lg 4 alusel teade revisjoni tulemuste kohta Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Majaekspert Invest AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindaja Kristi Sääsk Asja läbivaatamise aeg
lg 5, mille kohaselt maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud). Tähtaja pikendamine ei ole võimalik peale tähtpäeva saabumist. Maksuhalduril oli võimalus pikendada revisjoni tähtaega vaideotsusega. Tunnistades korralduse kehtetuks ning jättes uue tähtaja määramata, on maksuhaldur revisjon tähtaja pikendamise võimaluse minetanud. 19.10.2009 vaideotsuses ei võetud seisukohta selle kohta, et tegelikult revisjoni tähtaja pikendamise alused esineksid, kuid see ei ole nõuetekohaselt motiveeritud.
lg 2 tunnustel, kuna Majaekspert Invest AS on dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmisega maksuhalduri tegevust takistanud. Maksu- ja Tolliameti 20.11.2009 väärteomenetluse lõpetamise määrusega väärteoasjas nr 6-3/2418 lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvas väärteo tunnused. Väärteomenetluses on tuvastatud, et Majaekspert Invest AS on esitanud kõik dokumendid, asjad või muu teabe, mis maksuhaldur korraldustega nõudnud ja seega ei ole Majaekspert Invest AS takistanud maksuhalduri tegevust. Seega on maksuhalduri põhjendused revisjoni tähtaja pikendamiseks otsitud ega põhine tegelikel asjaoludel. Revisjoni pikendamisega on rikutud haldusmenetluse üldpõhimõtteid ning kaebaja õiguspärast ootust. Maksuhaldur on kohustatud arvestama revisjonitähtaja määramisel ootamatute olukordadega ning määrama koheselt mõistliku lõpptähtaja. Takistuste ilmnemisel oli võimalik koheselt revisjoni lõpptähtaega muuta. Maksuhaldur kinnitas korduvalt kindlas kõneviisis korraldustes (13.02.2009 korraldus nr 12.2-3/2113-2, 10.03.2009 korraldus nr 12.2-3/2113-3, 23.04.2009 korraldus nr 12.2-3/2113-5), et revisjon lõpeb 25.09.2009 ega ole viidanud võimalusele revisjoni tähtaega pikendada. Korralduste sõnastus „lõpeb hiljemalt 25.09.2009“ viitab, et tähtaeg on lõplik. Maksuhalduril oli võimalus eelnimetatud nn. „revisjoni alguse muutmiste“ korraldustes muuta koheselt ka revisjoni lõpptähtaega. Majaekspert Invest AS juhatuse liige Rainer Silla teatas maksuhaldurile e-maili teel 27.04.2009, et viibib haiguslehel. Seega oli maksuhalduril võimalus tähtaega pikendada hiljemalt aprillis 2009. a, kui selgusid asjaolud juhatuse liikme haigusest. Peale 2009. a aprilli ei ole esinenud selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjuse tähtaja edasi lükkamiseks. Kuna tähtaega ei pikendatud, oli maksukohustuslasel õiguspärane eeldada, et revisjon lõpeb 25.09.2009. Kuna selleks ajaks ei olnud maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastatud, oli maksuhaldur kohustatud andma sellekohase teate vastavalt
Maksuhaldur tekitas põhjendamatult õiguspärase ootuse revisjoni läbiviimise aja suhtes. Olukorras, kus maksuhaldur võib suvaliselt revisjoni tähtaega pikendada (ning seda teha ka peale tähtaja lõppu), kaotab revisjoni tähtaja määramine üleüldse igasuguse mõtte. 4 17. Isegi kui asuda seisukohale, et revisjoni tähtaja pikendamine on võimalik ka pärast korralduses määratud revisjonitähtaja möödumist, tuleb arvestada seda, et asjaolud, mis tingisid tähtaja pikendamise, peavad aset leidma määratud revisjonitähtaja kestel, mitte aga pärast seda. Maksuhaldur ei saa pikendamisel lähtuda sellisest asjaolust, mis tekkis või selgus pärast määratud revisjonitähtaja möödumist. Tähtaja pikendamist tingiv asjaolu ei saa tuleneda maksuhalduri tegevusest või tegemata jätmisest. Maksuhaldur peab revisjoni tähtaja pikendamise kaasatoova asjaolu korralduses ära näitama ning põhjendama. Käesoleval juhul vastavasisulised põhjendused puudusid. 