasiumi tegevuse lõpetamises, ei pruukinud kaebuse esitajale sootuks arusaadav olla enne Loksa Linnavolikogu
7. veebruari 2010 otsusest. Ka seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et kaebuse esitaja oleks kaebuse esitamisega viivitanud ebamõistlikult

§ 9lg 9 mõistes.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A.Š.i kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks. 4

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta eelkõige põhjusel, et Loksa Linnavolikogu vaidlustatud otsused ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajal kui Loksa Vene Gümnaasiumis õppiva õpilase vanemal ei ole seadusest tulenevalt subjektiivset õigust nõuda, et tema laps saaks haridust omandada mingisuguses konkreetses koolis. PS § 37 lg 3 kohaselt on lapse hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Sellest sättest tuleneb eelkõige vanema õigus otsustada, millistele tõekspidamiste järgi ning millist metoodikat järgivat haridust lapsele anda, mis tähendab valikut otsustada, millisesse olemasolevasse kooli oma laps õppima panna. PS § 37 lg 2 kohaselt on riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ei tulene lapse vanemale õigust nõuda, et kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist ega anna õigust keelata kohalikul omavalitsusel munitsipaalkooli likvideerimist või ümberkorraldamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Loksa linn tagab ka pärast Loksa Vene Gümnaasiumi ümberkorraldamist kaebuse esitaja lastele võimaluse omandada venekeelset üldharidust samas asulas paiknevas koolis. Vastustaja kinnitusel asuvad ühendatud koolis venekeelset haridust andma samad õpetajad, kes varem töötasid Loksa Vene Gümnaasiumis, vaidlust ei ole selles, et kool jääb paiknema samas asulas. Seega on ka pärast vaidlustatud otsuste vastuvõtmist ja elluviimist tagatud Loksa linnas võimalus saada venekeelset üldharidust. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et iseäranis häirib teda asjaolu, et koolide ümberkorraldamise tulemusena hakkab õpptöö toimuma endise eesti kooli ruumides, mis kaebuse esitaja hinnangul on halvemas seisukorras kui varasema Loksa Vene Gümnaasiumi kasutuses olnud ruumid. Selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et ühestki õigusaktist ei tulene isikule õigust valida või otsustada, millises konkreetses hoones mingisugune kool asub.
2. Oma kaebeõiguse põhjendamisel on kaebuse esitaja viidanud Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas 3-06-
3. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, nagu oleks halduskohus viidatud otsuses leidnud, et kohaliku omavalitsuse otsus konkreetse kooli ümberkujundamise kohta saab rikkuda ümberkorraldatavas koolis õppiva õpilase või tema vanema subjektiivseid õigusi. Viidatud lahendis märkis Tartu Halduskohus muuhulgas, et Eeltoodu alusel saab väita, et haldusakt ei riku PS §s 37 lg 3 ja PGS §-s 31 lg 1 sätestatud vanemate õigust otsustada laste hariduse valiku osas või õpilase enda õigust valida tema huvidele ja võimetele vastavat kooli. Nõustuda tuleb vastustaja väitega, et kaebuse esitajad ei ole põhjendanud, tulenevalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisest, miks ja kuidas tulevane Vene Lütseum ei võimalda saada sama haridust kui TPG-s või ei ole õpilaste huvidele ja võimetele vastav kool võrreldes TPGga. Tõsi, Tartu Halduskohus pidas vajalikuks kontrollida ka otsuse sisulist õiguspärasust ning otsuse tegija kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasust, ent sellest ei saa teha järeldust, nagu leidnuks kohus, et kooli ümberkorraldamise otsus, mille tegemisel ei ole kaalutlusõigust korrektset teostatud, rikuks iseenesest ümber korraldatud koolis õppiva õpilase või tema vanema subjektiivseid õigusi sel määral, et annaks neile kaebeõiguse

§ 7lg 1 mõistes.