21.01.2010 korraldusest teabe andmiseks ei selgu, miks nimetatud teavet ei nõutud maksuhalduri poolt määratud revisjonitähtaja jooksul. Nimetatud teabe saamise vajadusega ei ole põhjendatud ka 18.01.2010 korraldusega revisjonitähtaja pikendamist. Sellest järeldub, et nimetatud teabe vajadus tekkis maksuhalduril alles pärast 18.01.2010, s.o pärast seda, kui revisjoni läbiviimiseks määratud tähtaeg oli lõppenud. Tähtaja pikendamist tingiv asjaolu peab tekkima enne tähtaja pikendamist, mitte aga pärast seda. Revisjonitähtaja jooksul tuleb maksuhalduril anda kas maksuotsus või maksukohustust muutvate asjaolude mitteavastamise korral vastavasisuline teade (
Kui revisjonitähtaeg saabub ning seda ei pikendata, puudub maksuhalduril seaduslik alus revisjonitoimingutega jätkamiseks. Maksuhaldur peab kujundama enda lõpliku seisukoha revisjoni tähtaja jooksul tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtuvalt. Kui maksukohustust muutvaid asjaolusid ei ole tuvastatud, siis tuleb väljastada sellekohane teade. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kui haldusorgan teadet ei anna ning ei teata ka teate andmise tõenäolist aega, siis on maksumaksjal õigus pärast revisjonitähtaja lõppemist taotleda maksuhaldurilt või kohtult teate väljastamiseks kohustamist. Pärast revisjonitähtaja möödumist on revisjonitoimingutega jätkamine lubamatu ning maksuhalduril selleks seadusest tulenevad volitused puuduvad. Vastavasisulise korralduse andmise näol on tegemist maksuhalduri kui riigivõimu teostaja omavoliga. VASTUSTAJA SEISUKOHT 18. Revisjoni eeldatava lõpptähtaja märkimine revisjoni alustamise korraldusse annab isikule, kelle suhtes revisjoni läbi viiakse, informatsiooni, kui kaua eeldatavalt revisjon kesta võib.
näeb ette vajadusel revisjoni tähtaja muutmise (
lg 3) ning sellest tulenevalt peaks iga isik, kelle suhtes kontrolli alustatakse, arvestama, et revisjoni tähtaeg võib vajadusel menetluse käigus ka pikeneda. Vajadus revisjoni tähtaega pikendada tekkis maksukohustuslase enda poolt dokumentide ja teabe esitamisega viivitamisest tulenevalt. PMTK väljastas revisjoni alustamise korralduse 13.02.2009, kuid kaebaja esitas osaliselt esimesed korralduses nõutud dokumendid alles 03.08.
lg-st 1 ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist ning seega oli vaide esitamise momendil kuni 5 vaideotsuse koostamiseni jõus PMTK 22.09.2009 revisjoni tähtaja pikendamise korraldus, mille kohaselt oli uueks revisjoni tähtajaks märgitud 18.01.2010. 19. 19.10.2009 vaideotsuses sisaldus märge selle kohta, et revisjoni tähtaja pikendamise küsimus lahendatakse PMTK poolt juhindudes
Kuigi PMTK tühistas 22.09.2009 korralduse nr 12.2-3/2133-11 (mille alusel samuti pikendati revisjoni tähtaega kuni 18.01.2010), oli siiski vajalik revisjoni tähtaja pikendamine märgitud tähtajani, kuna PMTK hinnangul on Majaekspert Invest AS rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes korduvalt täitmata PMTK teabe ja dokumentide esitamise korraldused (revisjoni alustamise korralduse väljastas PMTK 13.02.2009, kuid vaide esitaja esitas osaliselt esimesed korralduses nõutud dokumendid alles 03.08.2009). Mis puudutab kaebaja viidet
lg 1 p-le 2, mille kohaselt vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus teha asjas uus sisuline otsus, siis nimetatud sättest tuleneb maksuhalduri taoline õigus, mitte kohustus. Kuna
-is on sätestatud, et revisjoni tähtaja pikendamine vormistatakse korraldusega, siis asja selguse huvides pidas PMTK vajalikuks niimoodi ka talitada. Asjaolu, kas revisjoni pikendamine vormistati eraldi korraldusena või oleks selle võinud sisse kirjutada ka vaideotsusesse, ei ole põhjuseks, miks tuleks revisjoni pikendamise korraldus tühistada. 20. Revisjoni tähtaja pikendamine kuni 18.01.2010 ei ole ebamõistlikult pikk.
-is ega muudes seadustes ei ole täpselt määratletud, kui pikalt võib revisjon kesta või peab kestma. Nii revisjoni kui ka muude maksumenetluste puhul tuleks eelkõige silmas pidada nende eesmärki. Revisjoni eesmärgiks on tulenevalt
lg-st 1 välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Tihti on nii, et revisjoni käigus ilmneb asjaolusid, mida kontrolli läbiviiv isik on kohustatud täiendavalt kontrollima, tegema täiendavaid menetlustoiminguid vms.
lg 3 annabki taolisteks juhtudeks võimaluse revisjoni tähtaega pikendada, mida maksuhaldur käesoleval juhul ka teinud on. Kuna seadusest tulenevalt maksuhaldurile taoline võimalus antud on, peaks iga maksukohustuslane arvestama ka võimalusega, et revisjon ei lõppe revisjoni alustamise korralduses märgitud tähtajal. Kuigi maksuhaldur pöördus teabe saamiseks kolmandate isikute poole enne kontrollitavalt isikult nõutud teabe ja dokumentide saamist (ja seda põhjusel, et Majaekspert Invest AS ei täitnud korraldust tähtaegselt), siis lõpliku otsustuse tegemiseks on maksuhalduril vajalik hinnata ka maksukohustuslase enda poolt esitatud dokumente. Otsus maksu määramise või mittemääramise kohta tuleks eelduslikult teha siiski pärast seda, kui ka maksukohustuslane on esitanud omalt poolt kõik tema valduses olevad ning raamatupidamis- ja muud nõutavad dokumendid. Kuna Majaekspert Invest AS esitas nõutud dokumendid alles 03.08.2009 ehk 5 kuud hiljem revisjoni alustamise korralduses märgitud tähtajast (s.o 04.03.2009), tekkiski maksuhalduril nimetatud dokumentide kontrollimiseks vajadus revisjoni tähtaega pikendada. MTA 20.11.2009 väärteomenetluse lõpetamise määruses nr 6-3/2418-3 ei ole võetud seisukohta selles osas, mis puudutab Majaekspert Invest AS-i poolt üldist dokumentide esitamisega viivitamist. Vastustaja ei saa nõustuda seisukohaga, et väärteomenetluse käigus tuvastati, et Majaekspert Invest AS ei ole nõutud dokumentide esitamisega viivitamisest tulenevalt kaasaaitamiskohustust rikkunud. Isegi, kui möönda, et Majaekspert Invest AS ei ole dokumentide ja teabe esitamisega viivitanud, siis, võttes arvesse asjaolu, et Majaekspert Invest AS esitas nõutud dokumendid 5 kuud hiljem revisjoni alustamise korralduses märgitud tähtajast, pidi PMTK revisjoni tähtaega pikendama. 6
lg 2 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase enda poole. Kuna antud juhul Majaekspert Invest AS revisjoni alustamise korralduses märgitud tähtajaks nõutud teavet ja dokumente PMTK-le ei esitanud, pöörduski maksuhaldur teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Kuna Majaekspert Invest AS jättis lihtsalt, ilma igasuguse põhjuseta (mitte põhjusel, et kaebajal nimetatud dokumente ei olnud) PMTK korraldustes märgitud tähtaegadel dokumentide ja teabe esitamise kohustuse täitmata, pidaski maksuhaldur asjas lõpliku otsuse tegemiseks vajalikuks ka Majaekspert Invest AS-ilt vastavate dokumentide esitamist. Kuna Majaekspert Invest AS esitas nõutud dokumendid osaliselt augustis, osaliselt septembris (vahetult enne revisjoni lõppemise tähtaega), tekkis maksuhalduril vajadus dokumentide analüüsimiseks ning täiendavate selgituste saamiseks revisjoni tähtaega pikendada. Tegelikkuses oli revisjoni läbiviimine takistatud maksukohustuslase enda poolt nõutud dokumentide hilisemast esitamisest, mitte maksuhaldurist. Maksuhalduril tuleb maksustamisel välja selgitada tegelikult toimunud tehingud ja tegelikult esinenud asjaolud, mistõttu ei saa töölepingute, ametijuhendite ning üürilepingute pinnalt esitatud küsimused kuidagi olla asjakohatud. Maksuhalduril on õigus ja vajadus juba esitatud tõendite õigsuse kontrollimiseks vastavaid küsimusi esitada.