Tartu Halduskohtu otsuses sisalduvat põhjendust, mille kohaselt [...] kui leiab tõendamist, et TPG tegevuse lõpetamine ja kooli likvideerimine on toimunud õigusvastaselt, saab lugeda, et on ka õigusvastaselt piiratud kaebuse esitajate õigusi õppida koolis, mille nad on valinud ja milles nad soovivad enda või oma laste hariduse omandamist jätkata ei saa vaadata lahus samas otsuses esitatud eelmisest seisukohast (vt. eelpool). Käesoleva asja lahendamisel mõistab kohus Tartu Halduskohtu varasemas otsuses võetud seisukohta selliselt, et kooli õigusvastane ümberkorraldamine saab seal õppivate õpilaste või nende vanemate subjektiivseid õigusi rikkuda juhul, kui ümberkorraldamise tulemusena saab rikutud õpilaste või nende vanemate õigus sellele, et kohalik riik ja kohalik omavalitsus peaksid üleval piisaval hulga koole (PS § 37 lg 2) või kui ümberkorraldamise tulemusena jäävad õpilased ilma võimalusest jätkata õpinguid sellistele üldistele tunnustele (kooli liik, õppekeel, teatud süvaõppevormid, kooli asukoht asula täpsusega) vastavas koolis, mille nad kord juba valinud on. Käesolev olukord on aga teistsugune –ka pärast koolide ümberkorraldamist tagatud Loksa linnas venekeelne alg-, põhi- ja keskharidus ning ainus sisuline erinevus saab ilmselt olema see, et õppetöö hakkab toimuma teistes hoonetes, ent siiski samas asulas, ning vene- ja eestikeelset haridust saavad õpilased hakkavad koolis käima ühes koolimajas. Kohus leiab, et eeltoodud põhjustel ei saa väita, et Loksa koolide ümberkorraldamine rikuks kaebuse esitajate õigusi. 5

1. Kuigi kaebus tuleks rahuldamata jätta juba seetõttu, et vaidlustatud otsused kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku, leiab kohus siiski, et kaebuses välja toodud argumendid ei anna alust asuda seisukohale, et Loksa Linnavolikogu oleks eksinud kaalutlusotsuse tegemise nõuete vastu . Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PGS § 49 lg 2 sätestab, et munitsipaalkooli korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. PGS § 49 lg 3 p 1 kohaselt võib kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimuda juhul, kui linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud. Seega on kooli ümberkorraldamise otsustamine PGS § 49 lg 3 alusel kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Kohus leiab, et valla- või linnavolikogul on kooli ümberkorraldamise otsustamisel avar kaalutlusruum ning tehtud kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-03 selgitanud, et kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. HMS § 4 lg 1 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Käesoleval juhul ei saa väita, et Loksa Linnavolikogu poleks kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud kaalutlusõiguse eesmärgist või et oleks ületatud volituse piire. Kõnealuse otsuse eesmärk on optimaalse koolivõrgu kujundamine ning PGS § 49 lg 3 p 1 kohaselt on selle eesmärgi saavutamiseks ühe võimalusena antud linnavolikogule volitus otsustada koolide ümberkorraldamine, sealhulgas koolide liitmine või kooli likvideerimine.
2. Kohtu hinnangul ei saa samuti väita, et otsuse langetamisel ei oleks linnavolikogu lähtunud asjakohastest kaalutlustest või oleks erinevate huvide kaalu põhimõtteliselt valesti hinnanud. Kohus möönab, et vaidlusalused otsused ei vasta formaalselt HMS §-st 56 tulenevatele haldusakti põhjendamise nõuetele. Viidatud sätte teise lause kohaselt tuleb haldusakti põhjendused esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Käesoleval juhul ei sisalda kumbki linnavolikogu otsus põhjendusi ja kaalutlusi, mis on otsuse tegemisel aluseks olnud. Samas viidatakse
3. detsembri 2009 otsuses Harjumaa koolivõrgu arengukava järeldustele ning Loksa Linnavalitsuse ettepanekule. Kohus leiab, et nimetatud dokumente ei saa siiski käsitada menetlusosalisele kättesaadavateks dokumentideks HMS § 56 lg 1 mõistes, kuna viimatinimetatud sättes peetakse silmas ennekõike selliseid dokumente, mis on asjassepuutuvatele isikutele varem teatavaks tehtud või mis on avalikult kättesaadavad. Neile tunnustele vaidlustatud otsustes viidatud dokumendid ilmselt ei vasta. Siinkohal tuleb tähele panna, et haldusaktis selle põhjenduste esitamine on muuhulgas vajalik just selleks, et asjast huvitatud isikud saaksid võtta seisukoha tehtud otsuse õiguspärasuse osas ning vajadusel otsus vaidlustada. Seda põhjenduste esitamise eesmärki viitamine linnavalitsuse otsusele ja arengukavale, ilma nende dokumentide täpsemaid rekvisiite või asukohti avaldamata, ei täida.
4. Kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et iseäranis kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste tagantjärele põhjendamine kohtumenetluses ei ole võimalik, kuna sel juhul ei ole tegelikult selge, kas või millistest kaalutlustest haldusorgan otsuse tegemisel tegelikult juhindus. Kohus leiab aga, et kaalutlusotsuse alusel antud haldusakti ei saa tühistada üksnes põhjenduste nõuetekohase esitamata jätmise tõttu, kui kohtumenetluses leiab piisavalt kinnitust, et hiljem välja toodud põhjendused ja kaalutlused on tõepoolest needsamad, millest lähtuti ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Sellises olukorras tuleb põhjenduste haldusaktis esitamata jätmist käsitada vormiveana, mis HMS § 58 kohaselt ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, kuna need vead ei mõjutanud asja otsustamist. 6
5. Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses koolide ümberkorraldamise põhjusena välja toonud eelkõige selle, et kahe eraldi gümnaasiumi ülalpidamine Loksa linnas oleks eelkõige koolitusnõudluse vähenemise tõttu ebaotstarbekas. Vastustaja on välja toonud, et Loksa Vene Gümnaasiumis ja Loksa
6. Keskkoolis õpib käesoleval ajal vastavalt 169 ja 208 õpilast, samas kui kumbki kool kasutas 650-700 õpilase jaoks mõeldud koolimaju, samuti tõi vastustaja välja, viidates Harjumaa koolivõrgu arengukavale, et aastatel 2006-2012 ei ulatu kummagi kooli gümnaasiumiosa õpilaste arv 60ni, mis on PGS § 11 lõikes 3 sätestatud piirmäär, millest väiksema õpilaste arvu korral gümnaasiumi (10.-
7. klass) ei moodustata. Asjaolule, et Loksa Vene Gümnaasiumi õpilaste arv on oluliselt vähenenud, viidatakse ka Loksa Linnavalitsuse poolt koostatud linnavolikogu otsuste seletuskirjades (tl. 124 ja 126), kus samuti kirjeldati tekkinud olukorrale kolme alternatiivlahendust, milleks lisaks otsuse eelnõus väljapakutule olid veel koolide ühinemine selliselt, et õppekeeleks jääb üksnes eesti keel või ka see, et Loksa Vene Gümnaasium kujundatakse ümber põhikooliks. Mõlema alternatiivse lahenduse tagajärjeks oleks olnud Loksa linnas venekeelse gümnaasiumihariduse andmise lõpetamine. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kõnealuseid seletuskirju ei saa käsitada haldusaktis viidatud dokumentidena HMS § 56 lg 1 mõistes, ent seletuskirjad omavad tähtsust siiski sel määral, et võttes vastu vaidlusalused otsused, on linnavolikogu ilmselgelt eelnõu ettevalmistaja poolt seletuskirjades esitatud põhjendustega nõustunud. Ka kohtumenetluses ei ole vastustaja tegelikult väitnud, et sellised põhjendused oleksid asjakohatud või arvandmed, millele on tuginetud, oleksid valed. Vastustaja on esitanud kohtule ka väljavõtte Harju Maavalitsuse tellitud Harjumaa koolivõrgu arengukavast, kus samuti käsitletakse eraldi Loksa linna koolivõrguga seotud küsimusi ning jõutakse järeldusele, et senisel kujul ei ole ükski Loksa linna koolidest jätkusuutlik, mistõttu on vajalik koolide ümberkorraldamine. Olukorras, kus seadus näeb ette, et kooli gümnaasiumaste avatakse vähemalt 60 õpilase olemasolul, tuleb eeldada, et 60 õpilase olemasolu gümnaasiumis ongi kvaliteetse hariduse jätkusuutlikkuse kriteeriumiks ning koolides, kus demograafiliste protsesside tõttu langeb see arv allapoole, on igati alust kaaluda kooli ümberkorraldamist.