-is sätestatust viima maksumenetluse läbi kiirelt ja efektiivselt. N.ö erinevate ootamatute olukordade puhuks on
24.
lg 4 kohaselt revisjoniakti ei tutvustata, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Sama sätte järgmine lause täpsustab, et maksukohustuslasele toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teate väljastamine eeldab, et maksumenetluse käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid. Kuna käesoleval juhul revisjon alles kestab, ei ole teate väljastamine võimalik. Kuigi Majaekspert Invest AS on seisukohal, et revisjon lõppes 25.09.2009, on Majaekspert Invest AS sellest hoolimata ka peale nimetatud kuupäeva maksuhalduriga suhelnud, teavet ja dokumente esitanud jms. Seaduslik esindaja Rainer Silla ilmus selgituste andmiseks PMTK-sse 19.10.
-is sätestatust lähtuva seaduspärase haldusaktiga, mille Majaekspert Invest AS on
-is sätestatud kaasaaitamiskohustusest tulenevalt kohustatud ka täitma. Kui seniajani on kaebaja, hoolimata seisukohast, et kaebaja hinnangul lõppes revisjon 2009. a septembris (millega vastustaja ei nõustu), maksuhaldurile teavet ja dokumente esitanud, siis miks ei ole Majaekspert Invest AS-il võimalik äkitselt vaidlustatud korraldust täita. Kuigi Majaekspert Invest AS küll vaidlustas 21.01.2010 korralduse, on äriühing tänase päeva seisuga korralduses nõutud teabe ning dokumentide esitamise kohustuse täitnud.
-ist ega muudest seadustest ei tulene, et maksuhalduril on võimalik revisjoni tähtaega vaid ühe korra pikendada. PMTK ei ole antud juhul väljastanud ei maksuotsust ega ka teadet revisjoni tulemuste kohta, vaid on jätkanud revisjonitoimingute läbiviimist (samuti on Majaekspert Invest AS maksuhalduriga suhelnud, teavet ja dokumente esitanud), siis sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et revisjon ei ole lõppenud. KOHTU PÕHJENDUSED
lg-st 3 eraldi.
lg 1 kohaselt teatab maksuhaldur revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust.
lg 3 kohaselt märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusse muuhulgas revisjoni tähtaeg. Revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega muudetakse vajaduse korral hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korralduses põhjendada.
lõikest 3 tuleneb seega, et revisjoni tähtaega muudetakse vajaduse korral hiljem korraldusega. Arvestades asjaolu, et revisjoni pikendamise vajadust oskab kaaluda ja motiveerida konkreetselt revisjoni läbiviiv maksuhaldur, on ka seetõttu põhjendatud ning arusaadav, miks vaiet lahendaval maksuhalduril ei ole võimalik lahendada revisjoni tähtaja pikendamise küsimust. Revisjoni tähtaega pikendava korralduse kehtetuks tunnistamisel motiveerimispuuduste tõttu peab vastava küsimuse seega taas lahendama revisjoni läbiviiv maksuhaldur. 27.
§-st 148 tulenevad maksuhalduri volitused vaide sisulisel lahendamisel. Vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus; 3) teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks. Kuigi vaideotsus on koostatud
lg 1 p 1 alusel ning sellega ei tehtud haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutust asja uueks otsustamiseks, saab vaideotsuses märgitud lausest selle kohta, et revisjoni tähtaja pikendamise küsimus lahendatakse PMTK poolt järeldada vaid seda, et MTA saatis PMTK-le revisjoni tähtaja pikendamise küsimuse uueks lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaideotsuse koostamisega lugeda revisjoni kaebuse esitaja jaoks 25.09.2009 lõppenuks, vaid kaebuse esitajal tuli käsitleda vaideotsust ja PMTK 19.10.2009 korraldust nr. 12.2-3/2113-14 (edaspidi Korraldus 1) revisjonitähtaja lõppemise kindlakstegemiseks koosmõjus. Korraldus 1 on koostatud vaideotsusega samal kuupäeval 19.10.
lg 2), arvestades ka toimingu eeldatavat tähtsust ning läbiviimise mõju maksumenetluse kiirusele ja efektiivsusele“ (p 9). Seega saaks maksukohustuslaselt täiendavate suuliste selgituste võtmist pidada õigusvastaseks vaid juhul, kui see oleks ilmselgelt eesmärgipäratu või taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Käesoleval juhul sellist järeldust teha ei saa. Maksukohustuslaselt täiendavate suuliste selgituste võtmine tema poolt esitatud dokumentide ning kolmandate isikute poolt kogutud tõendite kohta on maksukohustuse igakülgse ja objektiivse uurimise eesmärgil reeglina põhjendatud ning vajalik. Arvestades revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentide esitamise aega ning maksuhalduri soovi maksukohustuslast seoses dokumentide esitamisega täiendavalt küsitleda, tuleb pidada Korraldusega 1 revisjoni pikendamist kuni 18.01.2010 põhjendatuks. 29. Kohus märgib, et revisjoni tähtaja pikendamise otsustamisel ei saa määravaks pidada küsimust sellest, kas juhatuse liikme haigus takistas kaebuse esitajal revisjoni läbiviimiseks õigeaegselt vajalikke dokumente esitamast või mitte, vaid seda, kas ja millal vajalikud dokumendid faktiliselt maksuhaldurile üle anti. Seetõttu on korralduses esitatud väited Majaekspert Invest AS-i juhatuse liikme kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise kohta üleliigsed. Samas ei mõjuta need ka kuidagi korralduse seaduslikkust, mistõttu ei saa korralduses esitatud vastav põhjendus ka iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi rikkuda. PMTK 13.02.2009 korraldusest nähtub, et maksuhaldur soovis revisjoniga kaebuse esitaja töökohas alustada 04.03.2009 kell 11.00 ning nimetatut arvestades planeeris revisjoni lõpetada hiljemalt 25.09.2009.
lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Arvestades asjaolu, et revisjon hõlmas käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil 01.01.2006 – 31.12.2007 (k.a.), tuleb revisjoni pidada võrdlemisi ulatuslikuks, mistõttu 7,5-kuune revisjoni läbiviimise aeg ei ole kindlasti liiga pikk. Arvestada tuleb ka seda, et 13.02.2009 korralduses on maksuhaldur revisjoni tähtaja määranud eeldusel, et mingeid takistusi revisjoni planeeritud läbiviimiseks ei esine. Seega takistuste esinemisel (dokumentide esitamisel kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt haigestumise tõttu alles revisjoni viimase kahe kuu jooksul) on põhjendatud dokumentide analüüsi ning suuliste selgituste saamise eesmärgil revisjoni tähtaja pikendamine 4 kuu võrra (
lg 3 kohaselt märgitakse korraldusse muuhulgas revisjoni tähtaeg.