8. Kohus leiab samuti, et vaidlustatud otsuse tegijale ei saa ette heita õpilaste ja nende vanemate huvidega ebapiisavat arvestamist. Käesoleval juhul on sisuline muutus, mille koolide ümberkorraldamine kaasa toob, õpilaste ja vaenmate jaoks väike, samas on linnavalitsus, esitades vaidlusaluste otsuste eelnõud linnavolikogule, välja toonud võimalikud alternatiivsed lahendused, mille hulgas oleks säilitada Loksal eraldi venekeelne põhikool ilma gümnaasiumiosata. On ilmne, et selline alternatiiv kahjustaks Loksal venekeelset üldharidust saavate õpilaste huve märksa rohkem. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlusalused Loksa Linnavolikogu otsuste tegemisel on tehtud ilmseid vormivigu, eelkõige mis puudutab otsuste tegemise aluseks olevate asjaolude ja kaalutluste märkimata jätmist, ent ei saa väita, et need vormivead oleksid mõjutanud asja lahendamist – kaalutlused, millest linnavolikogu otsuste tegemisel lähtunud on, on ilmsed ning kaebuse esitaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud neile sisulisi vastuväiteid. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja küll, et talle teadaolevalt Loksa elanike ja õpilaste arv tulevikus kasvab, seoses laevaremonditehasesse uute töötajate värbamisega ning samuti ei ole talle teadaolevat linna eelarve vähenenud. Vastustaja neile asjaoludele vastu ei vaielnud. Kohus leiab siinkohal aga, et see, et tulevikus võib Loksa demograafiline olukord muutuda, ei välista koolide ümberkorraldamist senini tehtud prognooside alusel. Ka asjaolu, et linna eelarve üldmaht on jäänud samaks, ei saa olla õigustus ebaefektiivse koolivõrgu ülalpidamise jätkamist.
9. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja etteheidetega seoses ärakuulamisõigusega. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajat ei saa käsitada vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel menetlusosalisena, kellele oleks tulnud eraldi tagada võimalus esitada oma seisukoht. Asjaolu, et PGS § 49 lõikes 2 nähakse ette vanemate teavitamine kooli ümberkorraldamise otsusest, ei tähenda, et enne vastava otsuse tegemist oleks vajalik küsida vanematelt nende seisukohti otsuse suhtes. Menetlusväliste isikute ärakuulamine võib olla 7 asjakohane kaalutlusotsuse tegemisel, selgitamaks välja teatud asjassepuutuvate huvigruppide arvamust, ent selline ärakuulamine on seda olulisem, mida suuremal määral tehtav otsus senist olukorda muudab. Käesoleval juhul, nagu kohus eelpool märkis, on sisuline muudatus õpilaste ja vanemate jaoks väike ning arvestades Harjumaa koolivõrgu arengukavas välja toodud seisukohtu ning vastustaja poolt esitatud statistilisi näitajaid liidetavate koolide õpilaste arvu dünaamika kohta, on ebausutav, et vanematele täiendava seisukoha andmise võimalus enne otsuse langetamist oleks otsust muutnud.
10. Kohtuistungil tõi kaebuse esitaja välja selle, et vaidlusalused otsused on tehtud PGS § 49 lg 3 alusel, mis käsitleb kooli ümberkorraldamist, samas kui
11. detsembri 2009 otsuse kohaselt otsustati koolide ümberkujundamine. Kohus möönab, et eelnimetatud otsuse sõnastus võib olla mõnevõrra segadusttekitav, kuivõrd kooli ümberkujundamine on PGS § 49 lg 5 kohaselt kooli liigi muutmine, ent see sõnastuslik eksimus ei muuda otsuseid iseenesest õigusvastaseks, kuna otsuste sisust on üheselt selge, et nende sisuks on koolide ümberkorraldamine liitmise teel ning ühendatud kooli liik jääb samaks mis oli kummalgi eraldiseisval koolil. 23.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda Kristjan Siigur Kohtunik 8