lause kohaselt muudetakse revisjoni tähtaega vajaduse korral hiljem korraldusega. Seega ei ole seadusandja omistanud maksuhalduri korralduses märgitud revisjoni tähtajale lõplikku õiguslikku tähendust, vaid on sätestanud, et vajaduse korral on võimalik revisjoni tähtaega hiljem korraldusega muuta. Maksuhalduri korralduste konkreetse sõnastusega ei ole võimalik välistada
lause kohaldamist. Seetõttu ei saanud revisjoni tähtajast teavitavad korraldused anda kaebuse esitajale õiguspärast ootust, et revisjon igal juhul korraldustes märgitud kuupäeval ka lõpeb. Samas peab korralduses revisjoni tähtaja pikendamise kohta olema tähtaja pikendamise vajadus põhjendatud. Korralduse 1 puhul on vastav nõue täidetud.
lg 1 kohaselt on revisjoni eesmärgiks välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Seetõttu tuleb pidada kaebuse esitaja selgituste saamist ning vaatlust revisjoni eesmärki silmas pidades vajalikeks toiminguteks. Samas tuleneb eeltoodud toimingutest ka maksuhaldurile vajadus vastavate toimingute resultaati täiendavalt analüüsida, vajadusel ebaselgeid küsimusi täiendavalt uurida või viia läbi uusi menetlustoiminguid. Lisaks eeltoodule koostab revident
lg 1 kohaselt revisjoni lõpus revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Revisjon lõpeb maksuotsuse (
lg 1) või kirjaliku teate koostamisega maksukohustust muutvate asjaolude puudumise kohta (
Seega olukorras, kus täiendava maksukohustuse määramiseks või selle puudumise kindlakstegemiseks vajalikud tõendid (kaebuse esitaja selgitused ning vaatluse tulemused) 11 laekuvad maksuhaldurile revisjoni tähtaja viimastel kuudel, ei saa pidada ebaproportsionaalseks maksuhalduri poolt revisjoni tähtaja vastavat pikendamist. Eeltoodust lähtudes ning arvestades ka kohtu poolt Korralduse 1 seaduslikkuse hindamisel toodud põhjendusi, puudub kohtul alus Korralduse 2 tühistamiseks.
lõikest 1 tulenevat kohustust, selgitada revisjoni käigus välja kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, ei saa Korraldust 3 pidada ka ilmselgelt õigusvastaseks. Korralduses 3 on kaebuse esitajalt täiendava teabe nõudmise vajadust piisavalt põhjendatud; see haakub maksuhalduri poolt teostatud varasemate menetlustoimingutega ning on seega kontrollitav. Eeltoodust lähtudes ning arvestades ka kohtu poolt Korralduste 1 ja 2 seaduslikkuse hindamisel toodud põhjendusi, puudub kohtul alus ka Korralduse 3 tühistamiseks. 34. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus kohustaks PMTK-d väljastama
Arvestades asjaolu, et kohus jätab kaebuse esitaja poolt vaidlustatud korraldused revisjoni tähtaja pikendamiseks tühistamata ning 18.03.2010 kohtuistungil esitas kaebuse esitaja kohtule PMTK 17.03.2010 korralduse revisjoni tähtaja pikendamiseks, milles teatatakse revisjoni lõppemisest hiljemalt 30.04.2010, tuleb järeldada, et revisjon Majaekspert Invest AS suhtes ei ole lõppenud. PMTK 17.03.2010 korraldusest nähtub ühtlasi, et 16.03.2010 väljastati kaebuse esitajale revisjoniakt võimalusega esitada sellele eriarvamus hiljemalt 31.03.2010.
lg 4 kohaselt revisjoniakti ei tutvustata, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Vaid nimetatud juhul toimetatakse maksukohustuslasele kätte sellekohane kirjalik teade. Seega puudub kohtul alus PMTK kohustamiseks väljastama kaebuse esitajale
35. Kohus jätab kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses alusel rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt ka kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.